3-3-1-78-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-78-09 Määruse kuupäev 2. detsember 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi H. L. (L.) kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-737 Menetluse alus Riigikohtus H. L. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada H. L. määruskaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-737. Ennistada H. L. apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav H. L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebust arutati avalikul kohtuistungil kaebaja osavõtul. Kohtuistungi protokolli on märgitud: "[---] kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 30.06.2009a. kell 14.00. Kohus selgitab kohtuotsuse avalikuks tegemise, kättesaamise ja edasikaebekorra. Kohtulahend saadetakse kaebajale posti teel, vastustajale elektrooni liselt." 2. Tartu Halduskohtu 30. juuni 2009. a otsusega jäeti H. L. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses on märgitud: "Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates." H. L. sai kohtuotsuse kätte 3. juulil 2009. 3. H. L. esitas apellatsioonkaebuse 31. juulil 2009. Tartu Ringkonnakohtu 5. augusti 2009. a määrusega leiti, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimane päev oli 30. juuli 2009, mistõttu apellatsioonkaebus ei ole tähtaegne. Apellandile anti võimalus tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. 4. Tähtaja ennistamise taotluses põhjendab H. L. hilinemist inimliku eksimusega, mis seisnes selles, et ta sai Tartu Halduskohtu otsuse kätte 3. juulil 2009 ja arvas, et tähtaeg hakkabki kulgema otsuse kättesaamisest. 5. Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a määrusega jäeti H. L. taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja apellatsioonkaebus tagastati. Ringkonnakohus leidis, et H. L. ei olnud piisavalt hoolikas ja tähtaeg on mööda lastud hooletusest. Vaidlustatud otsuses on korrektne vaidlustamisviide ja otsuse teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millest H. L. võttis osa. Mõjuvaid põhjusi tähtaja ennistamiseks pole kaebaja esitanud. Tähtaja ennistamiseks ei anna

alust ka otsuse kättesaamine 3. juulil 2009, sest pärast seda allesjäänud aeg apellatsioonkaebuse esitamiseks oli piisavalt pikk. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb H. L. tähtaja ennistamist ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ringkonnakohtu poolt. Kaebaja leiab, et tema kaebeõigust on põhjendamatult kitsendatud, jättes arvestamata need erilised asjaolud, mis tulenevad tema olukorrast vangina. Kaebaja rõhutab, et eksimuse tõttu hilines ta apellatsioonkaebuse esitamisel vaid ühe päeva. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. HKMS § 28 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. Selline regulatsioon langeb täielikult kokku Tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsiooniga (TsMS § 452 lg 1). Otsuse kuulutamine tähendab vähemalt otsuse resolutsiooni ettelugemist asja arutamist lõpetaval istungil (TsMS § 454 lg 1 ja § 452 lg 2), kohtukantselei kaudu teatavakstegemine tähendab aga kindlaksmääratud ajal pärast kohtuistungit kohtukantseleis otsusega tutvumise võimaldamist ja selle ärakirja andmist (TsMS § 453 lg 1 ja § 452 lg 2). 8. HKMS § 31 lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. TsMS § 632 lg 1 sätestab apellatsioonitähtaja aga teisiti. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. HKMS § 53 lg-st 1 tuleneb, et kassatsioonitähtaja puhul sõltub tähtaja arvestamine sellest, kas asi vaadati läbi kohtuistungil või lahendati kirjalikus menetluses. Kui asi vaadati läbi kohtuistungil, siis hakkab tähtaeg kulgema otsuse avalikust teatavakstegemisest, kirjaliku menetluse korral aga otsuse kättesaamisest. Kolleegiumi arvates nõuab menetlustähtaegade selline regulatsioon süvenemist ja kõrgendatud tähelepanu. Eriteadmisteta kogenematu menetlusosalise võimalus eksida on suur. Kolleegium märgib veel kord (varem asja nr 3-3-1-75-08 määruse p-s 15), et selguse huvides võiksid kohtud otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpu kindla kuupäeva. Selles asjas polnud kohtuotsuses apellatsioonitähtaja lõppu kindla kuupäevana märgitud. 9. Kolleegium on seisukohal, et kohus on otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja viisi avaldanud asja arutamist lõpetaval istungil kooskõlas TsMS § 452 lg 3 nõuetega. Kohtuistungi protokolli kohaselt avaldati, et kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 30. juunil 2009 kell 14.00. Siiski tuleb rõhutada, et kinnipeetavate võimalus viibida määratud ajal kohtukantseleis on piiratud. Kinnipeetavate toimetamine kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks kohtukantseleisse on silmanähtavalt ebaökonoomne. Ka H. L. ei toimetatud 30. juunil kohtukantseleisse. Riigikohtul puudub teave, kas H. L. sellise taotluse vanglale esitas või mitte. Kohtuistungi protokolli kantud lause "Kohtulahend saadetakse kaebajale posti teel, vastustajale elektrooniliselt" võib olla eksitav. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisel kohtukantselei kaudu antakse samas menetlusosalisele ka otsuse ärakiri. Kohtuotsuse kättetoimetamine on selle teatavaks tegemise viis tsiviilkohtumenetluses.

10. Kolleegiumi arvates on ilmselge, et kinnipeetavaid kui erilist isikute gruppi koheldakse apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise osas samamoodi nagu teisi isikuid. Samas võib selline kohtlemine viia tulemuseni, kus tegelik tähtaeg apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks on kinnipeetaval lühem kui teistel isikutel, sest kinnipeetaval pole alati võimalik määratud ajal viibida kohtukantseleis. H. L. ja vastustajat koheldi põhjendamatult ebavõrdselt. Kolleegium peab kirjeldatud probleemi arvestades otstarbekaks ennistada H. L. apellatsioonitähtaeg. Sellele seisukohale kallutavad kolleegiumi asjaolud, et tähtaega ületati vaid ühe päeva võrra, tähtaja kulgemahakkamise regulatsioon pole lihtne, tähtaja ennistamine ei piira menetlusõiguste kasutamist vastustaja poolt ning kinnipeetav täitis kohtu nõude riigilõivu tasumise osas ja ettepaneku esitada tähtaja ennistamise taotlus. 11. Tähtaja ennistamist määruse punktis 10 kirjeldatud asjaolude tõttu peab kolleegium õigeks kohtumenetluse üldiste nõuete järgimiseks. Tähtaja ennistamise abil asetab kolleegium H. L., kes on kinnipeetav, teda erandlikult koheldes olukorda, mis on faktiliselt võrdne nende apellantidega, kellel on võimalus kasutada apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 30 päeva. Tähtaja erandlik ennistamine eelkirjeldatud asjaolude tõttu tagab lõppkokkuvõttes õiglase kohtumenetluse. 12. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a määruse, millega jäeti H. L. taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastati apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistatakse ja ringkonnakohtul tuleb otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld