3-1-1-109-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-109-09 Otsuse kuupäev 7. jaanuar 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi K. S. väärteoasi korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9. juuli 2009. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-09-7201 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 9. detsember 2009 Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri esindajad Aare Hõbe ja Enely Kirss ning K. S.a kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Hannes Olli

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 9. juuli 2009. a otsus K. S. väärteoasjas korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule. 2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 18. märtsil 2009 koostas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse politseivaneminspektor Signe Pärtel väärteoprotokolli, mille kohaselt töötab K. S. alates 14. oktoobrist 2008 Paldiski linnasekretärina. Samuti on K. S. äriregistri andmetel 30. maist 2005 OÜ B. juhatuse liige ja 26. jaanuarist 2006 OÜ H. juhatuse liige. Olles ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 1 mõttes ja kuuludes samaaegselt kahe äriühingu juhtorganitesse, rikkus K. S. KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenevaid töökohaja tegevuspiirangu nõudeid, pannes sellega toime KVS § 263 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2. Põhja Politseiprefektuuri 17. aprilli 2009. a otsusega karistati K. S.a KVS § 263 järgi 50 trahviühiku (3000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et tema, töötades alates 14. oktoobrist 2008 Paldiski linnasekretärina ja tegutsedes samaaegselt OÜ B. juhatuse liikmena, rikkus KVS § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud töökohaning tegevuspiirangu nõudeid. 3. K. S. esitas Harju Maakohtule kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palus kaebuse esitaja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel vastavalt VTMS § 30 lg 1 p-le 1. 4. Harju Maakohtu 9. juuli 2009. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Maakohus leidis, et K. S. on käsitatav ametiisikuna ja ta oli nii enne kui ka pärast linnasekretäri ametikohale nimetamist OÜ B. ainuosanikuks ning OÜ H. juhatuse liikmeks. Vastavalt OÜ H. osanike otsusele kutsuti ta aga juhatuse liikme kohalt tagasi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt esitas menetlusalune isik kuu aega pärast linnasekretärina tööle asumist Paldiski linnapeale taotluse, et jätkata tegutsemist OÜ-s B., milline taotlus rahuldati. Osaühingu B põhitegevusalaks on juriidiliste toimingute tegemine, mille tõttu ei kahjusta selles ettevõttes töötamine teenistuskoha mainet ja sellega ei kaasne korruptsiooniohtu. Kuivõrd menetlusalusele isikule anti nõusolek jätkata ettevõtjana tegutsemist, ei rikkunud ta KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenevaid nõudeid. Nendel põhjustel ei vasta K. S.-a käitumine KVS §-s 263 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

5.1 Maakohus leidis KVS § 20 lg 3 alusel ekslikult, et menetlusaluse isiku tegutsemisel OÜ B juhatuse liikmena ei kaasne korruptsiooniohtu. Selles paragrahvis sätestatakse töökohaja tegevuspiirangud sama seaduse § 4 lg 2 p-des 1-16 loetletud ametiisikute suhtes. Linnasekretär on aga vaadeldav ametiisikuna KVS § 4 lg 1 mõttes, kellele laienevad sama seaduse §-st 19 tulenevad töökohaja tegevuspiirangud. Viimati märgitud sätte mõttes ei oma tähtsust korruptsiooniohu või teenistuskoha maine kahjustamise võimalikkus. Vastavalt Riigikohtu üldkogu 25. jaanuari 2007. a otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-92-06 on KVS § 19 lg-s 2 sätestatud piirangud formaalse iseloomuga ja nende puhul puudub vajadus tõendada, milline korruptsioonioht mingile töökohale või tegevusalale asumise tagajärjel tekkida võib või tekkis. 5.2 Lähtudes KVS § 19 lg-st 3 võib ametiisik tegutseda seaduses sätestatud tingimustel ettevõtjana, st olla füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu omanik. Samas ei tohi ta kuuluda äriühingu juhatusse ega tegeleda igapäevaselt ettevõtte majandustegevusega. Sel põhjusel pole ametiasutusel võimalik anda ametiisikule nõusolekut äriühingu juhatuse liikmena tegutsemiseks. Olukorras, kus ametiisik kuulub osaühingu juhatusse, rikub ta KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenevat töökohapiirangut. 6. Kassatsioonivastuses palub K. S.-a kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Hannes Olli jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata ning hüvitada menetlusalusele isikule õigusabikulud 10 800 krooni suuruses summas. Vastustaja hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et menetlusalune isik võis tegutseda äriühingute juhatuste liikmena, sest talle anti selleks nõusolek. Kassaatori tõlgendus, mille kohaselt võib ametiisik nõusoleku saamisel olla samaaegselt füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu omanik, kuid mitte juhatuse liige, on vastuolus korruptsioonivastase seaduse ning sama seaduse § 19 lg 3 mõttega. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu osanike eesmärgiks on tulu saamine. Võrreldes juhatuse liikmega on nende isikute puhul huvide konflikti tekkimise tõenäosus suurem. Lisaks puudutavad linnasekretäri tööülesanded kohaliku omavalitsuse sisemist töökorraldust ega ole suunatud kolmandatele isikutele. Seega ei kaasne menetlusaluse isiku tegutsemisel ettevõtjana korruptsiooniohtu. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I 8. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09 - RT III 2009, 17, 126, p 8). Väärteoprotokolli kohaselt seisneb K. S.ale etteheidetav käitumine samaaegses linnasekretäri ametikohal töötamises ja osaühingute B. ning H. juhtorganitesse kuulumises. Kohtuvälise menetleja otsuses on aga menetlusalusele isikule etteheidetava teona kirjeldatud üksnes samaaegset linnasekretäri ametikohal töötamist ja OÜ B. juhatuse liikmeks olekut. Kriminaalkolleegiumi hinnangul saab eeltoodu pinnalt järeldada, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel K. S.-le etteheidetava väärteo kirjeldust korrigeerinud, loobudes osaliselt temale varasema menetluse raames süüks arvatud käitumisest. Kui kohtuväline menetleja loobub otsuses mingi teo menetlusalusele isikule süüksarvamisest, puudub väärteoasja arutaval kohtul alus asuda selle konkreetse teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse või süülisusega seonduvaid küsimusi vaagima. Nendel põhjustel ei saa asjakohasteks pidada maakohtu põhjendusi, milles osutatakse K. S.-a käitumisele seoses OÜ-ga H. II 9. Menetlusalune isik leidis nii maakohtule esitatud kaebuses kui ka kassatsioonimenetluses, et tal puudub ametiseisund KVS § 3 lg 2 mõttes, mille tõttu ei laiene talle sama seaduse § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud piirangud. Vastuseks sellele väitele märgib kriminaalkolleegium järgmist. 9.1 Korruptsioonivastase seaduse § 3 lg 2 kohaselt on ametiseisund ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigivõi munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et K. S. on Paldiski linnasekretärina teenistussuhtes kohaliku omavalitsusüksusega. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-le 6, § 34 lg-le 2 ja Paldiski linna põhimääruse § 10 lg 1 p-le 6 kuulub volikogu ainupädevusse vallavõi linnavara valitsemise korra kehtestamine. Tulenevalt KOKS § 44 lg-st 6 võib linnasekretär sõnaõigusega osaleda volikogu istungil. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p-st 1 ja Paldiski linna põhimääruse § 31 lg 2 p-st 1 nähtuvalt valmistab vallavõi linnavalitsus ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest. Oluline on seegi, et KOKS § 49 lg 6 ja § 55 lg 3 ning Paldiski linna põhimääruse § 37 lg 3 annavad linnasekretärile pädevuse osaleda sõnaõigusega vallavõi linnavalitsuse istungitel. Vastavalt KOKS § 49 lg-le 10 ja § 55 lg 4 p-le 2 annab vallavõi linnasekretär kaasallkirja vallavõi linnavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele. Sama seaduse § 55 lg 4 p 8 kohaselt võtab vallavõi linnasekretär osa valitsuse istungite ettevalmistamisest ja korraldab istungite protokollimist. 9.2 Eelpool tsiteeritud sätetest järeldub üheselt, et linnasekretäril on seadusest tulenev õiguspädevus tegeleda kohaliku omavalitsuse organite otsustuste sisulise ettevalmistamisega, seejuures mõjutada selliste otsustuste vastuvõtmist ja otsustusprotsessi kulgemist. Seega on linnasekretär ametiseisundit omavaks isikuks KVS § 3 lg 2 ja ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõttes. Kriminaalkolleegium osutab täiendavalt asjaolule, et ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks ei ole lõplik iseseisev haldamis-, järelevalvevõi juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab sellest, kui isik saab niisuguse otsuse

tegemise protsessi sisuliselt suunata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- 68-05- RT III 2005, 27, 285, p 8). Seega leidis maakohus iseenesest põhjendatult, et K. S. on ametiisik. III 10. Käesolevas väärteoasjas seisneb keskne vaidlus selles, kas menetlusalune isik rikkus KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenevaid töökohaja tegevuspiiranguid. Töökohaja tegevuspiiranguna käsitatakse korruptsioonivastase seaduse tähenduses piirangut tegutseda avalikus teenistuses olles ettevõtjana, töötada kohakaasluskorras ja oma lähisugulase või -hõimlasega otseses alluvusvahekorras (§ 19 lg 1). Sama paragrahvi 2. lõike 2. punkti kohaselt on KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikutel keelatud olla äriühingu juhtvõi järelevalveorgani liige, v.a riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja. 10.1 Riigikohtu üldkogu leidis 25. jaanuari 2007. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-92-06 (RT III 2007, 4, 28), et ametiisikul on tulenevalt KVS § 19 lg 2 p-st 2 keelatud olla äriühingu juhtvõi järelevalveorgani liige (v.a riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindajana) ka juhul, kui tema poolt ametiisikuna tehtavad otsustused ei mõjuta oluliselt selle äriühingu majandushuve, st puudub huvide konflikt KVS § 25 lg 1 mõttes. Lisaks viitas üldkogu asjaolule, et neil juhtudel, mil seadusandja on pidanud vajalikuks seada mingi töökohaja tegevuspiirangu kohaldamise sõltuvusse reaalse korruptsiooniohu olemasolu kohta tehtavast kaalutlusotsusest, on sellise otsuse tegemine seaduses otsesõnu ette nähtud (p-d 16 ja 17). Kaalutlusotsustuse tegemiseks ei anna aga alust KVS § 19 lg 2 p 2, millest omakorda järeldub, et vaadeldavas sättes sisalduv keeld on imperatiivse iseloomuga. Seetõttu on asjakohatu maakohtu järeldus ja kaitsja väide, et K. S.a tegutsemine OÜ B juhatuse liikmena ei kahjusta teenistuskoha mainet ning sellega ei kaasne korruptsiooniohtu. Samuti ei oma käesoleval juhul tähtsust kaitsja seisukoht, kas menetlusalune isik töötab äriühingu juhatuses majandusliku kasu saamise eesmärgil või mitte, sest seadusandja on seadnud töökohaja tegevuspiirangute kehtestamisel KVS § 19 lg 2 p 2 mõttes eesmärgiks abstraktse korruptsiooniohu ning huvide konflikti tekkimise vältimise. 10.2 Korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 3 kohaselt võib ametiisik tegutseda ettevõtjana, samuti olla täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ainult teda ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud isiku või ametiasutuse loal, kui nimetatud tegevus ei takista töövõi teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta töövõi teenistuskoha mainet. Maakohus leidis, et menetlusalusele isikule Paldiski linnapea poolt antud nõusolek ettevõtlusega tegelemise jätkamiseks välistab nii töökohaja tegevuspiirangu nõude rikkumise kui ka koosseisupärase teo toimepaneku. Kriminaalkolleegium sellise järeldusega ei nõustu ja leiab, et kõnealust nõusolekut saaks väärteo koosseisupärasust välistava asjaoluna vaadelda vaid juhul, kui äriühingu juhatusse kuulumine oleks käsitatav ettevõtjana tegutsemisena. Ettevõtja mõiste tuleneb äriseadustiku §-st 1, millise sätte kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Seega saab äriseadustiku mõttes ettevõtjana vaadelda vaid füüsilisest isikust ettevõtjat ja seaduses sätestatud äriühingut. Äriühingu juhtorgani liikmena tegutsemine aga ettevõtja määratlusega hõlmatud ei ole. 11. Lähtudes eeltoodust asub kolleegium seisukohale, et KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikul on keelatud olla äriühingu juhtorgani liikmeks, v.a seaduses sätestatud juhtudel, ja sellisest keelust kõrvalekaldumiseks ei anna alust ka KVS § 19 lg 3 alusel saadud nõusolek, kuivõrd äriühingu juhtorgani liikmeks olek ei ole kõnealuse sätte mõttes käsitatav ettevõtjana tegutsemisena. Maakohus, järeldades, et menetlusalune isik ei rikkunud töökohaja tegevuspiirangu nõudeid ega realiseerinud temale etteheidetava väärteo koosseisule vastavaid tunnuseid, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. See rikkumine on vastavalt VTMS § 175 p-le 1 kohtuotsuse tühistamise aluseks. IV 12. Kaitsja esitas kassatsioonivastuses taotluse hüvitada K. S.-ale tema poolt kantud õigusabikulud 10 800 krooni suuruses summas. Kuna käesolevas asjas ei lõpetatud menetlust VTMS § 29 lg 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel, ei saa VTMS §- le 23 tuginedes seda taotlust rahuldada. V 13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 9. juuli 2009. a otsuse täielikult ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse jõustamine ei ole VTMS § 174 p 6 kohaselt võimalik, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-83-08 - RT III 2009, 7, 43, p 16). Nendel põhjustel tuleb kassatsioon rahuldada osaliselt. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar