3-2-1-139-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-139-09

Määruse kuupäev

Tartu, 14. detsember 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Tartu linna avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-

07-28122

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sean Thomas Donohoe määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Sean Thomas Donohoe (isikukood xxxxxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich

Kostja Tartu linn, esindaja vandeadvokaat Anne Tammer

Asja läbivaatamise kuupäev

16. november 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-28122.

2. Teha uus määrus, millega välja mõista Sean Thomas Donohoe`lt (isikukood xxxxxxxxxxx)

Tartu linna kasuks menetluskulud 5000 (viis tuhat) krooni.

3. Rahuldada määruskaebus.

4. Tagastada Eero Tonkale määruskaebuselt 21. augustil 2009 tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sean Thomas Donohoe (hageja) esitas 27. juulil 2007 Tartu Maakohtule hagi Tartu linna (kostja)

vastu avaliku vabanduse nõudes.

2. Tartu Maakohus jättis 18. jaanuari 2008. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. mai 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud

jättis ringkonnakohus hageja kanda.

4. Tartu Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 1. oktoobri 2008. a määrusega, millega jäeti menetlusse

võtmata hageja kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse peale.

5. Kostja esitas 20. oktoobril 2008 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, paludes

menetluskuluna hagejalt välja mõista kostja kasuks kostja tasutud lepingulise esindaja kulud

19 352 krooni.

6. Hageja esitas avalduse peale vastuväite ning leidis, et menetluskulude jaotamisele ja

kindlaksmääramisele tuleb kohaldada hagiavalduse esitamise ajal kehtinud õigusakte.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 306

eraldi lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäära mittevaralise hagi puhul sätestatud ei ole,

seega tuleb mittevaralise hagi hind määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 järgi

ja selleks on 15 000 krooni. Määruse nr 306 § 1 lg-s 1 esitatud tabeli järgi on tsiviilkohtumenetluses

teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise maksimummäär kuni

15 000-kroonise hinnaga tsiviilasja puhul 5000 krooni. Seega saab hagejalt väljamõistetavaks kostja

lepingulise esindaja kulude maksimumsummaks olla 5000 krooni.

Tegemist ei olnud sedavõrd keeruka ja mahuka asjaga, et lisaks linnavalitsuse juriidilise osakonna

töötajatele olnuks Tartu linnal põhjendatud kaasata veel esindajaid ja/või nõustajaid.

7. Tartu Maakohus mõistis 6. märtsi 2009. a määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

16 400 krooni.

Maakohtu määruse kohaselt ei ole 12. septembril 2008. a kehtetuks tunnistatud Vabariigi Valitsuse

15. detsembri 2005. a määrus nr 306 asjas kohaldatav ning alates 12. septembrist 2008 kehtib

Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137, mis reguleerib lepingulise esindaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid. Viidatud määruses ei ole sätestatud, et varem

alustatud menetlustes kohaldatakse eelmist määrust.

Maksu- ja Tolliameti päringust nähtub, et kostja on registreeritud maksuametis

käibemaksukohuslasena. Seega saab kostja käibemaksuseaduse § 29 lg 1 järgi tasutud käibemaksu

enda tehingutelt ja toimingutelt arvestatud käibemaksust maha arvata ning järelikult ei saa

menetluskuluks lugeda esindajale tasutud käibemaksu. Kostja õigusabikulud ilma käibemaksuta on

kokku 16 400 krooni (19 352 : 1,18 = 16 400). TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise

nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni. Kostja lepingulise esindaja kulud ei ületa Vabariigi

Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kindlaks määratud lepingulise esindaja ja nõustaja

kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja

mõista menetluskulud 16 400 krooni. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu

tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

8. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning

teha uus määrus, millega jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata või

mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud üksnes põhjendatud ulatuses (arvestades

ülemmäära 5000 krooni). Tartu Maakohtu kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas

selle TsMS § 663 lg 6 alusel Tartu Maakohtu kohtunikule. Tartu Maakohtu kohtunik jättis

määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle edasi Tartu Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tartu Ringkonnakohus jättis 26. juuni 2009. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt on maakohus õigesti kohaldanud menetluskulude

kindlaksmääramisel alates 12. septembrist 2008 kehtivat Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a

määrust nr 137. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva

seaduse järgi. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 20. oktoobril 2008.

Asjakohatu on määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-47-08 ja

nr 3-3-1-12-07. Praegusel juhul oli määruskaebuse esitaja kogu menetluse vältel teadlik sellest, et kui

tema hagi jääb rahuldamata, siis jäävad kostja menetluskulud tema kanda. Maakohus on kohaldanud

toimingu tegemise ajal kehtivat seadust ning tegemist ei ole tagasiulatuva kohaldamisega.

See, et Tartu linn kasutas õigusabi, ei muuda tema kantud menetluskulusid põhjendamatuteks. Hagi

oli esitatud avaliku vabanduse nõudes. Hagi ei olnud seotud kohaliku omavalitsuse igapäevaste

ülesannetega ning seetõttu oli Tartu linna kasutatud õigusabi vajalik ja põhjendatud. Samuti ei saa

väita, et õigusabi osutamine 15 tunni ulatuses oleks asja keerukust ja mahtu arvestades liiga palju.

Nähtuvalt kostja esitatud arvetest on õigusabi kasutatud esimese astme kohtus 8 tunni ulatuses, teise

astme kohtus 4 tunni ulatuses ning kassatsioonkaebusele vastamisel 3 tunni ulatuses. Selline ajakulu

õigusabi osutamiseks on õigustatud ja põhjendatud ning seetõttu ei ole alust vähendada maakohtus

Tartu linna kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse

tühistada ning jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Juhul kui kohtu

hinnangul kasutas kostja tsiviilasjas lepingulist esindajat siiski põhjendatult, palub hageja mõista

temalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud põhjendatud ulatuses, kuid mitte rohkem kui

5000 krooni.

Nii hagiavalduse esitamise ajal kui ka apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise ajal kehtis

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306. Nii maa- kui ka ringkonnakohus juhindusid

menetluskulude kindlaksmääramisel alates 12. septembrist 2008, s.o pärast Riigikohtule

kassatsioonkaebuse esitamist kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a

määrusest nr 137.

Kohtumenetlus tuleb lahendada menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide järgi, st ka

menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele tuleb kohaldada hagiavalduse esitamise ajal

kehtinud õigusakte. Eeltoodud põhimõtet kinnitab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 306

eraldi lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäära mittevaralise hagi puhul sätestatud ei ole.

Seega tuleb hagiavalduse esitamise ajal mittevaralise hagi hind määrata TsMS § 132 lg 1 järgi ja

selleks on 15 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 § 1 lg-s 1 esitatud

tabeli järgi on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

sissenõudmise maksimummäär kuni 15 000-kroonise hinnaga tsiviilasja puhul 5000 krooni. Seega ei

saa hagejalt väljamõistetava kostja lepingulise esindaja kulude summa olla suurem kui 5000 krooni.

Viidates TsMS § 175 lg-le 1, leiab hageja, et kostja on kohalik omavalitsus, kelle juriidilise

teenindamise (sh esindamise kohtus) peab põhimäärusest tulenevalt tagama Tartu Linnavalitsuse

juriidiline osakond. Tartu Linnavalitsus saanuks advokaadile tehtud kulutusi ilmselgelt vältida,

volitades ennast esindama juriidilise osakonna ametnikud, kes olid kindlasti ka juba vaidluse

asjaoludega kursis. Tegemist ei olnud keeruka ja mahuka asjaga. Kostja kulutused lepingulise

esindaja peale ei olnud põhjendatud ega vajalikud.

11. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695

ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik

TsMS § 695 ja § 691 p 5 alusel teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja

5000 krooni menetluskulusid.

13. Praeguses asjas tuleb kassatsioonimenetluses esmalt lahendada vaidlus selle üle, kas

menetluskulude kindlaksmääramisel saab aluseks võtta Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a

määrusega nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad" (edaspidi määrus nr 306) kehtestatud piirmäärasid, mis kehtisid tsiviilasja menetluse

kestel, mitte aga menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal ega menetluskulude

kindlaksmääramisel 6. märtsil 2009.

Küsimuse lahendamisest sõltub hagejalt väljamõistetavate menetluskulude suurus, sest alates

12. septembrist 2008 kehtivad kõrgemad piirmäärad, kui olid sätestatud määruses nr 306. Nimetatud

kuupäeval jõustus Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137, millega kehtestati uued

lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

14. Kolleegium jääb Riigikohtu 15. oktoobri 2009. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09 väljendatud

seisukoha juurde, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka

sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha. Praegusel juhtumil said nii hageja kui ka kostja

arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse

15. detsembri 2005. a määrusega nr 306. Kostja soovib hüvitist nende toimingute eest, mis tehti

määruse nr 306 kehtivusajal, mitte määruse nr 137 kehtivusajal. Samuti on õigusabikulud kantud

määruse nr 306 kehtivusajal (toimiku lk 101, 103, 105).

Avaliku vabanduse nõue on mittevaraline nõue. TsMS § 123 lg 1 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna

arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagiavalduse esitamise ajal (27. juulil

2007) kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on

15 000 krooni. Määruse nr 306 § 1 lg 1 võimaldab juhul, kui tsiviilasja hind on kuni 15 000 krooni,

teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 5000 krooni.

15. Kolleegium leiab, et praegusel juhul on põhjendatud kohaldada määruse nr 306 maksimummäära

5000 krooni. Hageja väide selle kohta, et kostjal ei olnud vaja lepingulise esindaja peale kulutusi

teha, ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud. Kostja kui kohalik omavalitsus on õigustatud tegema

tsiviilasja raames kulutusi lepingulisele esindajale. Pealegi ei olnud avaliku vabanduse nõue seotud

kohaliku omavalitsuse igapäevaste ülesannetega.

16. Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse

menetlemisel tekkinud kulusid.

17. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Eero Tonka. Hageja

on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb

määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Eero Tonkale.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik