3-4-1-26-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number 3-4-1-26-09 Määruse kuupäev 27. november 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks ja Harri Salmann Kohtuasi Ljudmila Bariševski, Ilmar Kuljuse jt taotlus tunnistada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-ga 6 seonduvate õigusaktide andmata jätmine põhiseaduse §-ga 32 vastuolus olevaks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta taotlus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ljudmila Bariševski, Ilmar Kuljus jt (kokku 40 isikut, edaspidi taotlejad) esitasid 9. oktoobril 2009 Riigikohtule taotluse, milles palusid tunnistada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-ga 6 seonduvate õigusaktide andmata jätmine põhiseaduse §-ga 32 vastuolus olevaks. 2. Taotlejad on taotluse kohaselt Tallinna linnas, Liikuri 10 asuva elamu (edaspidi elamu) kaasomanikud. Elamu kaasomanikud on 2005. a võtnud vastu otsuse lõpetada elamu kaasomand ja jagada elamu reaalosadeks. TAOTLUSE ESITAJATE PÕHJENDUSED 3. Taotlejad märgivad, et elamu kaasomand on senini lõpetamata, sest seda on takistanud erinevad kohtuvaidlused elamukooperatiivi Liikur (pankrotis) omandis oleva mõttelise osa üle. Kohtuvaidluste käigus on korduvalt seatud hagi tagamise abinõudena keelumärkeid ühe või teise kaasomaniku omandis olevatele mõttelistele osadele. Praegu on keelumärge seatud Harju Maakohtu 8. mai 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-17694. 4. Taotluse kohaselt ei ole taotlejatel keelumärke tõttu võimalik nende omandis olevate mõtteliste osadega teha asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 viimases lauses nimetatud kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid. Taotlejad leiavad, et hagi tagamise abinõu saab kohaldada üksnes kostjaks oleva isiku suhtes. Taotlejad eespool viidatud tsiviilasjas kostjad ei ole. Samas ei ole seaduses selgesõnaliselt keelatud kohaldada hagi tagamise abinõu taotluses kirjeldatud olukorras. 5. Taotlejate arvates on seadusandja jätnud reguleerimata olukorra, kus kaasomandis olevas ehitises on seatud või seatakse enne kaasomandi jagamist, st enne ehitise aluse maa kinnistamiseks vajalike toimingute tegemist kohtu poolt hagi tagamise korras võõrandamise keelumärked. Seadusandja on jätnud vastu võtmata vajalikud seadusparandused, mis välistaks elamu suhtes väljakujunenud

olukorra teket. 6. Taotlejad leiavad, et taotlus on lubatav, sest neil ei ole tõhusaid võimalusi oma rikutud õigusi kaitsta. Arvestades taotlejate lõppeesmärki, milleks on elamus korteriomandite moodustamine, on taotlejatel oma õiguste kaitseks järgmised võimalused: 1) kaasomandi kokkuleppeline lõpetamine, mis ei ole aga võimalik taotluses märgitud asjaoludel; 2) kaasomandi lõpetamine kohtu kaudu, milleks puuduvad aga seaduses ettenähtud eeldused, 3) Harju Maakohtu 8. mai 2009. a hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu vaidlustamine hagi esitamisega. Elamu kaasomanikud on viimast võimalust kasutanud, kuid Harju Maakohus on 17. septembri 2009. a määrusega jätnud selle hagi menetlusse võtmata. Hagi esitanud isikud kavatsevad nimetatud määruse vaidlustada, kuid see ei ole tõhusaim vahend taotlejate rikutud õiguste kaitsmisel eelkõige ajalise faktori tõttu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. märtsi 2005. aasta määrus asjas nr 3-4-1-6-05 − RT III 2005, 11, 104, punkt 4; 4. aprilli 2007. aasta määrus asjas nr 3-4-1-8-07 − RT III 2007, 15, 114, punkt 5). 8. Riigikohtu üldkogu on aga PS §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) kohaldamispraktikale tuginedes korduvalt sedastanud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. aasta otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, punkt 17; 6. jaanuari 2004. aasta otsus asjas nr 3-1-1-13-03 − RT III 2004, 4, 36, punkt 32; 6. jaanuari 2004. aasta otsus asjas nr 3-3-2-1-04 − RT III 2004, 4, 37, punkt 26). 9. PS §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. aprilli 2003. aasta otsus asjas nr 3-4-1-4-03 − RT III 2003, 13, 125, punkt 16). 10. Tulenevalt eeltoodust saaks Riigikohus taotlust menetleda üksnes juhul, kui taotlejatel puuduks muu tõhus viis kasutada neile põhiseaduse §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õigust. 11. Taotlejad on väitnud, et nende õigusi rikub AÕSRS § 13 lg-ga 6 seotud õigusaktide andmata jätmine. Samas on taotlejad oma lõpliku eesmärgina välja toonud elamus korteriomandite moodustamise. Seda aga takistab Harju Maakohtu 8. mai 2009. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Nimetatud määruse kohaselt on keelatud võõrandada mõnda elamu mõttelist osa ning seada elamus korteriomandeid. Seega piirab taotlejate hinnangul nende õigusi eelkõige nimetatud kohtumäärus, mis takistab elamus korteriomandite seadmist.

12. Kolleegium leiab, et taotlejate jaoks ei ole välistatud võimalus saavutada pooleliolevas kohtumenetluses oma õigustele kaitse, st saavutada hagi menetlusse võtmine ja elamus korteriomandite seadmise keelu tühistamine. Võimalik on õigusi kaitsta ka muul viisil. 13. Taotlejad on viidanud, et Harju Maakohtu 8. mai 2009. a määruse vaidlustamiseks hagi esitanud isikud (5 isikut, kes on taotluse lisana esitatud ehitusregistri väljavõtte kohaselt elamu kaasomanikud) kavatsevad esitada määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-09-36077, milles Harju Maakohus jättis 17. septembri 2009. a määrusega nende hagi menetlusse võtmata. Kohtulahendite andmebaasi kohaselt on määruskaebus esitatud ning Tallinna Ringkonnakohus on selle määruskaebuse lahendanud 18. novembri 2009. a määrusega. Nimetatud määruse peale on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest arvates. Seega on taotlejatel võimalik kaitsta oma õigusi pooleliolevas kohtumenetluses. 14. Juhul kui tsiviilasjas nr 2-09-36077 määruskaebust ei esitata, määruskaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata, on taotlejatel elamu kaasomanikena võimalik viia neile kuuluvad elamu mõttelised osad tsiviilkäibesse elamualuse maa kinnistamisega AÕSRS § 12 alusel. Kaasomandi mõttelise osa koormamine kohtuliku käsutuskeeluga ei välista ehitisealuse maa kinnistamist. Seejärel on taotlejatel AÕS § 73 lg 1 kohaselt võimalik neile kuuluvat kinnisasja mõttelist osa vabalt käsutada. 15. Eelnevat arvesse võttes ei ole taotlus lubatav ja tuleb jätta läbi vaatamata. Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Harri Salmann