3-3-1-66-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-66-09

Otsuse kuupäev

22. oktoober 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

OÜ Avoterm kaebus Mõisaküla Linnavalitsuse vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. aprilli 2009. a otsus haldusasjas nr 3-

08-1464

Menetluse alus Riigikohtus

Mõisaküla Linnavalitsuse kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Mõisaküla Linnavalitsuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. aprilli 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-1464. Jätta jõusse

Tartu Halduskohtu 15. detsembri 2008. a otsus samas asjas.

Tagastada kautsjon.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mõisaküla Linnavolikogu 24. mai 2007. a otsusega nr 28 otsustati korraldada kirjalik

enampakkumine Mõisaküla linna katlamaja ruumide, seadmete ja katlamaja soojatrasside üürile

andmiseks viieks aastaks. Enampakkumist volitati korraldama Mõisaküla Linnavalitsus. Mõisaküla

Linnavalitsuse 26. juuli 2007. a korraldusega nr 139 kinnitati enampakkumise võitjaks SW Energia

OÜ. Nimetud korralduse preambulat täiendati Mõisaküla Linnavalitsuse 21. septembri 2007. a

korraldusega nr 165.

Rendileping Mõisaküla Linnavalitsuse ja SW Energia OÜ vahel sõlmiti 16. augustil 2007. OÜ

Avoterm osales kirjalikul enampakkumisel, kuid tema pakkumine ei osutunud edukaks.

2. Tartu Halduskohtu 12. novembri 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1711 tühistati OÜ Avoterm

kaebuse alusel Mõisaküla Linnavalitsuse 26. juuli 2007. a korraldus nr 139 "Rendipakkumise

tulemuste kinnitamine" ja Mõisaküla Linnavalitsuse 21. septembri 2007. a korraldus nr 165.

3. OÜ Avoterm esitas halduskohtusse kaebuse Mõisaküla Linnavalitsuse vastu avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud 375 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks.

Kaebuse põhjenduste kohaselt piiras vastustaja õigusvastaselt kaebaja ettevõtlusvabadust, jättes OÜ

Avoterm enampakkumise võitjaks kuulutamata ja temaga lepingu sõlmimata. Sellega seoses tekkis

kaebajale kahju saamata jäänud tulu näol. Kahjus suuruseks on 75 000 krooni aastas, mille kaebaja

oleks kasumina teeninud Mõisaküla linna katlamaja ja soojatrasside opereerimisega, kokku

viieaastase perioodi eest 375 000 krooni.

4. Tartu Halduskohtu 15. detsembri 2008. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt

jäi kaebaja Mõisaküla Linnavalitsuse 26. juuli 2007. a õigusvastase korralduse nr 139 andmise tõttu

ilma õigusest sõlmida vastustajaga katlamaja kasutamise rendileping. Mõisaküla Linnavalitsus,

eirates enda poolt väljatöötatud enampakkumise korra eeskirju ning tehes enampakkumise võitja

kindlaks teadlikult enampakkumise korra nõudeid eirates, on tegutsenud süüliselt.

Samas leidis kohus, et kahju tekkimine saamata jäänud tulu näol ei ole leidnud tõendamist. OÜ

Avoterm pakkumisdokumentidest nähtuvalt planeeris kaebaja kütteperioodil 2007/2008 investeerida

75 000 krooni, s.o summa, mis on võrdne planeeritud kasumiga. Seega puudub selle perioodi osas

kahju, mille heastamiseks hüvitise väljamõistmine oleks õigustatud. Kohtu hinnangul ei ole

põhjendatud järgnevate perioodide tulu võrdsustamine esimese aasta planeeritava tuluga. Kuna muud

tõendid kahju suuruse kohta puuduvad, ei pidanud kohus võimalikuks vastustajalt välja mõista

saamata jäänud tulu ka kütteperioodide 2008/2009, 2009/2010, 2010/2011 ja 2011/2012 eest.

5. OÜ Avoterm esitas apellatsioonkaebuse ja palus tühistada halduskohtu otsuse osas, milles kohus

leidis, et kaebajale ei ole saamata jäänud tulu näol kahju tekkinud, ning teha uue otsuse, millega

kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole mingit põhjust arvata, et kaebaja võime ja võimalus tulu ja

kasumit teenida ammenduks ühe aastaga. Seetõttu on põhjendamatu halduskohtu seisukoht, et

vastustaja pakkumises sisalduvat hinnakalkulatsiooni ei saa kahju hüvitamisel aluseks võtta.

6. Tartu Ringkonnakohtu 7. aprilli 2009. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati, halduskohtu otsus

tühistati ja asi saadeti uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu halduskohtu seisukoht, et pakkumises sisalduvat

hinnakalkulatsiooni ei saa kahju hüvitamisel aluseks võtta. Saamata jäänud tulu ongi alati

prognoositav, kuna see sõltub väga paljudest teguritest. Käesolevas asja ei ole võimalik väita, et

avalik huvi välistas kaebajale kasumi teenimise täielikult. Ebaselge suurusega kahju puhul tuleb

hüvitis määrata kaalutlusõiguse alusel tulenevalt VÕS § 127 lg-st 6.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga selles, et asjas puuduvad tõendid, mille alusel on võimalik

väita, et kaebajal jäi tulu saamata. Kaebaja ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid ja halduskohus ei

ole seda temalt ka nõudnud. Sellega on halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet. Seetõttu tuleb

halduskohtul asja uuel arutamisel nõuda kahju suuruse hindamiseks vajalike tõendite esitamist, muu

hulgas tuleb halduskohtul välja selgitada, milliste vahendite arvel kavatses kaebaja teha 75 000

kroonise investeeringu ning kas investeeringu tõttu oleks kaebajal jäänud tulu saamata.

Lisaks märkis ringkonnakohus, et enampakkumise tingimuste kohaselt arvestatakse pakkumise võitja

väljaselgitamisel esimese eelistusena pakkuja esitatud 2007/2008. aasta kütteperioodil soojusenergia

pakutavat müügihinda. Seetõttu oleks kaebaja tulnud pakkumise võitjaks, kuna tema poolt pakutava

soojusenergia hind oli väiksem kui SW Energia OÜ poolt pakutud hind.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Mõisaküla Linnavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse

tühistamist ja halduskohtu otsuse jõusse jätmist.

Mõisaküla Linnavalitsus põhjendas kassatsioonkaebust järgnevalt:

a) Tartu Halduskohtu 12. novembri 2007. a otsuses, millega tühistati Mõisaküla Linnavalitsuse

korraldused nr 139 ja 165, jõudis kohus järeldusele, et enampakkumise tingimused olid koostatud

puudulikult, nendes olid sätestamata võitja kindlakstegemise kriteeriumid, mistõttu ei olnud võimalik

enampakkumise võitjat välja selgitada. Seega ei saa väita, et kaebaja oleks tulnud tunnistada

enampakkumise võitjaks. Vastustajal ei tekkinud kohustust linnavara kaebajale rendile andmiseks

ning seetõttu puudub põhjuslik seos võimaliku kahju ja vastustaja tegevuse vahel;

b) kohtutel puudus alus jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu - enampakkumise tingimuste

tühisuse - ümberhindamiseks. Seetõttu on põhjendamatu kohtute seisukoht, et enampakkumise

võitjaks oleks tulnud tunnistada OÜ Avoterm;

c) SW Energia OÜ pakkumine oli ka sisuliselt kaebaja pakkumisest parem, kuna SW Energia OÜ

planeeritud suuremad investeeringud loovad elanikele kindluse soojusenergia katkestusteta

tarnimiseks. Samal ajal on kaebaja hinnakalkulatsioon ebaselge, sest selles ei ole arvestatud kõigi

kuludega. Seetõttu ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et kaebaja pakutud soojusenergia hind oleks

elanikele soodsam kui SW Energia OÜ poolt pakutud hind;

d) VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine (VÕS

§ 1045 lg 1 p 7) õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu

kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt on kahju hüvitamise nõudeõigus

isikul, kelle õigusi on rikutud. Kassaatori arvates ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud, sest

puudub õigusnorm, mis oleks kohustanud haldusorganit tegema tegu, mis oleks kaitsnud kaebaja

huve. Seega ka juhul, kui kassaatori tegevuse tulemusel on kaebajale kahju tekkinud, ei ole selline

kahju tekitamine õigusvastane;

e) juhul, kui asuda seisukohale, et kassaator on kaebajale kahju tekitanud, tuleks kaebaja nõue

rahuldamata jätta põhjusel, et kaebaja on jätnud kasutamata võimalused kahju vältimiseks ja

kõrvaldamiseks.

8. OÜ Avoterm vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning puudub põhjus kassatsioonkaebuse rahuldamiseks. Vastuse kohaselt:

a) nähtub enampakkumise tingimustest üheselt, et selles näidatud madalama soojahinna tõttu tuleb

parimaks tunnistada OÜ Avoterm pakkumine. Kassaator on ebaõigesti leidnud, et enampakkumise

tingimuste tühisus on kohtuotsusega tuvastatud, sest sellist taotlust ei ole kohtule esitatud. Mõisaküla

Linnavalitsuse korraldusega kehtestatud enampakkumise tingimused kehtivad vastavalt HMS § 61 lg-

le 2 haldusaktina nende kehtetuks tunnistamiseni ja on täitmiseks kohustuslikud;

b) on kassaatori väide kaebaja pakkumise hinnakalkulatsiooni ebaselguse kohta sisutu. Kaebaja tegi

konkreetse hinnapakkumise ja oli valmis selle hinnaga soojusenergia tarnimiseks;

c) on ebaõige kassaatori väide, et kaebaja ei ole teinud endast olenevat kahju ärahoidmiseks. Kaebaja

taotlusel on pakkumise tulemuste kinnitamiseks antud Mõisaküla Linnavalitsuse haldusakt tühistatud.

Seejärel oli kassaatoril endal RVastS § 11 lg-test 2 ja 3 tulenevalt kohustus tegutseda õigusvastase

haldusakti tagajärgede kõrvaldamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

a) OÜ Avoterm esitas nõuetekohase pakkumise Mõisaküla Linnavalitsuse poolt korraldatud kirjalikul

enampakkumisel Mõisaküla linna katlamaja ruumide, seadmete ja katlamaja soojatrasside üürile

andmiseks viieks aastaks;

b) OÜ Avoterm pakkumine ei osutunud edukaks, kuna Mõisaküla Linnavalitsuse korraldusega

kinnitati enampakkumise võitjaks SW Energia OÜ;

c) Mõisaküla Linnavalitsus on SW Energia OÜ-ga sõlmitud rendilepingu alusel vara viimase

kasutusse andnud. OÜ Avoterm ei ole rendilepingut vaidlustanud ja Mõisaküla Linnavalitsus ei ole

rendilepingust ka ise taganenud;

d) Mõisaküla Linnavalitsuse korraldus, millega enampakkumise tulemused kinnitati, on halduskohtu

otsusega tühistatud enampakkumise menetluse nõuete rikkumise tõttu.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas loetletud asjaoludel on Mõisaküla Linnavalitsusel tekkinud

kohustus hüvitada OÜ-le Avoterm tulu, mille viimane oleks teeninud enampakkumise objektiks olnud

vara kasutusse saamisel.

11. RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt peab kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks avaliku võimu kandja

õigusvastane tegu rikkuma kannatanu subjektiivset õigust, põhjustades tagajärjena kannatanule kahju

tekkimise. Asjas on tuvastatud Mõisaküla Linnavalitsuse õigusvastane käitumine 26. juuli 2007. a

korralduse nr 139 andmisel, millega haldusorgan rikkus kaebaja subjektiivset õigust. Samuti on

kohtud leidnud, et kaebaja on kaotanud kasu saamise võimaluse, s.o kaebajal on tekkinud kahju.

Kolleegium nõustub selles osas kohtutega.

12. Kahju hüvitamise kohustuse järgmise elemendina tuleb kontrollida, kas Mõisaküla Linnavalitsuse

õigusvastane tegevus on kaebaja tulu saamise võimaluse kaotuse põhjuseks. Kohtud on põhjusliku

seose tuvastamisel kasutanud nn asendusmeetodit, hinnates, kas kahjulik tagajärg oleks saabunud ka

juhul, kui vastustaja oleks käitunud õiguspäraselt. Õiguspäraselt käitudes oleks vastustaja kohtute

hinnangul pidanud andma korralduse, millega kaebaja oleks tunnistatud enampakkumise võitjaks.

Sellise korralduse andmata jätmise tõttu jäi kaebaja ilma õigusest sõlmida vastustajaga vara

kasutamise leping ja vastavalt ka võimalusest vara kasutamise kaudu tulu teenida.

13. Kolleegium selgitab, et otsustuse enampakkumise võitja väljaselgitamiseks teeb haldusorgan

kaalutlusõiguse alusel, andes sellekohase haldusakti. Samas on võimalik, et haldusorgani

kaalutlusõigus enampakkumisele esitatud pakkumiste hindamisel on vähenenud nullini, kui parim

pakkumine selgitatakse ühe, selgelt mõõdetava kriteeriumi alusel. Näiteks on see nii, kui

enampakkumise võitja valitakse ainuüksi pakutud hinna alusel.

10. märtsi 2005. a otsuses asjas nr 3-3-1-77-04 on kolleegium asunud seisukohale, et kaalutlusõiguse

alusel antud haldusaktiga tekitatud kahju on võimalik hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud

õigusvastase haldusakti andmisele. Kolleegium jääb nimetatud seisukoha juurde, kuid märgib, et

eelkõige kehtib eeltoodu põhjusliku seose tuvastamisel conditio sine qua non testi abil, s.t olukorras,

kus kaalutlusviga on viinud õigusvastase haldusakti andmiseni. Kolleegium on seisukohal, et olukord

on teistsugune, kui isik väidab, et kahju põhjuseks on isikut soodustava haldusakti andmata jätmine.

Kui soodustava haldusakti andmine on seotud kaalutlusõiguse teostamisega, siis on kohtu võimalused

põhjusliku seose tuvastamisel piiratud. Kohus saab tuvastada põhjusliku seose kaebaja kasu saamise

võimaluse kaotuse ja vastustaja õigusvastase tegevusetuse vahel üksnes siis, kui haldusorgani

kaalutlusõigus haldusakti sisu üle otsustamisel oli vähenenud sellisel määral, et haldusorganil ei

olnud võimalik anda teistsuguse sisuga õiguspärast haldusakti. Enampakkumise korral on põhjusliku

seose tuvastamine võimalik eelkõige juhul, kui parima pakkumise selgitamine toimub ühe, selgelt

määratletud ja võrreldava kriteeriumi alusel. Näiteks juhul, kui parim pakkumine selgub ainuüksi

hinnapakkumise alusel. Vastasel juhul ületaks kohus oma volituse piire, asudes ise haldusorgani

asemel kaalutlusõigust teostama, et otsustada, millise sisuga haldusakti andmiseni oleks haldusorgan

pidanud jõudma.

14. Kohtud leidsid, et kaebaja oleks tulnud pakkumise võitjaks, sest enampakkumise tingimuste

kohaselt arvestatakse pakkumise võitja väljaselgitamisel esimese eelistusena pakkuja poolt esitatud

2007/2008. aasta kütteperioodil soojusenergia pakutavat müügihinda ja kaebaja poolt pakutav

soojusenergia hind oli väiksem kui SW Energia OÜ pakutud hind. Ringkonnakohus ei ole oma

seisukohta täiendavalt põhjendanud. Halduskohus on märkinud, et kuigi enampakkumise tingimustes

ei olnud otseselt märgitud, et võitja on see, kes pakub soojusenergia väiksema müügihinna, siis saab

igati põhjendatuks ja mõistlikuks pidada, et teenuse tellija eesmärgiks on pakkuda elanikele kõige

odavamat soojusenergiat. Teisi tingimusi (viie aasta investeerimiskava ja üüri suurust) sai arvestada

alles siis, kui esimese eelistuse pinnalt ei olnud võimalik võitjat selgitada.

Vastustaja on kohtumenetluses esitanud väiteid selle kohta, et vastuolude tõttu Mõisaküla linna vara

valitsemise ja käsutamise korra ja enampakkumisega tingimuste vahel ei ole üheselt selge, millistest

kaalutlustest lähtudes tulnuks pakkumise võitja välja selgitada. Muu hulgas on vastustaja viidanud

Tartu Halduskohtu 12. novembri 2007. a otsusele haldusasjas nr 3-07-1711, milles kohus on asunud

seisukohale, et enampakkumise tingimused olid koostatud puudulikult ja selles olid sisuliselt

sätestamata võitja kindlakstegemise kriteeriumid, mis oleksid olnud pakkujatele arusaadavad.

15. Mõisaküla Linnavalitsuse 30. mai 2007. a korralduse nr 97 lisa "Katlamaja tervikvara kasutusse

andmise avaliku kirjaliku enampakkumise tingimused" punkti 11 järgi arvestatakse pakkumise võitja

väljaselgitamisel esimese eelistusena pakkuja esitatud 2007. a/2008. a kütteperioodi soojusenergia

pakutavat müügihinda, teise eelistusena viie aasta investeerimiskava ja kolmanda eelistusena

pakutavat üüri algmäära kuus. Enampakkumise tingimustes ei ole sätestatud, kas esimese, teise ja

kolmanda eelistusena märgitud asjaolusid tuleb hinnata kogumis või tuleb järgmise eelistusena

märgitud asjaolusid hinnata üksnes juhul, kui eelmise eelistuse alusel ei ole võimalik parimat

pakkumist selgitada. Kolleegium märgib siinjuures, et pakkumise võitja väljaselgitamise osas on

enampakkumise tingimuste punkt 11 vastuolus Mõisaküla linna vara valitsemise, kasutamise ja

käsutamise korra punktiga 7.8.8., mille kohaselt sõlmitakse rendileping enampakkumise tulemusena

isikuga, kes pakkus suurima rendi.

Kolleegium leiab, et katlamaja ja soojatrasside kasutusse andmisel tuleb kohaliku omavalitsuse

õigustatud huviks pidada nii soojusenergia hinda kui ka teenuse kvaliteeti, eelkõige võimalust vältida

katkestusi soojusenergia tarnimises. Arvestades eeltoodut ja linna vara valitsemise, kasutamise ja

käsutamise korra punktist 7.8.8. tulenevat, ei ole kolleegium veendunud, et Mõisaküla Linnavalitsuse

kaalutlusruum parima pakkumise selgitamisel oli sedavõrd kitsendatud, et vastustajal ei olnud muud

õiguspärast võimalust, kui kaebaja enampakkumise võitjaks tunnistada. Seetõttu ei ole käesolevas

asjas võimalik tuvastada põhjuslikku seost kaebaja kahju ja vastustaja tegevusetuse vahel.

16. Eelnev ei välista kaebaja õigust nõuda talle enampakkumise korra rikkumisega tekitatud otsese

varalise kahju hüvitamist, kuna enampakkumises osalemiseks tehtud, kuid vastustaja õigusvastase

tegevuse tulemusena kasutuks muutunud kulutuste osas on piisav põhjusliku seose tuvastamine

elimineerimismeetodil.

17. Kolleegium peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et kaebust saamata jäänud tulu

hüvitamiseks ei oleks võimalik rahuldada ka juhul, kui asjas oleks tuvastatud põhjuslik seos kahju ja

vastustaja tegevusetuse vahel.

18. RVastS § 7 lg 4 järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka

eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus

avalikõiguslike suhete olemusega.

Avaliku võimu vara kasutusse andmisel tekkivate õigussuhete olemust on Riigikohtu erikogu

selgitanud 20. detsembri 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-8-01 ja otsuses haldusasjas nr 3-3-1-

15-01. Nimetatud lahendites on leitud, et linn peab vara rendile andmisel arvestama avalike huvidega,

mis ei pruugi alati seisneda varalise tulu saamises. Samuti peab linn vara kasutusse saaja

väljavalimisel lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist. Seetõttu

erineb kohaliku omavalitsuse seisund oma vara kasutusse andmisel olukorrast, milles on oma vara

kasutusse andvad eraisikud. Eelnevast ei tohi järeldada, et sõlmitav leping ise või lepingu poolte

vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks. Poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad

tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.

Kohaliku omavalitsuse vara enampakkumise teel kasutusse andmisel põimuvad seega era- ja avalik-

õiguslikud suhted. Kuna haldusorgani tegevus vara kasutusse andmisel on suunatud eraõigusliku

lepingulise suhte loomisele, on kolleegium seisukohal, et käesolevas asjas tuleb vastavalt RVastS § 7

lg-le 4 kohaldada ka eraõiguslikke kahju hüvitamise sätteid. Muu hulgas tuleb kontrollida, kas

kaebajale tekkinud kahju hüvitamine on lubatav vastavalt VÕS § 127 lg-le 2, rikutud kohustuse

kaitse-eesmärki silmas pidades.

19. VÕS § 127 lg-st 2 tulenevalt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei

olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus

tekkis. Normi kaitse-eesmärgi teooria kohaldamist on kolleegium võimalikuks pidanud ka oma

varasemas praktikas (vt otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-06, p 16.). OÜ Avoterm nõude hindamisel tuleb

seega selgitada, kas Mõisaküla Linnavolikogu 15. septembri 2000. a määrusega kinnitatud Mõisaküla

linna vara valitsemise ja käsutamise korra ja Mõisaküla Linnavalitsuse 30. mai 2007. a korraldusega

kinnitatud enampakkumisega tingimuste kaitse-eesmärgist on hõlmatud pakkujatele saamata jäänud

tulu näol kahju tekkimise ärahoidmine.

20. Riigikohtu erikogu on 20. detsembri 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-8-01 selgitanud, et

linnavara eeskirja tuleb tõlgendada selliselt, et see loob põhjendatult ja isiklikult huvitatud isikule

subjektiivse õiguse nõuda linnalt oma vara kasutusse andmisel eeskirjast kinnipidamist. Kolleegiumi

arvates tuleneb erikogu seisukohast, et kohaliku omavalitsuse vara kasutusse andmise menetluse ajal

on isikul küll õigus nõuda pakkumismenetluse normide järgimist, kuid isikul ei ole subjektiivset

õigust saada kohaliku omavalitsuse vara enda kasutusse. Isikul ei ole seega pakkumismenetluse kestel

ka subjektiivset õigust kohaliku omavalitsuse vara kasutamise kaudu tulevikus tulu teenida. Pakkuja

õigus nõuda vara enda kasutusse andmist saab tugineda lepingulisele suhtele. Selline õigus ei teki

üldjuhul enne pakkumusele nõustumuse andmist, s.o mitte enne enampakkumise tulemuste

kinnitamist.

Pakkuja subjektiivsete õiguste olemus pakkumismenetluse ajal ja pärast pakkumismenetluse

tulemuste kinnitamist on seega selgelt erinev. Kolleegiumi arvates on sõltuvalt sellest, kas isikul on

üksnes menetluslikud või ka materiaalsed õigused, võimalik eristada ka seda, millise kahjuliku

tagajärje ärahoidmisele on suunatud isiku õigusi sätestavad normid. Menetluslikke õigusi sätestavad

normid saavad üldjuhul olla suunatud üksnes nn usalduskahju ärahoidmisele. See tähendab, et

menetlusõiguste rikkumise korral saab nõuda eelkõige menetluses osalemise nurjumise tõttu kasutuks

muutunud kulutuste hüvitamist.

21. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kohaliku omavalitsuse vara kasutusse andmist reguleerivate

normide eesmärgiks tuleb pidada pakkujate menetluslike õiguste kaitset, samuti menetluslike õiguste

rikkumise tagajärjel tekkiva kahju ärahoidmist. Kaitse-eesmärgist ei ole hõlmatud pakkumise

tulemusel sõlmitavast eraõiguslikust lepingust tekkida võivad pakkuja õigused ega nende õiguste

rikkumise tagajärjel tekkida võiva kahju ärahoidmine.

Mõisaküla Linnavalitsuse poolt rikutud Mõisaküla linna vara valitsemise ja käsutamise korra ja

enampakkumise tingimuste sätete kaitse-eesmärgiks ei olnud seega OÜ-le Avoterm tulu saamise

võimaluse tagamine ega tulu saamise võimalusest ilmajäämisest tekkida võiva kahju ärahoidmine.

Seetõttu ei kuulu kaebaja saamata jäänud tulu VÕS § 127 lg 2 kohaselt hüvitamisele.

22. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kuna kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse eeltoodud

põhjusel, siis ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida kassatsioonkaebuse ülejäänud väiteid.

Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja jätab jõusse halduskohtu otsuse, muutes halduskohtu

otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

23. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 4 tuleb kolleegiumil lahendada menetluskulude jaotus, kuna

kolleegium teeb ise uue otsuse asja uueks arutamiseks saatmata. Mõisaküla Linnavalitsus taotleb

esimeses ja teises kohtuastmes kantud kohtukulude väljamõistmist kaebajalt. Kolleegium leiab, et

haldusasi ei väljunud Mõisaküla Linnavalitsus põhitegevuse raamest ja linnavalitsus oleks pidanud

enda esindamisega ise hakkama saama. Seetõttu tuleb Mõisaküla Linnavalitsuse menetluskulud jätta

tema enda kanda. Kautsjon tuleb tagastada. OÜ Avoterm kaebus jääb rahuldamata. Seetõttu tuleb

kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel jätta tema enda kanda.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann