Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-64-09 AI generated

3-1-1-64-09 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-64-09
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-64-09 Otsuse kuupäev 21. september 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe Kohtuasi K. P. väärteoasi jahiseaduse § 59 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-4017 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 26. august 2009 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a kohtuotsus K. P. väärteoasjas jahiseaduse § 59 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. 2. Hüvitada Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe poolt K. P. kaitsmisega seonduvad kulud 14 491 (neliteist tuhat nelisada üheksakümmend üks) krooni ja 72 senti riigieelarve vahenditest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 19. aprilli 2007 õhtul tuvastas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Vatslovas Budrikas, et X vallas X külas riigile kuuluval maaüksusel metssigade söötmiskoha juurde ehitatud lahtisel kõrgistmel viibis K. P., kellel oli kaasas jahirelv ? optilise sihikuga varustatud vintpüss SAKO 75 DLX numbriga 289825, kaliibriga ?308WIN. Tema väärtegu kvalifitseeriti jahiseaduse (JS) § 573, § 581, § 582 ja § 59 lg 1 järgi. Keskkonna-inspektsiooni 10. aprilli 2008. a otsusega karistati K. P. JS § 59 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni). 2. K. P. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. 3. Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a otsusega rahuldati K. P. kaebus osaliselt. Kohus jõudis järeldusele, et K. P. väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud, kuid K. P. uute süütegude toimepanemise võib ära hoida ka kergem karistus. Maakohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse karistuse mõistmise osas ja karistas K. P. JS § 59 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut (1500 krooni). KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja märgib, et maakohus on tõendina arvestanud Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektori poolt 19. aprillil 2007. a koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 152, kuigi selle kogumisel rikuti oluliselt tõendite kogumise korda. Maakohtu otsuses puudub põhjendus, mis võimaldab teha tõsikindlat järeldust, et K. P. tegevus on käsitatav jahipidamisena JS § 26 lg 2 tähenduses. Kaitsja selgitab, et K. P. viibis metsas vaid A. K. julgestajana, kõnesolev jahirelv ei olnud tema oma ega tema valduses. Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus kajastavad 19. aprillil 2007 toimunud sündmust osaliselt, jättes välja olulised asjaolud, mis on määravad väärteoasja objektiivseks lahendamiseks. Kassaator palub hüvitada menetluskulud vastavalt kaebusele lisatud arvetele. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil märkis menetlusaluse isiku kaitsja, et kuigi vaadeldava väärteo aegumistähtaeg möödus 19. aprillil 2009 ja menetlus tuleks sellel alusel lõpetada, taotleb ta K. P. rehabiliteerimise eesmärgil maakohtu otsuse tühistamist kassatsioonis toodud alustel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Käesolevas väärteoasjas karistati K. P. JS § 59 lg 1 järgi teo eest, mis leidis aset 19. aprillil 2007. Karistusseadustiku § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Väärteoasja materjalidest ei nähtu KarS § 81 p-s 7 loetletud süüteo aegumise peatumise aluseid. Seega aegus K. P. väidetav väärtegu 19. aprillil 2009, s.o ajal, mil Viru Maakohtu otsus ei olnud veel jõustunud, kuna K. P. kaitsja oli esitanud

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-64-09 · Riigikohus: september 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe Kohtuasi K. P. väärteoasi jahiseaduse § 59 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-4017 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 26. august 2009 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a kohtuotsus K. P. väärteoasjas jahiseaduse § 59 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. 2. Hüvitada Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe poolt K. P. kaitsmisega seonduvad kulud 14 491 (neliteist tuhat nelisada üheksakümmend üks) krooni ja 72 senti riigieelarve vahenditest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 19. aprilli 2007 õhtul tuvastas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Vatslovas Budrikas, et X vallas X külas riigile kuuluval maaüksusel metssigade söötmiskoha juurde ehitatud lahtisel kõrgistmel viibis K. P., kellel oli kaasas jahirelv ? optilise sihikuga varustatud vintpüss SAKO 75 DLX numbriga 289825, kaliibriga ?308WIN. Tema väärtegu kvalifitseeriti jahiseaduse (JS) § 573, § 581, § 582 ja § 59 lg 1 järgi. Keskkonna-inspektsiooni 10. aprilli 2008. a otsusega karistati K. P. JS § 59 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni). 2. K. P. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. 3. Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a otsusega rahuldati K. P. kaebus osaliselt. Kohus jõudis järeldusele, et K. P. väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud, kuid K. P. uute süütegude toimepanemise võib ära hoida ka kergem karistus. Maakohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse karistuse mõistmise osas ja karistas K. P. JS § 59 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut (1500 krooni). KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja märgib, et maakohus on tõendina arvestanud Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektori poolt 19. aprillil 2007. a koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 152, kuigi selle kogumisel rikuti oluliselt tõendite kogumise korda. Maakohtu otsuses puudub põhjendus, mis võimaldab teha tõsikindlat järeldust, et K. P. tegevus on käsitatav jahipidamisena JS § 26 lg 2 tähenduses. Kaitsja selgitab, et K. P. viibis metsas vaid A. K. julgestajana, kõnesolev jahirelv ei olnud tema oma ega tema valduses. Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus kajastavad 19. aprillil 2007 toimunud sündmust osaliselt, jättes välja olulised asjaolud, mis on määravad väärteoasja objektiivseks lahendamiseks. Kassaator palub hüvitada menetluskulud vastavalt kaebusele lisatud arvetele. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil märkis menetlusaluse isiku kaitsja, et kuigi vaadeldava väärteo aegumistähtaeg möödus 19. aprillil 2009 ja menetlus tuleks sellel alusel lõpetada, taotleb ta K. P. rehabiliteerimise eesmärgil maakohtu otsuse tühistamist kassatsioonis toodud alustel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Käesolevas väärteoasjas karistati K. P. JS § 59 lg 1 järgi teo eest, mis leidis aset 19. aprillil 2007. Karistusseadustiku § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Väärteoasja materjalidest ei nähtu KarS § 81 p-s 7 loetletud süüteo aegumise peatumise aluseid. Seega aegus K. P. väidetav väärtegu 19. aprillil 2009, s.o ajal, mil Viru Maakohtu otsus ei olnud veel jõustunud, kuna K. P. kaitsja oli esitanud

Keywords

AI generated
insufficient medical substantiation medical case of hardship flawed medical report failure to substantiate appeal insufficient medical clarification failure to prove deterioration
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-64-09 Otsuse kuupäev 21. september 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe Kohtuasi K. P. väärteoasi jahiseaduse § 59 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-4017 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 26. august 2009 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a kohtuotsus K. P. väärteoasjas jahiseaduse § 59 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. 2. Hüvitada Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe poolt K. P. kaitsmisega seonduvad kulud 14 491 (neliteist tuhat nelisada üheksakümmend üks) krooni ja 72 senti riigieelarve vahenditest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 19. aprilli 2007 õhtul tuvastas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Vatslovas Budrikas, et X vallas X külas riigile kuuluval maaüksusel metssigade söötmiskoha juurde ehitatud lahtisel kõrgistmel viibis K. P., kellel oli kaasas jahirelv ? optilise sihikuga varustatud vintpüss SAKO 75 DLX numbriga 289825, kaliibriga ?308WIN. Tema väärtegu kvalifitseeriti jahiseaduse (JS) § 573, § 581, § 582 ja § 59 lg 1 järgi. Keskkonna-inspektsiooni 10. aprilli 2008. a otsusega karistati K. P. JS § 59 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni). 2. K. P. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. 3. Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a otsusega rahuldati K. P. kaebus osaliselt. Kohus jõudis järeldusele, et K. P. väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud, kuid K. P. uute süütegude toimepanemise võib ära hoida ka kergem karistus. Maakohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse karistuse mõistmise osas ja karistas K. P. JS § 59 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut (1500 krooni). KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja märgib, et maakohus on tõendina arvestanud Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektori poolt 19. aprillil 2007. a koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 152, kuigi selle kogumisel rikuti oluliselt tõendite kogumise korda. Maakohtu otsuses puudub põhjendus, mis võimaldab teha tõsikindlat järeldust, et K. P. tegevus on käsitatav jahipidamisena JS § 26 lg 2 tähenduses. Kaitsja selgitab, et K. P. viibis metsas vaid A. K. julgestajana, kõnesolev jahirelv ei olnud tema oma ega tema valduses. Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus kajastavad 19. aprillil 2007 toimunud sündmust osaliselt, jättes välja olulised asjaolud, mis on määravad väärteoasja objektiivseks lahendamiseks. Kassaator palub hüvitada menetluskulud vastavalt kaebusele lisatud arvetele. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil märkis menetlusaluse isiku kaitsja, et kuigi vaadeldava väärteo aegumistähtaeg möödus 19. aprillil 2009 ja menetlus tuleks sellel alusel lõpetada, taotleb ta K. P. rehabiliteerimise eesmärgil maakohtu otsuse tühistamist kassatsioonis toodud alustel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Käesolevas väärteoasjas karistati K. P. JS § 59 lg 1 järgi teo eest, mis leidis aset 19. aprillil 2007. Karistusseadustiku § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Väärteoasja materjalidest ei nähtu KarS § 81 p-s 7 loetletud süüteo aegumise peatumise aluseid. Seega aegus K. P. väidetav väärtegu 19. aprillil 2009, s.o ajal, mil Viru Maakohtu otsus ei olnud veel jõustunud, kuna K. P. kaitsja oli esitanud

maakohtu otsuse peale kassatsiooni. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. 7. Seoses K. P.kaitsja taotlusega jätkata menetlust K. P. rehabiliteerimise eesmärgil ja tühistada maakohtu otsus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 3 kohustab menetlejat jätkama kriminaalmenetlust ka pärast kuriteo aegumistähtaja möödumist, kui süüdimõistetu taotleb seda rehabiliteerimise eesmärgil. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg-st 3 järeldub aga, et väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistust, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. Väärteomenetluse seadustiku §-s 2 lubatud kriminaalmenetluse analoogia käesolevas asjas ei kohaldu, sest väärteomenetluse seadustik näeb ette iseseisva regulatsiooni väärteomenetluse alustamise ja alustatud menetluse lõpetamise kohta väärteo aegumistähtaja möödumisel. Seega on seadusandja välistanud väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkumise mistahes, sh ka menetlusaluse isiku rehabiliteerimise eesmärgil. 8. Väärteomenetluse seadustiku § 23 alusel rahuldab kriminaalkolleegium kaitsja taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks kogusummas 14 491 krooni ja 72 senti, lugedes selle asja keerukuse ja mahukuse astmest tulenevalt mõistlikuks. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 18. veebruari 2009. a otsuse ning lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel K. P. suhtes väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe