3-3-1-66-09 · Riigikohus

Riigikohtunik Tõnu Antoni eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1- 66-09 1. Olen nõus asja lahendamisel tehtud lõppjäreldusega - jätta OÜ Avoterm kaebus rahuldamata. Nõus olen ka olulise osaga põhjendustest (p-d 12-15), mis viivad järeldusele, et asjas pole võimalik tuvastada põhjuslikku seost kaebaja kahju ja vastustaja tegevusetuse vahel. 2. Ma ei saa nõustuda kohtukoosseisu enamuse arutlusega VÕS § 127 lg 2 kohaldamisest (p-d 16-21) ja seisukohaga (p 18), et asjas tuleb vastavalt RVastS § 7 lg-le 4 kohaldada ka eraõiguslikke kahju hüvitamise sätteid ja kontrollida, kas hüvitamine on lubatav vastavalt VÕS § 127 lg-le 2. 3. Olen seisukohal, et asi tuli lahendada Riigivastutuse seaduse alusel ja Võlaõigusseadus kohaldamisele ei kuulunud. 4. VÕS § 127 lg 2 seob kahju hüvitamise rikutud sätte eesmärgiga. Hüvitamisele ei kuulu kahju siis, kui rikutud sätte eesmärgiks ei olnud ära hoida sellist kahju, mis tegelikult tekkis. Riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 aga nähtub, et kui isiku õigusi on rikutud avalik-õiguslikus suhtes, siis on esmane eesmärk õiguste taastamine ja õiguserikkumise kõrvaldamine, mitte aga kahju hüvitamine. Seega ei saa rikutud avalik-õigusliku sätte esmaseks eesmärgiks olla kahju ärahoidmine. Arvan, et see erinevus eraõiguslikust põhimõttest kaitsta isikuid nende õiguste rikkumisel tekkinud kahju eest on olemuslik (vt RVastS § 7 lg 4) ja peaks suunama halduskohtuid hoiduma Võlaõigusseaduse läbimõtlematust kohaldamisest ja kohaldama ikkagi Riigivastutuse seadust. 5. Loomulikult on rikutud sättel lisaks riigivastutuse kontekstis esmasele eesmärgile ka teisi eesmärke. Erinevalt esmastest eesmärkidest on aga teiste eesmärkide kindlakstegemine väga keeruline või võimatu. Kohtupraktika suunamine sellele teele ähmastab minu arvates ka era- ja avalikku õigust eristavaid põhialuseid - avaliku õiguse orienteeritust avalikule huvile, mitte isiku kasule. 6. Lähtuda tuleks riigivastutusõiguse põhimõttest (vt RVastS § 7 lg 1), et kahju hüvitamise kohustus peab vastama konkreetsele subjektiivsele õigusele, mida on rikutud. Selles asjas rikuti enampakkumise menetluse nõudeid (otsuse p 9). Järelikult on hüvitamise kohustus piiratud menetlusnõuete rikkumisega tekitatud kahjuga ja hüvitamise kohustus ei saa hõlmata rendilepingu sõlmimata jätmise tõttu saamata jäänud kasu. 7. Vastutuse piiramisel tuleks halduskohtutel võtta aluseks RVastS § 13. Oluline on pöörata tähelepanu § 13 lg 1 p-le 4, mille kohaselt arvestatakse eraõiguses sätestatud piiranguid vaid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel. Arvan, et VÕS § 127 lg-s 2 on sätestatud RVastS § 13 lg 1 p-ga 4 hõlmatud piirang.