3-1-1-105-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-105-09

Otsuse kuupäev

25. november 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Väärteoasi P. S. karistamises kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg

1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. juuli 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-4885

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P. S. kaitsja vandeadvokaat Kristel Vedro, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

4. november 2009. a

Istungil osalenud isikud

Rakvere Linnavalitsuse järelevalveinspektor Meelis Salm

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 17. juuli 2009. a kohtuotsus P. S. süüdistuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1

järgi muutmata, kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rakvere linnavalitsuse 5. mai 2008. a otsusega karistati P. S. kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 1

järgi rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 600 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt jättis P. S. 27. märtsil kell 13.03

tagamata lume koristamise Rakvere linnas X asuva majaga piirneval kõnniteel. Sellega rikkus P. S. Rakvere Linnavolikogu 15.

juuni 2004. a kehtestatud määruse "Rakvere linna heakorra eeskiri" punkti 6.1, pannes seeläbi toime KOKS § 662 lg-s 1

nimetatud väärteo.

2. P. S. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist. Menetlusalune isik leidis, et temalt kui Tallinnas tööl käivalt inimeselt ei saanud nõuda lume

koristamist Rakveres päevasel ajal. Lisaks sellele ei olnud kõnnitee puhastamine 27. märtsil 2008. a võimalik, sest Rakveres

kestis sel päeval veel lumetorm.

3. Viru Maakohtu 17. juuli 2009. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus

rahuldamata. Kohus leidis, et 27. märtsiks 2008. a oli lumetorm vaibunud ja lume koristamine oli võimalik. Et P. S. lume

koristamist ei taganud, pani ta KOKS § 662 lg-s 1 sätestatud väärteo toime tegevusetuse vormis. Väidet, nagu oleks pidanud

menetlusalune isik lume koristamise tagemiseks tööle minemata jätmata, ei pidanud kohus asjakohaseks, kuna lund ei pea

koristama menetlusalune isik isiklikult.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni P. S. kaitsja vandeadvokaat Kristel Vedro, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS §-de 29 või 30 alusel. Kassaator leiab, et ei ole üheselt ümber lükatud, nagu

oleks Rakveres lumesadu 27. märtsiks 2008. a lõppenud. Tugev sadu sel päeval veel kestis ja sellest lähtuvalt ei saanud

lumekoristustöid teha. Lume koristamist ei saanud P. S.lt nõuda ka põhjusel, et ta täitis 27. märtsil väljaspool Rakveret oma

tööülesandeid.

5. Kohtuistungil palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Maakohus

on õigesti kohaldanud nii menetlus- kui ka materiaalõigust. Erinevad tõendid kinnitavad, et lumetorm kestis 25. märtsist 2008.

a kuni 26. märtsini 2008. a. P. S. ja teiste X elanike hooletut suhtumist heakorratöödesse näitab mitte üksnes lume koristamata

jätmine 27. märtsiks 2008. a, vaid ka fakt, et lumi oli kõnniteel veel ka 28. märtsil 2008. a, kuigi kohtuväline menetleja oli 27.

märtsil 2008. a jätnud X elanike postkastidesse kirjaliku palve lumi ära koristada. Kohtuväline menetleja lähtus trahvi

määramisel võrdse kohtlemise põhimõttest, millest lähtuvalt kohaldati karistust kõigi X maja kaasomanike suhtes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. P. S. on karistatud KOKS § 662 lg 1 järgi, mis näeb ette karistuse heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise

täitmata jätmise eest. Rakvere linna heakorra eeskiri (edaspidi Eeskiri; KO, 2004, 166, 1604), millega käesoleval juhul KOKS

§ 662 lg 1 kui blanketne norm sisustatakse, on kehtestatud Rakvere Linnavolikogu 15. juuni 2004. a määrusega nr 23.

7. Menetlusalust isikut süüdistatakse Eeskirja p 6.1 rikkumises. Nimetatud punkt sätestab järgmist: "Ehitise või kinnistu

omanik on kohustatud tagama heakorratööde tegemise oma puhastusalal, millisena käesolev eeskiri käsitleb füüsilise või

juriidilise isiku omandis või valduses olevat maa-ala ning sellega piirnevat ala, mis ulatub kinnistu või ehitise piirist

sõiduteeni. Heakorratöödeks on tolmu, liiva, prahi, jäätmete, lume ja jää koristamine, libedusetõrje, muru ja rohu niitmine

(lubatud maksimaalne kõrgus on 15 cm), lehtede riisumine, heki pügamine ning kõnniteedel liikumist takistavate puude ja

põõsaste okste lõikamine.". P. S. on Rakvere X maja kaasomanik ja seega heakorratööde tagamiseks kohustatud isik Eeskirja p

6.1 tähenduses.

8. Kriminaalkolleegium leiab, et asjakohane on kassaatori viide Riigikohtu otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-22-05 (RT III, 2005,

14, 135). Selles väärteoasjas toimus vaidlus KOKS § 662 lg 1 sisustamise üle hoone fassaadi määrdumise ja vigastuste korral.

Kriminaalkolleegium märkis, et fassaadi korrasolek ei pea ehitise omaniku poolt olema tagatud igal ajahetkel, kuna selline

kohustus oleks faktiliselt mittetäidetav ja õiguslikult ebaproportsionaalne. Ehitise omanik või temaga võrdsustatud isik peab

mõistliku aja jooksul tegema kohaseid jõupingutusi kõrvalise isiku poolt rikutud fassaadi korrastamiseks. Mõistliku aja ja

kohaste jõupingutuste kriteeriumide sisustamisel tuleb arvestada erinevaid asjaolusid.

9. Igal ajahetkel ei saa kohustatud isikult nõuda ka kõnnitee lumest puhtana hoidmist. Lume koristamise peab isik tagama

mõistliku aja jooksul lume sadamisest arvates kohaseid jõupingutusi rakendades. Kriminaalkolleegium nõustub Viru Maakohtu

seisukohaga, et lund ei pea koristama kohustatud isik isiklikult. Tegemaks kindlaks, kas lume koristamise tagamise kohustus

on tekkinud, tuleb võtta arvesse selliseid objektiivseid asjaolusid nagu lumesaju intensiivsus, saju algusest või lõpust

möödunud aeg, mahasadanud lume hulk jms. Näiteks ei saa nõuda lume koristamist olukorras, kus see on ägeda lumetormi

tõttu sisuliselt võimatu. Lumekoristamise kohustuse rikkumiseks ei saa pidada automaatselt ka seda, kui isik ei taga lume

koristamise alustamist esimesel võimalusel, kui see praktiliselt teostatav oleks. Nii ei saa nõuda, et koheselt koristataks öösel

sadama hakanud lumi. Öö jooksul sadanud lume koristamine on tarvis tagada hommikul - vastasel juhul rikub kohustatud isik

kohustuse täitmise mõistliku aja kriteeriumi. Arvestada tuleb aga ka lume koristamiseks kohustatu isikut. Kui tegu on näiteks

päeval tööl viibiva inimesega, ei eksi ta Eeskirja p 6.1 vastu ka siis, kui ta tagab päeval sadanud lume koristamise õhtul pärast

tööpäeva lõppu. Tööl käiva (või ka näiteks õppiva) inimese jaoks kujutaks nõue tagada sadama hakanud lume koristamine juba

päeval endast üldjuhul ebakohast jõupingutust. Eeskirja kohaselt ei pea lund koristama mitte üksnes füüsilised isikud oma

kodu ees, vaid kõik omanikud ja valdajad.

10. Viru Maakohus on tuvastanud, et 27. märtsi 2008. a hommikuks oli lumesadu Rakveres lõppenud. Mahasadanud lume

koristamise mõistlik aeg oligi selle päeva hommik. X maja kaasomanikud, sealhulgas P. S., selleks ajaks lume koristamist ei

taganud. Lume koristamist ei saanud pidada ebakohaseks jõupingutuseks, sest ülejäänud linnas oli lumi valdavalt koristatud.

Eelnevast lähtuvalt leiab kriminaalkolleegium, et P. S. on rikkunud Eeskirja p-st 6.1 tulenevat lume koristamise tagamise

kohustust ja pannud seeläbi toime KOKS § 662 lg-s 1 nimetatud väärteo.

11. Kassaator on alternatiivselt taotlenud menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi.

Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada kriminaalmenetlusõigusest.

Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-146-03, RT III, 2004, 1, 5, p 8). Kriminaalkolleegium nõustub

Viru Maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole alust menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamiseks. Maakohus leidis, et kuivõrd

lumest koristamata kõnnitee asub Rakvere vanalinnas ja on jalakäijate poolt intensiivselt kasutatav, siis takistas lume

koristamata jätmine oluliselt jalakäijaid kõnniteel segamatult ja ohutult liikumast. Kriminaalkolleegium leiab, et menetluse

VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi lõpetamise hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et ei P. S. ega teised X kaasomanikud ei olnud

hoolimata kohtuvälise menetleja palvest lund ära koristanud veel ka järgmise päeva, 28. märtsi 2008. a, keskpäevaks (tl 67).

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu otsuse

muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

Lea Kivi, Eerik Kergandeberg, Priit Pikamäe