3-4-1-29-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-29-09 Otsuse kuupäev 26. november 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask ning liikmed Peeter Jerofejev ja Harri Salmann Kohtuasi Taira Aasa 16. novembri 2009. aasta kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 11. novembri 2009. aasta otsuse nr 41 peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 11. novembri 2009. aasta otsus nr 41 T. Aasa kaebuse läbivaatamata jätmise kohta ja kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni tegema uue otsuse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. T. Aasa esitas 21. oktoobril 2009 Tallinna linna Valimiskomisjonile kaebuse Tallinna linna valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toimingute peale häälte ülelugemisel ja hääletamisprotokolli täitmisel. Kaebuse esitaja palus tunnistada need toimingud õigusvastaseks ja teha jaoskonnakomisjonile ettekirjutus hääletamissedelid veel kord üle lugeda. Kaebuse esitaja leidis, et ta sai selles valimisjaoskonnas eeldatust vähem hääli. Samas on T. Aasani umbes kümnelt valijalt jõudnud teave selle kohta, et nad andsid hääle just temale. Kuna need hääled hääletamistulemuste protokollis ei kajastu, siis on jaoskonnakomisjon eksinud häälte ülelugemisel. Lisaks on valijate kaebustest ilmnenud, et kõnealuses jaoskonnas olid osadel sedelitel pitsatijäljendid puudu. 2. Tallinna Linna Valimiskomisjon vastas T. Aasa kaebusele 22. oktoobri 2009. aasta kirjaga, milles ta ei pidanud taotlust häälte ülelugemiseks põhjendatuks. Kesklinna valimisringkonna häälte teistkordsel ülelugemisel 19. oktoobril 2009 ei leitud jaoskonnakomisjonide tehtud vigu. Jaoskonnas nr 23 ei olnud kandidaat T. Aasale antud hääli ka kehtetute sedelite hulgas. 3. T. Aasa esitas eelmises punktis kirjeldatud kirja peale 5. novembril 2009 kaebuse otse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kuna kaebus tulnuks esitada KOVVS § 65 lõike 2 kohaselt Tallinna Linna Valimiskomisjoni kaudu, tagastas Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse 6. novembril 2009 kaebaja esindajale. 4. 6. novembril 2009 esitas T. Aasa kaebuse Tallinna Linna Valimiskomisjoni kaudu, milles ta vaidlustas valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toiminguid, samuti Tallinna Linna Valimiskomisjoni 22. oktoobri 2009. aasta kirja. Kaebuse kohaselt jõudis mainitud kiri T. Aasa esindajani tunduvalt hiljem kui 3 päeva otsuse tegemisest. Seetõttu ei olnud võimalik kaebust esitada enne 5. novembrit 2009. Kaebaja esindaja palus Vabariigi Valimiskomisjonil kaebetähtaeg ennistada.

T. Aasa leidis endiselt, et jaoskonnakomisjonid on eksinud häälte ülelugemisel või on tahtlikult hääli kõrvaldanud, mistõttu on vajalik hääletamissedelid veel kord üle lugeda. Selle kinnituseks, et ta oleks pidanud rohkem hääli saama, esitas T. Aasa nimekirja inimestest, kes olid oma allkirjaga kinnitanud T. Aasa poolt hääletamist. Lisaks on valijate kaebustest ilmnenud, et jaoskonnas nr 23 olid osadel sedelitel puudu pitsatijäljendid. 5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis T. Aasa kaebuse 11. novembri 2009. aasta otsusega nr 41 läbi vaatamata, kuna see esitati KOVVS § 65 lõikes 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebuses ei olnud selgitatud, millal kaebaja esindaja kirja kätte sai ega olnud esitatud ka tõendeid, et kiri saadi kätte hilinemisega, samuti esitatud muid põhjendusi hilinemise kohta. Vabariigi Valimiskomisjon märkis siiski kaebuse sisu kohta, et Tallinna Linna Valimiskomisjon on KOVVS § 55 lõike 1 kohaselt kõigi valimisjaoskondade sedelid teistkordselt üle lugenud 19. oktoobril 2009. T. Aasat oli häälte teistkordse ülelugemise ajast ja kohast teavitatud e-postiga 13. oktoobril 2009. Seega on T. Aasa kaebuses taotletud toiming tehtud juba enne kaebuse esitamist. 6. T. Aasa esitas 16. novembril 2009 Vabariigi Valimiskomisjoni 11. novembri otsuse nr 41 peale kaebuse Riigikohtule. Kaebus saabus Riigikohtusse 17. novembril 2009. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. T. Aasa leiab, et ta ei ole kaebetähtaega rikkunud. Tallinna Linna Valimiskomisjoni kiri edastati tema esindajale lihtkirjaga. Kuna selle kirja näol on tegemist haldusaktiga, tuleb selle teatavakstegemisel kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid. Haldusmenetluse seadus ei võimalda kättetoimetamist lihtkirjaga, kui seadus seda selgesõnaliselt ette ei näe. Valimiskaebuse rahuldamata jätmiseks ei ole sellist võimalust ette nähtud. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsust ei saa lugeda kättetoimetatuks. Kaebuse sisu kohta jääb T. Aasa eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Ta lisab, et mingil põhjusel on kadunud ka tema poja antud hääl, kes hääletas jaoskonnas nr 24. Protokolli järgi sai T. Aasa selles jaoskonnas 0 häält, kuigi tema poeg käis just seal hääletamas ja andis hääle tõendina esitatud allkirjade tabeli kohaselt just tema poolt. T. Aasa täpsustab allkirjatabeli kohta, et sellest nähtub selgelt kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine. T. Aasa nõustub, et hääletussedelite ülelugemine toimus 19. oktoobril 2009. Samas ei olnud T. Aasal sel kuupäeval veel infot võimalike rikkumiste kohta, mistõttu ta ei osalenud ülelugemisel. Kui valimiskomisjon tuvastas, et ülelugemisel hääletamissedelite arv ei muutunud, siis oleks tal tõendina esitatud allkirjatabelit arvestades pidanud tekkima piisav mõistlik kahtlus, et valimisseadust on rikutud. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud selles olukorras taotluse rahuldama, tunnistades jaoskonnakomisjoni toimingud hääletamissedelite ülelugemisel õigusvastaseks, hääletamistulemused selles jaoskonnas kehtetuks ja korraldama kordushääletamise. Eelnevat arvestades palub T. Aasa tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 11. novembri 2009. aasta otsus nr 41, Tallinna Linna Valimiskomisjoni 22. oktoobri 2009. aasta otsus, tunnistada Tallinna linna valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toimingud häälte ülelugemisel õigusvastaseks ja

kohustada jaoskonnakomisjoni hääletamissedelid veel kord üle lugema kaebuse esitaja või tema esindaja juuresolekul. 8. Vabariigi Valimiskomisjon jääb otsuses esitatud seisukohtade juurde. Kaebuse jättis Vabariigi Valimiskomisjon läbi vaatamata kuna kaebuses ei ole selgitatud, millal T. Aasa Tallinna Linna Valimiskomisjoni kirja kätte sai ja millises ulatuses tõi see kaasa hilinemise kaebuse esitamisel. Kuna hääletamine valimistel on KOVVS § 1 lõike 1 kohaselt salajane, siis ei ole kandidaadil võimalik väita, et kindlad valijad hääletasid tema poolt, samuti ei ole võimalik valijatel väita, et nad hääletasid kindla kandidaadi poolt. Kumbki väide ei ole hääletamise salajasusest tulenevalt kontrollitav. Vabariigi Valimiskomisjon lisab T. Aasa väite kohta, et mingil põhjusel on kadunud ka tema poja antud hääl, kes hääletas jaoskonnas nr 24, et tegemist on uue väitega, mida Tallinna Linna Valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebustes ei sisaldu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium märgib esmalt, et lahendab T. Aasa kaebust üksnes osas, milles see puudutab tema kaebuse läbivaatamata jätmist Vabariigi Valimiskomisjonis. Riigikohus saab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku (PSJKS) § 38 lõike 1 kohaselt kaebuse valimiskomisjoni otsuse peale läbi vaadata alles siis, kui selle on lahendanud Vabariigi Valimiskomisjon. Kui Vabariigi Valimiskomisjon jätab kaebuse läbi vaatamata, siis tähendab see seda, et kaebust ei ole sisuliselt lahendatud. Riigikohtul on sellises olukorras võimalik PSJKS § 38 lõike 1 kohaselt lahendada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebus üksnes osas, milles see puudutab läbi vaatamata jätmist Vabariigi Valimiskomisjonis. 10. Riigikohus on sedastanud, et valimiskomisjonide tegevusele saab analoogia korras kohaldada haldusmenetluse seadust (HMS) (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-24-05, punkt 11; 14. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-27-05, punkt 9). Sellest seadusest tuleneb, et valimiskomisjonid peavad välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel ehk kohaldama uurimispõhimõtet nagu see on sätestatud HMS §-s 6. 11. Riigikohus on varem otsustanud ka seda, et valimiskomisjoni otsus kaebuse rahuldamata jätmise kohta on oma olemuselt haldusakti andmiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmine (vt Riigikohtu 2. aprilli 2009. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-09, punkt 16). HMS § 62 lõike 5 kohaselt tuleb isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata, haldusakti andmisest keeldumine teha teatavaks kättetoimetamisega. Kuna T. Aasa kaebus jäeti Tallinna Linna Valimiskomisjonis rahuldamata, siis tuli Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsus samuti teha teatavaks kättetoimetamisega. 12. HMS § 25 lõige 1 võimaldab haldusakti menetlusosalisele kätte toimetada vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt.

Üheski seaduses ei ole reguleeritud, kuidas toimetada kätte valimiskaebuse rahuldamata jätmise otsus, mistõttu pidi Tallinna Linna Valimiskomisjon lähtuma kaebuses toodud valikust. T. Aasa oli kaebuses andnud oma meiliaadressi ja postiaadressi, mis kattus tema esindaja postiaadressiga. Kaebuses oli ära toodud ka tema esindaja meiliaadress. Tallinna Linna Valimiskomisjon otsustas oma kirja valimiskaebuse rahuldamata jätmise kohta saata kaebusesse kirjutatud postiaadressile. Postiga kättetoimetamise korral tuleb dokument saata menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga (HMS § 26 lõige 1 esimene lause). Lihtkirjaga kättetoimetamine on lubatud üksnes seaduses otseselt märgitud juhtudel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sellist juhtu ette ei näe. Kuna Tallinna Linna Valimiskomisjon saatis oma kirja T. Aasale lihtkirjaga, siis rikkus ta dokumendi kättetoimetamise nõudeid. 13. T. Aasa esindaja märkis oma kaebuses Vabariigi Valimiskomisjonile, et kuna Tallinna Linna Valimiskomisjoni lihtkirjaga edastatud otsus jõudis temani tunduvalt hiljem kui kolm päeva alates otsuse tegemisest, siis ei olnud kaebust võimalik esitada enne 5. novembrit 2009. Kaebusest ei nähtu, millal T. Aasa esindaja selle otsuse kätte sai. Vabariigi Valimiskomisjon leidis sellises olukorras, et kuna kaebuses ei olnud selgitusi vaidlusaluse kirja kättesaamise kohta ega sellest põhjustatud kaebuse esitamisega hilinemise kohta, siis ei ole põhjendatud kaebuse esitamisega hilinemist ja kaebus tuleb tähtaja järgimata jätmise tõttu jätta läbi vaatamata. 14. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on olukorras, kus tekib vaidlus selle üle, kas haldusakti adressaat on koormava haldusakti kätte saanud, tõendamiskohustus haldusorganil (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas nr 3-3-1-28-05, punkt 14). Kolleegiumi hinnangul on see seisukoht ülekantav ka valimiskomisjoni sellise otsuse kättetoimetamisele, millega jäeti kaebus rahuldamata. 15. Vabariigi Valimiskomisjon lähtus otsuse tegemisel sellest, et kohustus põhjendada kaebuse tähtaegset esitamist või tähtaja möödalaskmist lasub üksnes kaebuse esitajal. Vabariigi Valimiskomisjoni otsusest ei nähtu, et ta oleks teinud uurimispõhimõttest lähtuvalt kindlaks olulisi asjaolusid (nt kirja kättesaamise aeg), millest lähtuvalt oleks ta saanud otsustada kaebuse tähtaegsuse üle. Samuti on hindamata, milline mõju kaebuse esitamise ajale võis olla kättetoimetamise nõuete rikkumisel ning asjaolul, et Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsus oli vormistatud kirjana ja sellest puudus HMS § 57 lõike 1 kohane vaidlustamisviide. Kolleegium lisab, et haldusakti kättetoimetamine selleks mitte ettenähtud viisil iseenesest ei välista kaebetähtaja kulgema hakkamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas nr 3-3-1-12-05, punkt 15). 16. Eelmises punktis märgitut arvestades tühistab kolleegium PSJKS § 46 lõike 1 punktist 1 juhindudes Vabariigi Valimiskomisjoni 16. novembri 2009. aasta otsuse nr 41 ja kohustab teda tegema uue otsuse.

Märt Rask, Peeter Jerofejev, Harri Salmann