3-2-2-6-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-6-09

Määruse kuupäev

Tartu, 2. detsember 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

AS EMT maksekäsu kiirmenetluse avaldus Aivar Aarna

vastu 1460 krooni 30 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. augusti 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-

9973

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aivar Aarna teistmisavaldus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1460 krooni 30 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja AS EMT (registrikood xxxxxxxx)

Võlgnik Aivar Aarna (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Rainer Objartel

Asja läbivaatamise kuupäev

2. november 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aivar Aarna teistmisavaldus läbi vaatamata.

2. Saata asi Tartu Maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS EMT (avaldaja) esitas 31. jaanuaril 2007. a Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Aivar Aarna (võlgnik) vastu 1460 krooni 30 sendi saamiseks.

2. Tartu Maakohus tegi 20. märtsi 2007. a määrusega võlgnikule makseettepaneku tasuda avaldajale

võlgnevus 1460 krooni 30 senti ja avaldaja menetluskulud 700 krooni.

3. Tartu Maakohus tegi 1. augusti 2008. a määrusega maksekäsu võlgnikult avaldaja kasuks

võlgnevuse 1460 krooni 30 senti ja menetluskulude 700 krooni sissenõudmise kohta.

4. Võlgnik esitas 13. augustil 2008. a vastuväite.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Võlgnik esitas 29. mail 2009. a Riigikohtule teistmisavalduse Tartu Maakohtu 1. augusti 2008. a

määruse peale. Võlgnik palub määruse tühistada ja saata asi samale maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse jätkamiseks.

Võlgnik leiab, et talle ei ole menetlusest seaduse kohaselt teatatud ning talle ei ole

menetlusdokumente isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud. Asja materjalide kohaselt on

makseettepaneku 25. mail 2008. a vastu võtnud võlgniku vend. Võlgnik ei ela aadressil, kuhu

makseettepanek saadeti. Seega on olemas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-s 2

sätestatud alus maksekäsu määruse teistmiseks. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks 20. oktoobril

2001. a. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 31. jaanuaril 2007. a, seega on avaldaja

nõue aegunud.

Võlgnik on pärast maksekäsu määruse kättesaamist avaldanud tahet see vaidlustada ning on esitanud

maakohtule määruskaebuse asemel vastuväite. Maakohus ei juhtinud võlgniku tähelepanu selle

menetlusdokumendi puudustele, mis oleks tulnud kõrvaldada, ning on jätnud võlgniku vastuväite

tähelepanuta. Võlgnik pöördus 27. aprillil 2009. a selgituste saamiseks Tartu Maakohtu poole. Saades

teada, et tema vastuväidet ei ole menetletud, taotles ta riigi õigusabi. TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud

kahekuulist tähtaega tuleb arvestada 13. maist 2009. a, mil võlgnikule määrati riigi õigusabi.

Lahendamata on ka küsimus võlgniku tsiviilkohtumenetlusteovõimest maksekäsu kiirmenetluse ajal.

Võlgnik on töövõimetuspensionär, kelle töövõime kaotus on 80%. Võlgnik elas 11. jaanuarist 2007. a

kuni 7. juulini 2008. a hooldekodus. Hooldekodusse paigutamise üheks põhjuseks oli võlgniku

terviseseisundist tulenev toimetulematus iseseisva eluga. Võlgnik on viibinud ka ravil

psühhiaatriakliinikus.

6. Avaldaja ei ole teistmisavaldusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb TsMS § 682 lg 1 (koostoimes TsMS §-ga 705) alusel

jätta läbi vaatamata. Asi tuleb saata maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib teistmisavalduse esitada jõustunud kohtulahendi peale. TsMS § 478

lg 3 ja 466 lg 3 kohaselt jõustub hagita menetluses tehtud määrus, mille peale saab esitada

määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus

jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asja materjalide kohaselt on võlgnik

pärast talle maksekäsu määruse kättetoimetamist esitanud maakohtule vastuväite. TsMS § 485 lg 1

kohaselt võib vastuväite maksekäsu kiirmenetluses esitada makseettepanekule. Maksekäsu määrust

saab TsMS § 4891 lg 1 järgi vaidlustada määruskaebuse esitamisega. Maksekäsu määruse peale

vastuväite esitamist ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud. Kolleegium leiab, et võlgnik

avaldas vastuväites selget tahet maksekäsu määrus vaidlustada. Seetõttu tuleb lugeda võlgniku

esitatud vastuväide määruskaebuseks. Asjas ei ole tehtud lahendit, millega võlgniku määruskaebus

jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata, seega ei ole maakohtu 1. augusti 2008. a maksekäsu määrus

jõustunud ja selle teistmine ei ole TsMS § 702 lg 1 järgi lubatud.

Kolleegium märgib, et üldjuhul võib määruskaebuseks lugeda ka makseettepanekule hilinenult

esitatud vastuväite, kui see esitatakse määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul.

9. Kuivõrd maksekäsu määruse peale on esitatud määruskaebus ja asja materjalide kohaselt ei ole

otsustatud selle menetlusse võtmist, tuleb asi saata maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks. Juhul, kui määruskaebus on esitatud puudustega, tuleb võlgnikule TsMS § 3401 lg 1

kohaselt määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kolleegium juhib muu hulgas tähelepanu sellele,

et asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu, samuti

tuleb maksekäsu määruse peale esitatud määruskaebuses tugineda vähemalt ühele TsMS § 4891 lg-s 2

nimetatud asjaoludest.

10. Kolleegium märgib ka, et teistmisavalduses on tõstatanud küsimus võlgniku

tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolust maksekäsu kiirmenetluse toimumise ajal. TsMS § 204 lg 1

järgi peab kohus muu hulgas kontrollima menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu

ega tohi selle puudumisel lubada isikul menetluses osaleda. Menetlusosalise

tsiviilkohtumenetlusteovõimet tuleb kontrollida ka maksekäsu kiirmenetluses (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas 3-2-2-1-09).

11. Kuna asi saadetakse maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, ei ole

hoolimata teistmisavalduse läbivaatamata jätmisest tegemist asjas menetlust lõpetava määrusega

TsMS § 173 lg 1 järgi. Seega tuleb menetluskulude jaotus otsustada asja lõplikul lahendamisel.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik