3-3-1-5-09 · Riigikohus

Kohtunike Tõnu Antoni, Indrek Koolmeistri, Jüri Põllu ja Harri Salmanni eriarvamus

Riigikohtu üldkogu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-5-09

1. Oleme nõus üldkogu enamusega, et VangS § 311 riivab põhiseaduse § 44 lg-st 1 tulenevat igaühe

õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ega puuduta põhiseaduse § 44

lg-t 2 (vt otsuse p-d 20-27).

2. Me ei jaga aga üldkogu enamuse seisukohta, et eelnimetatud riive on Riigikogu

(www.riigikogu.ee), õiguskantsleri (www.oiguskantsler.ee) ja Euroopa Nõukogu Infobüroo

(www.coe.ee) veebisaitide osas proportsionaalne ja põhiseaduspärane (vt otsuse p-d 40 ja 41).

Leiame, et üldkogu pole suutnud seda seisukohta põhjendada. Otsuses on põhjendatud hoopiski teist

ja meie arvates ka õiget seisukohta, et Interneti vaba kasutamise keeld kinnipeetavatele on mõistlik ja

põhiseaduspärane.

3. Otsuses konstateeritakse põhjendatult, et Interneti kasutamise keelamise eesmärgipärasus sõltub

sellest, kas see piirang on hõlmatav vangistuse eesmärgiga (vt otsuse p 32). Üldkogu on tähelepanuta

jätnud aga vajaduse hinnata just vaidlusalustele konkreetsetele veebilehtedele juurdepääsu keelu

eesmärki. Riive õiguspärast eesmärki on hinnatud kogu Interneti, mitte aga veebisaitide

www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee osas. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et

seadusandja on juba lubanud kinnipeetavatel kasutada piiratult Internetti selleks kohandatud arvutites,

mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide

andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Teadaolevalt ei ole õigusaktide andmebaase ja

kohtulahendite registrit kasutatud õigusrikkumiste toimepanemiseks.

Teeme otsuse punktidest 33-35 järelduse, et üldkogu enamus ei pea tehniliselt võimalikuks sellist

turvalist infotehnoloogilist lahendust, kus kinnipeetaval on juurdepääs üksnes kindlaksmääratud

veebilehtedele. Sellise hoiaku puhul tulnuks kasutada infotehnoloogilisi eriteadmisi omava

spetsialisti või eksperdi abi.

Kindlasti tulnuks arvesse võtta õiguskantsleri seisukohta (vt otsuse p 15 alap-d 6 ja 7), mille järgi

Euroopa Nõukogu Infobüroo, Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtede kasutamine kinnipeetavate

poolt ei kujuta endast üldjuhul ohtu ühiskondlikule turvalisusele ning on vastavuses vangistuse

täideviimise eesmärkidega.

4. Hinnates vaidlusalustele veebisaitidele juurdepääsu keelu sobivust, vajalikkust ja mõõdukust, on

koosseisu enamus lähtunud meie arvates ekslikust ja põhjendamata seisukohast, et hoolimata

juurdepääsu võimaldamisest üksnes kindlaksmääratud veebilehtedele oleks kinnipeetaval ikkagi

võimalik "[---] vaidlusaluste lehekülgede kaudu kasutada Internetti viisil, mis võiks ohustada

vangistuse täideviimise eesmärke ja selle kaudu ühiskondlikku turvalisust" (vt otsuse p 38).

5. Jääb arusaamatuks, milles seisnevad vaidlusaluste veebisaitide puhul täiendavad märkimisväärsed

kulutused riigile olukorras, kus kehtiva õiguse kohaselt on vanglates selleks kohandatud arvutid ja

vanglateenistus juba teostab järelevalvet ametlike õigusaktide andmebaaside ja kohtulahendite

registri kasutamise üle. Pole põhjust eeldada, et vaidlusalustele veebisaitidele juurdepääsu

võimaldamisega kaasnevad kulutused on suuremad kui võimaluse tagamisel hankida kinnipeetavatele

teavet muul, otsuse p 40 teises lõigus nimetatud viisil.

6. Ei saa nõustuda üldkogu enamusega, et VangS §-s 311 sätestatud piirang kujutab endast

väheintensiivset riivet (punkti 40 neljas lõik). Riive toimub olulises valdkonnas ja on tugevatoimeline

- tegemist on absoluutse keeluga.

7. Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse teostamisel tulevad kaheldamatult kasuks teadmised

näiteks selle kohta, milline oli seadusandja tahe ühe või teise seaduseelnõu menetlemisel, millised on

ombudsmani funktsioone täitva õiguskantsleri seisukohad või milliseid seisukohti on väljendanud

Euroopa Inimõiguste Kohus oma lahendites.

Kinnipeetaval on avaliku teabe seaduse alusel tõepoolest võimalik esitada teabenõue, et saada

materjale, mis on avaldatud veebisaitides www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee. Teabenõude

menetlemine võtab paratamatult aega, mistõttu võib mööduda vaide või kohtukaebuse esitamise

tähtaeg ning kinnipeetav on sunnitud taotlema vaide või kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

Riigikogu puhul on teabenõude esitamine lihtsam, sest piisab teadmisest, millise eelnõu seletuskirja

või menetlemise stenogrammi soovitakse saada. Kuid selleks, et esitada teabenõue, saamaks

õiguskantsleri veebilehtedel avaldatud informatsiooni, tuleb teada, millist teavet need lehed

sisaldavad.

Kinnipeetaval pole avaliku teabe seaduse alusel võimalik esitada teabenõuet Euroopa Nõukogu

Tallinna Infotalitusele, saamaks teavet Interneti-saidi www.coe.ee raames.

Sellest, et VangS § 311 alusel on kinnipeetavale tagatud juurdepääs Euroopa Inimõiguste Kohtu

lahendite andmebaasile HUDOC (üldkogu otsuse punktis 40 ekslikult Euroopa Inimõiguste Kohtu

kodulehekülg), ei saa järeldada, et tagatud on ka juurdepääs veebisaidis www.coe.ee sisalduvaile

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite mitteametlikele tõlgetele eesti keelde. Euroopa Inimõiguste

Kohtu lahendite andmebaasis HUDOC (http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/search.asp?skin=hudoc-en)

avaldatud lahendid pole erinevalt veebisaidis www.coe.ee avaldatud lahenditest eestikeelsed ja ei saa

eeldada, et kinnipeetav valdab piisaval määral inglise või prantsuse keelt. Euroopa Nõukogu trükised,

mis võib-olla on kättesaadavad vangla raamatukogu kaudu, ei sisalda kogu informatsiooni, mis on

avaldatud veebisaidis www.coe.ee. Selleks, et vangla raamatukogu kaudu tellida Euroopa Nõukogu

trükiseid, on kõigepealt tarvis teada, millised trükised on ilmunud. Vangla raamatukogus ei pruugi

olla teavet selle kohta, millised Euroopa Nõukogu trükised on ilmunud eesti keeles. Ka võtab

nimetatud trükiste saabumine aega.

8. VangS §-ga 311 on piiratud põhiõigust saada avalikult levitatavat, sh ametlikku informatsiooni.

Üldkogu on sellise, kuid Interneti abil leviva informatsiooni saamise piiramist põhjendanud

ühiskondliku turvalisusega, et vältida vanglavälist suhtlemist. Ühiskonna turvalisuse ja vangistuse

täideviimise eesmärkidega saab üldjuhul põhjendada mitte riigiasutuste poolt avalikult levitatava

teabe saamise, vaid kinnipeetavate vanglavälise ja -sisese suhtlemise piiramist. Üldiseks

kasutamiseks levitatava ametliku informatsiooni saamise piirangud on kinnipeetavate suhtes

võimalikud teatud spetsiifilistes situatsioonides ja spetsiifilise informatsiooni osas, näiteks on

julgeolekukaalutlustega õigustatud piirata kinnipeetavate juurdepääsu informatsioonile, mis reaalajas

puudutab rahutusi mõnes teises vanglas.

Põhiseaduse § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse piiranguks on ka teabe hankimise vahendi, nt Interneti

kasutamise piiramine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-5-09,

p 21 teine lõik).

9. Leiame, et R. Kalda kassatsioonkaebus tulnuks rahuldada ning võimaldada R. Kaldale (ja seega ka

teistele kinnipeetavatele) ligipääs vaidlusalustele veebisaitidele www.oiguskantsler.ee,

www.riigikogu.ee ja www.coe.ee kindlaksmääratavate veebilehtede osas. VangS § 311 on nende

veebilehtede osas põhiseaduse vastane, sest selles ulatuses on piirang eesmärgipäratu ja sobimatu (vt

ka halduskolleegiumi ülalnimetatud lahendi p 22).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld, Harri Salmann