3-3-1-68-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-68-09

Otsuse kuupäev

30. november 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Lea Laarmaa ja Jüri Põld

Kohtuasi

OÜ Plasmet kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse 30. mai 2008. a maksuotsuse nr 12-5/196 ning

Maksu- ja Tolliameti 15. augusti 2008. a vaideotsuse nr 6-1/147-

1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-

1830

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Plasmet (pankrotis) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Plasmet (pankrotis) kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-1830 muutmata.

Kanda kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalmenetluses esitas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus 9. jaanuaril 2007

OÜ Plasmet vastu tsiviilhagi maksuvõla (käibemaks 370 000 kr ja tulumaks 765 985 kr) tasumise

nõudes. Lõuna Ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalasjas menetluse KrMS § 202 alusel

22. veebruaril 2007. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandi OÜ-le Plasmet kohustus tasuda

vastavalt tsiviilhagile maksuvõlg 31. juulil 2007 tasus OÜ Plasmet vastavalt tsiviilhagile ja

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele maksuvõla - käibemaksu 370 009 kr ja tulumaksu 765 985

kr.

2. 30. mail 2008 tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus maksuotsuse, millega nõudis

OÜ-lt Plasmet intresside tasumist summas 491 952 kr, sest käibemaks 370 009 kr ja tulumaks

765 985 kr tasuti hilinemisega. Maksu- ja Tolliameti 15. augusti 2008. a vaideotsusega jäeti OÜ

Plasmet vaie rahuldamata.

3. OÜ Plasmet esitas halduskohtule kaebuse 30. mai 2008. a maksuotsuse ja 15. augusti 2008. a

vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja leidis, et ta on tsiviilhagi täitnud. Kuna hagi käsitles üksnes

tasumata maksusummat, siis on maksuhaldur kaotanud õiguse esitada intressinõuet hiljem eraldi

teises menetluses maksuotsusena. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel tähendab, et

kui kaebaja on tekitatud kahju hüvitanud, siis puuduvad tal sama õigussuhte raames riigi ees

kohustused. Kahju hüvitamisest kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel ei tulene, et kaebajal

üldse oli maksuvõlg, mille alusel intressikohustus tekib. Seepärast ei pidanudki ta muutma

maksudeklaratsioone, mis kajastaksid maksukohustust ja näitaksid maksuvõlga.

4. Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2008. a otsusega asjas nr 3-08-1830 jäeti OÜ Plasmet kaebus

maksuhalduri 30. mai 2008. a maksuotsuse ja 15. augusti 2008. a vaideotsuse tühistamiseks

rahuldamata. Kohus leidis, et intressi tasumine on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus, mida

tsiviilhagi ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei puudutanud. Sellest asjaolust ei saa aga teha

järeldust, et kaebaja on nimetatud kõrvalkohustuse täitmisest vabanenud. Intressikohustus lõpeb

vastavalt MKS § 31 lg 3 p-le 1 tasumisega.

5. 16. jaanuaril 2009 esitas OÜ Plasmet apellatsioonkaebuse, milles taotles, et ringkonnakohus

tühistaks halduskohtu otsuse ja teeks ise uue otsuse, millega OÜ Plasmet kaebus rahuldatakse.

Apellatsioonkaebuses korrati halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendusi.

6. 8. mai 2009. a otsusega jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata OÜ Plasmet apellatsioonkaebuse,

Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2008. a otsus jäeti muutmata. Ringkonnakohus nõustus vaidlustatud

kohtuotsuses esitatud põhjendustega ning leidis, et halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid

tõendeid ja kohaldanud seadust. Maksuhalduril on MKS § 115 lg-st 4 tulenev kaalutlusõigus

otsustamaks, kas esitada koos maksukohustuse täitmise nõudega ka kõrvalkohustuse täitmise nõue

või esitada viimane hiljem. MKS § 31 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb intresside arvestamise ja tasumise

kohustus intressi tasumisega. MKS §-des 119 ja 100 on sätestatud juhud, millal intressi ei arvestata.

Sellise olukorraga pole aga käesolevas vaidluses tegemist. Maksuhalduril ei ole diskretsiooniõigust

otsustamaks, kas intressinõue esitada või mitte, maksuhaldur peab õigusliku alusel olemasolul selle

nõude esitama. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tuleneb, et kaebaja on oma maksuvõlga

tunnistanud. Maksudeklaratsioonide parandamise ja esitamise nõue tuleneb MKS § 85 lg-st 4.

7. 4. märtsil 2009 kuulutati välja OÜ Plasmet pankrot.

8. OÜ Plasmet (pankrotis) esitas pankrotihalduri nõusolekul (vt PankrS § 43 lg 5) Tartu

Ringkonnakohtu 8. mai 2009. a otsuse tühistamiseks kassatsioonkaebuse. Ka kassatsioonkaebuses

korratakse halduskohtule esitatud kaebuse põhjendusi. Kassaator viitab Riigikohtu lahendile asjas

nr 3-1-1-47-07, milles kirjeldatud maksuhalduri seisukohast nähtub, et maksuhalduri esitatud

tsiviilhagi peab sisaldama ka intressinõuet ja kui intressinõue jääb selliselt esitamata, minetab

maksuhaldur võimaluse esitada see hiljem mõnes muus menetluses. Kassaator väidab, et

maksuhalduri seisukohad peavad olema järjekindlad ja usaldatavad. OÜ-l Plasmet tekkis

maksuhalduri nimetatud seisukohast, tsiviilhagist ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruses

kajastatud lõpetamise tingimustest õiguspärane ootus, et samadest maksusuhetest tulenevad nõuded

on täidetud ja kohustused lõppenud. Intressinõuet esitades on maksuhaldur käitunud sõnamurdlikult.

9. Lõuna maksu- ja tollikeskus asus kirjalikus vastuses seisukohale, et kassatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata, sest ringkonnakohtu otsus on õige ja põhjendatud ning puudub alus selle otsuse

tühistamiseks. Vastuses selgitatakse, et isegi siis, kui maksuhaldur oleks tsiviilhagis intressinõude

esitanud, ei oleks see olnud lõplik, sest intressi arvestamine jätkub kuni maksuvõla tasumise päevani.

Asjas nr 3-1-1-47-07 tegi Riigikohus lahendi 20. jaanuaril 2008, kriminaalmenetluse lõpetamise

määrus tehti aga 22. veebruaril 2007. Seega ei saanud kaebajal osutatud kohtulahendist tekkida ootusi

ja usaldust seoses seal kajastatud maksuhalduri seisukohaga. KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse

lõpetamine eeldab, et kaebaja on toime pannud konkreetse õigusvastase teo ja on selles süüdi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on märgitud, et OÜ Plasmet on ennast täielikult süüdi

tunnistanud ja kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud tegu. Järelikult on kaebaja tunnistanud

maksuvõlga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium on ringkonnakohtuga samal seisukohal, et OÜ Plasmet on tunnistanud tähtaegselt

tasumata maksusummat ega pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjendusi, miks

sellise järelduseni jõuti. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ei ole OÜ Plasmet vaidlustanud.

Vastavalt maksuhalduri tsiviilhagile ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusele tasuti tähtaegselt tasumata maksusumma, kuid intressivõlg on endiselt tasumata.

Kolleegium selgitab, et KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks on

kuriteoga tekitatud kahju heastamine. KrMS § 202 lg 2 p-st 1 tuleneb, et tekitatud kahju hüvitamise

kohustus pannakse kahtlustatavale või süüdistatavale tema nõusolekul. Kuigi nimetatud sätetes

kasutatakse mõistet "kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine", on materiaalses mõttes tegemist OÜ

Plasmet tähtaegselt tasumata maksusumma tasumisega. Selline käsitlus pidi olema mõistetav ka OÜ-

le Plasmet, sest kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on kahju hüvitamise kohustust käsitletud

selgesõnaliselt kui tasumata maksusumma tasumise kohustust. Nimetatud kohustuse täitmisega

nõustumine tähendab nõustumist asjaoluga, et OÜ-l Plasmet oli tähtaegselt tasumata maksusumma.

11. Maksukorralduse seaduse § 115 lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja

tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 31 lg 2 alusel tekib intressikohustus

vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata. Selle kohustuse tekkimiseks pole vaja

maksuhalduri haldusakti. Seega tekkis OÜ Plasmet intressikohustus juba siis, kui ta jättis

maksusumma tähtpäevaks tasumata ainuüksi selle asjaolu esinemisest. Intressi ei tule arvestada ja

tasuda, kui intressisumma on väiksem kui 50 krooni (MKS § 119 lg-d 3 ja 6 ning § 100 lg 1).

Maksuhaldur võib jätta intressi arvestamata ja sisse nõudmata ka siis, kui ta on kindlaks teinud, et

määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad intressisumma või intressisumma

sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimatuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea

pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks (MKS § 119 lg 6 ja § 100 lg 2). Intressikohustus lõpeb

intressi tasumisega (MKS § 31 lg 3 p 1) või muudel samas sättes toodud alustel. Kassaator ei ole

intressi tasunud ega viidanud ka mõnele muule seadusega sätestatud alusele.

Kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS § 202 alusel ei saa lõpetada intressikohustust. Selle kohustuse

märkimata jätmine kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ei too kaasa "vabanemist"

intressikohustusest.

12. Maksukorralduse seaduse § 128 lg 1 alusel on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma

maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla, s.o tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja

sellelt arvestatud intressi (maksuvõla mõiste kohta vt MKS § 32). Intressinõude esitamise kohustus

on sätestatud ka MKS § 115 lg-s 3. Intressivõla kannab maksuhaldur maha vaid seoses juriidilise

isiku pankroti- või likvideerimismenetlusega MKS § 114 lg 1 p 1 alusel ja selles sätestatud

tingimustel. Intressivõla kustutamine on aga võimalik vaid seoses kompromissi tegemisega

pankrotimenetluses (MKS § 114 lg 2) või kui intressivõla sissenõudmine on lootusetu või ebaõiglane

maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, nt vääramatu jõu tõttu (MKS § 114 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ei ole aluseks intressivõla mahakandmiseks või

kustutamiseks. Maksuhalduril puudus õiguspärane võimalus loobuda intressivõla sissenõudmisest.

13. OÜ Plasmet väidab, et maksuhaldur peab kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel

taotlema kogu maksuvõla - nii tähtaegselt tasumata maksusumma kui ka intresside - kajastamist

kuriteoga tekitatud kahjuna, mille hüvitamise kohustus pannakse kahtlustatavale või süüdistatavale.

Kui nimetatud kahju ei hõlma kogu maksuvõlga, siis ei saa intressikohustuse täitmist panna

maksukohustuslasele maksuotsusega. Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu, sest Maksukorralduse

seaduse sätetest, mis reguleerivad maksuhalduri ja maksukohustuslase kohustusi, tuleneb vastupidine

järeldus. Kolleegiumi arvates puuduvad Maksukorralduse seaduses ja Kriminaalmenetluse

seadustikus sätted, mis näeksid ette võimaluse "vabastada" OÜ Plasmet intressivõla tasumise

kohustusest või keelaksid maksuhalduril nõuda selle võla tasumist.

14. OÜ Plasmet rõhutab põhjendatult, et maksuhalduri seisukohad peavad olema järjekindlad ja

usaldatavad. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-

47-07 on menetlusosaliste seisukohti kajastades p-s 8.2 tõesti märgitud maksuhalduri seisukohaks, et

seoses kriminaalmenetlusega esitatud tsiviilhagis peab maksuvõlana kajastuma ka intressivõlg. Kui

aga osa nõudest (intressinõue) jääb esitamata, minetab maksuhaldur võimaluse esitada sama nõue

hiljem mõnes muus menetluses. Kohus maksuhalduri sellele seisukohale hinnangut ei andnud.

Maksuhalduri esitatud tsiviilhagi osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule (vt

otsuse resolutiivosa p 3 ja põhiosa p-d 35-39). Kolleegiumi arvates ei saa maksuhalduri ülaltoodud

seisukoht olla siiski aluseks, mille tõttu kuuluks OÜ-le Plasmet esitatud intressinõue tühistamisele.

15. OÜ Plasmet (pankrotis) kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsus

muutmata. Kassaatori menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kautsjon arvatakse riigituludesse.

Tõnu Anton, Lea Laarmaa, Jüri Põld