3-3-1-54-09

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-54-09 Otsuse kuupäev 14. oktoober 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Heili-Mare Kubi kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 8. augusti 2008. a otsuse nr 1114 tühistamiseks, uue otsuse tegemiseks kohustamiseks ja pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2009. a otsus haldusasjas nr 3- 08-2048 Menetluse alus Riigikohtus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2048 muutmata. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Heili-Mare Kubi esitas 11. märtsil 2008 Tartu Pensioniametile (edaspidi Pensioniamet) avalduse, milles taotles riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 3 alusel soodustingimustel vanaduspensioni määramist. Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni (edaspidi Pensionikomisjon) 8. augusti 2008. a otsusega nr 1114 otsustati mitte määrata H.-M. Kubile soodustingimustel vanaduspensioni ning jäeti rahuldamata taotlus arvestada tema pensioniõigusliku staaži hulka kaks aastat Kätlin Šahmatova ja kaks aastat Liisi Šahmatova kasvatamise eest. 2. Kaebuses halduskohtule palus H.-M. Kubi tühistada Pensionikomisjoni 8. augusti 2008. a otsus nr 1114, tuvastada K. ja L. Šahmatova kasvatamise eest soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik pensioniõiguslik staaž ning kohustada Pensioniametit otsustama talle soodustingimustel vanaduspensioni määramine alates 9. märtsist 2008. Kaebuse esitaja arvates tulenes tema õigus soodustingimustel vanaduspensioni saada RPKS § 10 lg 1 p-st 3 ning asjaolust, et ta on kasvatanud kolme last ja teine vanem on andnud nõusoleku, et loobub pensioni saamisel laste kasvatamisest tuleneva soodustuse kasutamisest. Kaebaja hinnangul oli tal tekkinud ka õigus arvata pensioniõigusliku staaži hulka kaks aastat nii K. Šahmatova kui ka L. Šahmatova kasvatamise eest vastavalt RPKS § 28 lg 2 p-le 12. Kaebaja arvates on Pensionikomisjoni otsus motiveerimata ja pensioniavalduse läbivaatamisel rikuti menetlustähtaegu. 3. Tartu Halduskohus jättis 8. detsembri 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-08-2048 kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Pensionikomisjoni otsus seaduslik ja motiveeritud, vastab vorminõuetele ning on antud menetlustähtaegu järgides. RPKS § 10 lg 1 p 3 annab

soodustingimustel pensioni saamise õiguse isikule, kes on lapsi kasvatanud vanemana, võõrasvanemana, eestkostjana või hooldajana vähemalt kaheksa aastat. Selle sätte alusel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks ei ole piisav, kui isik on lapsi kasvatanud faktiliselt, st kasuvanemana. Seetõttu puudub vajadus hinnata tõendeid, mis puudutavad laste faktilist kasvatamist ja kaebuse esitaja ning laste isa kooselu enne abiellumist. Kaebaja on K. ja L. Šahmatova võõrasvanem perekonnaseaduse mõistes alates 17. augustist 1994 kuni nende täisealiseks saamiseni ning üksnes seda perioodi saab arvesse võtta soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse üle otsustamisel ning laste kasvatamise aja pensionistaaži hulka arvamisel. Tõendatud on, et kaebuse esitaja on K. ja L. Šahmatovat võõrasvanemana kasvatanud vastavalt neli ja seitse aastat. Seetõttu on põhjendatud Pensionikomisjoni seisukoht, et puudub alus RPKS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks ning nii K. Šahmatova kui ka L. Šahmatova kasvatamise aja eest kahe aasta arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka. Kuna sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrusega nr 167 vastu võetud riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 10 lg 1 kohaselt vaadatakse pensioniavaldus täiendavate dokumentide esitamisel läbi 10 päeva jooksul pärast täiendavate dokumentide saabumist, järgiti avalduse menetlemiseks kehtestatud tähtaega. 4. Apellatsioonkaebuses palus H.-M. Kubi tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt sisustas halduskohus vääralt RPKS § 10 lg 1 p 3 ja § 28 lg 2 p 12 ning rikkus seeläbi apellandi põhiseaduse §-dest 11 ja 12 tulenevaid õigusi. Apellant leidis ka, et Pensioniamet rikkus tema avaldust menetledes seaduses sätestatud tähtaegu. 5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 9. aprilli 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse ja rahuldas kaebuse tühistamis- ning kohustamisnõude osas, kuid jättis rahuldamata tuvastamisnõude. Kohus leidis, et kuna rahuldatakse nõue arvestada pensioniõigusliku staaži hulka kaks aastat K. Šahmatova ja kaks aastat L. Šahmatova kasvatamise eest, puudub apellandil iseseisev põhjendatud huvi pensionistaaži tuvastamiseks. Ringkonnakohus leidis, et RPKS § 10 lg 1 p 3 alusel soodustingimustel pensioni saamiseks peab isik olema last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud, kuid ta ei pea olema kogu selle aja vältel võõrasvanem, st olema abielus lapse vanemaga. Selle sätte kohaldamiseks on oluline usaldusväärselt tõendada lapse tegelikku kasvatamist kaheksa aasta jooksul. Abielu sõlmimine võib sõltuda juhuslikest asjaoludest. Vaidlusaluse sätte eesmärk on aga väärtustada tegelikku panust laste kasvatamisse. Ringkonnakohtu arvates pole seadusandja tahe kohelda erinevalt võõrasvanemat ja last tegelikult kasvatanud isikut. Käesolevas asjas on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et kaebaja kasvatas vähemalt kaheksa aasta jooksul kaht V. Šahmatovi last ning oma tütart ning tal on õigus RPKS § 10 lg 1 p 3 alusel soodustingimustel vanaduspensioni saada. Laste kasvatamine on tõendatud laste klassitunnistustega, millel on kaebaja allkirjad, ning perearsti teatisega, mille kohaselt kaebaja hoolitses laste eest ja oli nende haiguse ajal töövõimetuslehel. Laste isa V. Šahmatov on esitanud Pensioniametile täiendava kirjaliku seletuse. Asjaolu, et asutustes (kool, lasteaed) pole säilinud kõiki dokumente ja lasteaia töötajad ei mäleta kaebaja osalemist laste kasvatamisel, ei saa ringkonnakohtu arvates väärata kaebaja õigust soodustingimustel pensioni saada.

Vaidlus puudub selle üle, et H.-M. Kubi jõudis RPKS § 7 lg-st 2 ja § 10 lg 1 p-st 3 tulenevalt soodustingimustel vanaduspensioni saamise ikka 9. märtsil 2008. Kuna pensioniavalduse esitas ta kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise päevast, tekkis tal RPKS § 32 lg 2 p-st 1 tulenevalt õigus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates 9. märtsist 2008. Sarnaselt RPKS § 10 lg 1 p-ga 3 tuleb ringkonnakohtu arvates tõlgendada ka RPKS § 28 lg 2 punkti 12, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ühel vanematest või võõrasvanemal või eestkostjal või peres hooldajal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Seetõttu tuleb H.-M. Kubi pensioniõigusliku staaži hulka arvata ka kaks aastat kummagi võõraslapse kasvatamise eest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Tartu Pensioniamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, leides, et võõrasvanem ei pea RPKS § 10 lg 1 p 3 kohaselt kogu perioodi vältel, millele ta tugineb soodustingimustel vanaduspensioni määramist taotledes, olema olnud võõrasvanem perekonnaseaduse (PKS) § 68 lg 2 tähenduses, st olema lapse vanemaga abielus. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et soodustingimustel pensioni taotlemiseks on küllaldane, et isik on kasvatanud lapsi kaheksa aastat ning et sätte sõnastus seab vaid miinimumnõude laste kasvatamise perioodile, mitte aga võõrasvanemaks olemise kestusele. Pensioniameti arvates on soodustingimustel pensioni saamiseks oluline, et oleks täidetud nii võõrasvanemaks olemise nõue (abielus olemine lapse vanemaga) kui ka laste kasvatamine vähemalt kaheksa aasta jooksul. Pensioniamet märgib, et kaebajal ja laste isal polnud õiguslikke takistusi abielluda juba 1988. aastal. Pensioniameti arvates seab ringkonnakohtu lähenemine ebavõrdsesse olukorda isikud, kes on vähemalt kaheksa aastat kasvatanud lapsi kasuvanemana (neil ei teki õigust soodustingimustel pensioni saada) ja need, kes osa aega on kasvatanud last kasuvanemana, kuid seejärel abielluvad ja saavutavad võõrasvanema staatuse. Seejuures pole ringkonnakohtu seisukoha järgi oluline, kui pikka aega vähemalt kaheksa-aastasest perioodist oldi võõrasvanem. 7. H.-M. Kubi palub oma kirjalikus vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Ta on seisukohal, et soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks RPKS § 10 lg 1 p 3 alusel piisab sellest, kui ta on kasvatanud kolme last nõutava pikkusega perioodi jooksul ning Pensioniametile ja kohtutele on esitatud dokumendid, mis tõendavad laste tegelikku kasvatamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kassatsiooniastmes on vaidlus RPKS § 10 lg 1 p 3 ja RPKS § 28 lg 2 p 12 kohaldamise üle. 9. RPKS § 10 lg 1 p 3 sätestab: "Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž: [---] emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, - üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist".

RPKS § 28 lg 2 p 12 näeb ette, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ühel vanematest või võõrasvanemal või eestkostjal või peres hooldajal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. H.-M. Kubi on soovinud kasutada RPKS § 10 lg 1 p-st 3 tulenevat võimalust saada soodustingimustel vanaduspensioni ning arvata pensioniõigusliku staaži hulka RPKS § 28 lg 2 p 12 alusel kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. 10. Selleks, et kasutada RPKS § 10 lg 1 p-s 3 sätestatud õigust soodustingimustel vanaduspensionile, peab isikul olema vanaduspensioni määramiseks RPKS § 7 lg-st 1 tulenev vähemalt 15 aasta pikkune pensionistaaž. Nii RPKS § 10 lg 1 p-s 3 kui ka RPKS § 28 lg 2 p-s 12 sätestatud hüvede saamiseks peab isik kuuluma ühte neis normides loetletud isikute kategooriatest ning ta peab olema last (või lapsi) kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. RPKS § 10 lg-st 2 tuleneb veel täiendav tingimus. Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel isikul, lepivad need isikud kirjalikus vormis kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2002. a määrusega nr 6 vastu võetud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 15 lg 2 kohaselt esitatakse ka lapse kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka üldjuhul teise vanema või vanemate, võõrasvanema, eestkostja või peres hooldaja kirjalik nõusolek. 11. Perekonnaseadus (PKS) eristab võõrasvanema ja kasuvanema mõistet. PKS § 68 lg 2 kohaselt on võõrasvanem lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem. Kasuvanem on isik, kes last tegelikult kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem (PKS § 68 lg 3). 12. Käesolevas asjas on tõusetunud vaidlus selle üle, kas isik, kes võõrasvanemana soovib riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnevalt viidatud sätetest tulenevaid hüvesid kasutada, peab olema kogu nõutava perioodi (vähemalt kaheksa aastat) olnud abielus laste vanemaga võõrasvanemana või piisab, kui ta on vaid osa sellest ajast olnud võõrasvanem, kuid on tõendatud, et ka ülejäänud osa nõutavast perioodist on ta lapsi tegelikult kasvatanud, olemata lapse (laste) vanemaga abielus, st kasuvanema staatuses. Kassaator ei ole kahtluse alla seadnud ringkonnakohtu poolt tõendatud asjaolu, et H.-M. Kubi osales V. Šahmatovi kahe lapse tegelikus kasvatamises vähemalt kaheksa aastat. Asjas on tõendatud, et kaebuse esitaja, olles abielus K. ja L. Šahmatova isaga, on neid võõrasvanemana kasvatanud vastavalt neli ja seitse aastat ning ülejäänud osa kaheksa-aastasest perioodist kasuvanemana. Samuti ei ole vaidlust selles, et H.-M. Kubi on viidatud sätetes nimetatud perioodi jooksul kasvatanud ka enda last. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei puudu praegusel juhul ka RPKS § 10 lg 1 p-s 3 ja RPKS § 28 lg 2 p-s 12 nimetatud hüvede kasutamiseks vajalik nõusolek. 13. Kasuvanemat eelnevalt osundatud riikliku pensionikindlustuse seaduse normides esitatud loeteludes ei märgita. Seadusandja pole aga lahendanud küsimust, kuidas toimida juhul, kui täidetud on küll üks nende sätete kohaldamise eeldustest - laste (lapse) kasvatamine vähemalt kaheksa aasta jooksul, kuid isik on nimetatud perioodi vältel kasvatanud last osa aega kasuvanemana ning ülejäänud osa perioodist võõrasvanemana.