3-1-1-86-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-86-09

Otsuse kuupäev

26. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

V.K. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. märtsi 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-09-1825

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.K. kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

23. september 2009

Istungil osalenud isikud

Ida Politseiprefektuuri esindaja Heiki Lindus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 18. märtsi 2009 osas, milles V.K-lt võeti lisakaristusena 7 kuuks ära mootorsõiduki

juhtimise õigus. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19. detsembril 2008 koostas Ida Politseiprefektuur väärteoprotokolli, mille kohaselt V.K. juhtis 21. augustil 2008 Kohtla-

Järvel mootorsõidukit joobeseisundis ja sõiduki juhtimise õiguseta, kui teda oli eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 7419 lg-t 1 ja § 741 lg-t 2. V.K. suhtes alustatud kriminaalmenetlus

KarS § 424 tunnustel lõpetati 16. oktoobril 2008, kuna selgus, et teo toimepanemise ajal ei olnud jõustunud 13. augustil 2008

tehtud kohtuvälise menetleja otsus, millega menetlusalust isikut karistati LS § 7419 lg 1 järgi.

2. 15. jaanuari 2009. a kohtuvälise menetleja otsusega mõisteti V.K-le karistuseks LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahv 69

trahviühikut, s.o 16 140 krooni. LS § 7419 lg 2 alusel võeti lisakaristusena menetlusaluselt isikult 7 kuuks ära mootorsõiduki

juhtimise õiguse.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas V.K. maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist osas, milles temalt

võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Kaebaja märkis, et sõiduki juhtimise õiguse sai ta alles 23. septembril 2008, s.o pärast

teo toimepanemist. Kaebaja leidis, et juhtimisõiguse võib ära võtta ainult isikult, kellel on see olemas. Kaebuse kohaselt ei ole

lisakaristuse pikkus proportsionaalne rikkumise raskusega ja paneb kaebaja perekonna raskesse olukorda. Samuti palus V.K.

vähendada talle mõistetud rahatrahvi suurust.

4. Viru Maakohtu 18. märtsi 2009. a kohtuotsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Maakohus leidis, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist lisakaristusena võib kohaldada ka isikutele, kellel ei ole

juhtimisõigust. Kohtuotsuse kohaselt ei kuulu rahuldamisele ka taotlus rahatrahvi vähendamiseks, kuna isik on korduvalt toime

pannud väärtegusid. Kohus pidas põhjendatuks, et isikule mõisteti rahatrahv, mis ületab varasemate rikkumiste eest mõistetud

karistusi.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V.K. kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist menetlusalusele isikule mõistetud lisakaristuse osas.

5.1 Kassaator leiab, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kui lisakaristust ei saa kohaldada isikule, kellel teo

toimepanemise ajal ei olnud juhtimisõigust. Sellisele järeldusele võib jõuda LS § 741 teksti pinnalt, mille kohaselt

mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahvi või

arestiga. Lisakaristuse kohaldamise võimalust säte ette ei näe.

5.2 Täiendavalt märgib kaitsja, et lisakaristuse kohaldamist V.K-le välistavad ka muud asjaolud. Pärast juhtimisõiguse saamist

ei ole menetlusalune isik liiklusnõudeid rikkunud. Samuti nõuavad tema tööülesanded vältimatult mootorsõiduki juhtimist,

mille kohta esitab kaitsja tõendi isiku töökohalt. Kassatsiooni kohaselt tasub V.K. graafikujärgselt rahatrahve, mis on talle

mõistetud sõiduki juhtimisel toimepandud väärtegude eest.

6. Kassatsioonivastuses ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et kohtuotsus on

seaduslik ning kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Isikule mõistetud karistus on vastavuses talle etteheidetava teo raskusega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles V.K-le kohaldati

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

7.1 KarS § 50 näeb ette võimaluse kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena liiklusalase väärteo eest. LS § 42

kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmine liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest

kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit.

7.2 Karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku

õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline

tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud

ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Laias

laastus võib seejuures liigitada isikult lisakaristusena äravõetavaid õigusi selle järgi, kas tegemist on seaduse alusel antava

spetsiifilise õigusega (relvaluba, riigisaladuse töötlemise õigus) või üldise õigusega, mis ei nõua Eesti õiguskorras täiendavat

seaduse alusel väljastatavat luba (loomapidamisõigus, ettevõtlus). Lisakaristuse kohaldamine väljendub selle liigituse kohaselt

vastavalt kas seaduse alusel antud õiguse äravõtmises või tulevikku suunatud karistusõiguslikus keelus tegutseda konkreetses

valdkonnas. Seega tuleb otsustada, kuidas rakenduvad kirjeldatud põhimõtted mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisele.

7.3 LS § 22 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. LS § 28

lg 1 kohaselt antakse juhtimisõigus Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale

välismaalasele, kui nende vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kui nad on saanud vastava ettevalmistuse

ning edukalt sooritanud nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Nendest sätetest tuleneb, et igal inimesel mootorsõiduki

juhtimisõigust a priori ei ole, kuna seda tuleb riigilt taotleda liiklusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud

tingimustel. Seega puudub isikul õigus mootorsõidukit juhtida, kui talle ei ole sellist õigust seaduses ettenähtud korras antud.

Mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel juhtimisõigus puudub, karistatakse LS § 741 lg 1 järgi. Kolleegium järeldab, et

vaatamata LS § 42 sõnastusele, mis räägib keelust, on juhtimisõiguse äravõtmisel tegemist siiski seaduse alusel antud õiguse

äravõtmisega.

7.4 Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena

eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval või menetlusalusel isikul. Ei ole võimalik ära võtta sellist

õigust, mida isikul ei olegi olemas. Kirjeldatud põhimõtet ei väära ka tõsiasi, et käesolevas asjas oli isikul kohtuotsuse

tegemise ajal mootorsõiduki juhtimise õigus olemas. Menetlusaluse isiku olukorda ei saa halvendada tema enda

seaduskuulekas käitumine, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse taotlemine.

8. Kolleegium märgib, et seadusandjal on muu hulgas võimalik seadusega piirata juhtimisõiguse andmist isikule, kes on

karistatud liiklusalase süüteo toimepanemise eest või kelle suhtes süüteomenetlus sellise rikkumise eest parasjagu läbi viiakse.

9. Kuna kolleegium rahuldab kassaatori taotluse, ei käsitle ta muid kassatsioonis toodud põhjendusi, mis seonduvad isikult

juhtimisõiguse äravõtmise lubamatusega.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 175 p-st 1 ja § 174 p-st 8 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru

Maakohtu 18. märtsi 2009. a otsuse osaliselt, s.o V.K-le lisakaristuse kohaldamise osas. Muus osas jäetakse maakohtu otsus

muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe