3-4-1-19-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-19-09

Määruse kuupäev

7. juuli 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Peeter Jerofejev ja Harri Salmann

Kohtuasi

Eesti Keskerakonna kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 26. juuni

2009. aasta toimingu peale hääletamistulemuste protokolli kinnitamisel,

tegevusetuse peale Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2

hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamata jätmisel ja kordushääletamise

korraldamata jätmisel ning 26. juuni 2009. aasta otsuste nr 20, 21 ja 22

peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Eesti Keskerakonna kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohus tegi 26. juunil 2009 otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-15-09, millega ta tühistas Vabariigi

Valimiskomisjoni 13. juuni 2009. aasta otsuse nr 14. Riigikohus kohustas Vabariigi Valimiskomisjoni

tegema uue otsuse, millega lugeda kehtetuks Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 väljastatud 137

hääletamissedelit, millel puudus üks jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend.

2. Vabariigi Valimiskomisjon tegi 26. juunil 2009 Riigikohtu eespool viidatud otsuse alusel

ettekirjutuse Valga Maakonna Valimiskomisjonile muudatuste tegemiseks maakonna

valimiskomisjoni protokolli. Maakonna valimiskomisjonide protokollide alusel tegi Vabariigi

Valimiskomisjon 26. juunil 2009 Euroopa Parlamendi valimise seaduse (RT I 2003, 4, 22) (EPVS)

§ 60 kohaselt kindlaks Euroopa Parlamendi valimise hääletamistulemused ning EPVS § 61 kohaselt

kindlaks valimistulemused. EPVS §-de 72-74 alusel registreeris Vabariigi Valimiskomisjon oma

otsustega nr 20, 21 ja 22 Euroopa Parlamendi liikmed, asendusliikmed ja lisamandaadid.

3. Eesti Keskerakond esitas hääletamistulemuste kindlakstegemise toimingu, Palupera valla

valimisjaoskonnas nr 2 hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamata jätmise ja kordushääletamise

korraldamata jätmise ja eelmises punktis nimetatud otsuste peale 29. juunil 2009 kaebuse

Riigikohtule. Kaebus saabus Riigikohtusse Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu 30. juunil 2009.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Eesti Keskerakond leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni toimingud, millega komisjon kinnitas

hääletamistulemused Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 hääletamistulemusi kehtetuks

tunnistamata ja kordushääletamist korraldamata, on õigusvastased. Nendel toimingutel põhinevad

Vabariigi Valimiskomisjoni 26. juuni 2009. aasta otsused nr 20, 21 ja 22 tuleb tühistada. Uued

otsused tuleb teha pärast Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 korraldatava kordushääletamise

tulemuste selgumist.

Seda arvestades palub kaebuse esitaja esiteks, et Riigikohus tunnistaks ebaseaduslikuks Vabariigi

Valimiskomisjoni 26. juuni 2009. aasta toimingu, millega Vabariigi Valimiskomisjon kinnitas

Euroopa Parlamendi hääletamistulemused, teiseks, et ebaseaduslikuks tunnistataks ka Vabariigi

Valimiskomisjoni sama kuupäeva tegevusetus Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2

hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamata jätmisel ja kordushääletamise korraldamata jätmisel ning

kolmandaks, et Riigikohus tühistaks Vabariigi Valimiskomisjoni 26. juuni 2009. aasta otsused nr 20,

21 ja 22.

5. Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta kaebuse läbi vaatamata ja märgib oma selgitustes, et

hääletamistulemuste kindlakstegemisel lähtus ta Riigikohtu eespool viidatud otsusest, mille kohaselt

hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamiseks Palupera valla valimisjaoskonnas ei ole alust, kuna

õigusrikkumine ei mõjutanud ega võinud mõjutada hääletamistulemust oluliselt. Riigikohus on seega

hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamisele ja kordushääletamise korraldamise vajadusele juba

hinnangu andnud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium hindab esmalt kaebuse esitaja taotlust tunnistada õigusvastaseks Vabariigi

Valimiskomisjoni tegevusetus Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 hääletamistulemuste kehtetuks

tunnistamata jätmisel ja kordushääletamise korraldamata jätmisel.

7. Kuigi kaebuse esitaja ei ole sõnaselgelt taotlenud, et Riigikohus tunnistaks hääletamistulemused

Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 kehtetuks, nähtub kolleegiumi hinnangul tema taotlusest, et

selle eesmärk on saavutada kõnesolevas valimisjaoskonnas kordushääletamise korraldamine.

Kordushääletamise korraldamiseks tuleb aga hääletamistulemus selles valimisjaoskonnas kehtetuks

tunnistada (vt EPVS § 71 lõige 1). Arvestades, et kaebuse esitajal on põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seadustiku (RT I 2002, 29, 174) § 37 lõike 1 kohaselt õigus esitada taotlus

hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamiseks ja Riigikohtule on PSJKS § 46 lõikes 2 antud volitus

hääletamistulemusi kehtetuks tunnistada, tõlgendab kolleegium esitatud kaebust selliselt, et sellega

taotletakse ka hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2.

Esitatud kaebuse niisugune tõlgendus tagab kõige paremini kaebaja õiguste tõhusa kaitse.

8. Eesti Keskerakond esitas 16. juunil 2009 Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi

Valimiskomisjoni 13. juuni 2009. aasta otsus, millega loeti kehtivaks Palupera valla

valimisjaoskonnas nr 2 väljastatud ühe pitsatijäljendiga hääletamissedelid. Selle taotluse

põhjendustes väitis kaebaja muu hulgas, et vaidlustatud otsus rikub tema õigusi seetõttu, et kui

Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 väljastatud ühe pitsatijäljendiga hääletamissedelid jäävad

kehtima, siis ei ole vajalik korraldada selles jaoskonnas kordushääletamist, mille tulemus võib

mõjutada valimistulemust. Riigikohus oli kohustatud seda väidet kaebaja õiguste tagamiseks

analüüsima ja sedastas selle kohta 26. juuni 2009. aasta otsuses nr 3-4-1-15-09, et kuigi kaebuse

esitaja taotlus tuleb rahuldada ning Vabariigi Valimiskomisjoni tuleb kohustada tegema uue otsuse

Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 kehtivaks tunnistatud ühe pitsatijäljendiga hääletamissedelite

kehtetuks tunnistamiseks, ei tähenda see, et ka hääletamistulemus kõnealuses valimisjaoskonnas

tuleks tunnistada kehtetuks (punktid 19-21).

9. Kolleegium ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kuna ta ei olnud kohtuasjas nr 3-4-1-15-09

hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist taotlenud, siis ei olnud Riigikohtul võimalik selle kohta

omaalgatuslikult otsust teha. Esiteks annab PSJKS § 46 lõige 2 Riigikohtule volituse tunnistada

hääletamistulemus valimisjaoskonnas kehtetuks, kui õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada

hääletamistulemust oluliselt. Selle volituse kasutamiseks ei pea menetlusosaline olema esitanud

sõnaselget taotlust ja Riigikohus võib ka omal algatusel tunnistada hääletamistulemuse kehtetuks, kui

ta leiab, et asja lahendamisel tuvastatud õigusrikkumine mõjutas või võis seda oluliselt mõjutada.

Sellise volituse puudumine ohustaks esinduskogude valimistega seotud vaidluste kiiret lahendamist.

Riigikohus peab hääletamissedelite kehtetust puudutava otsuse puhul hindama ka tuvastatud

õigusrikkumise mõju ja võtma seisukoha küsimuses, kuidas see mõjutas või võis mõjutada

hääletamistulemust. Teiseks lähtus kolleegium hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise kohta

otsust tehes eespool punktis 7 sätestatud vajadusest tagada kaebuses esitaja õiguste tõhusaim ja

kiireim kaitse. Kohtuasjas nr 3-4-1-15-09 esitatud kaebusest nähtus selgelt, et kaebuse esitaja arvates

rikub tema õigusi eelkõige see, kui hääletamissedelite kehtivaks lugemise tõttu ei korraldata

kordushääletamist. Kui kohus ei oleks selles küsimuses seisukohta võtnud, oleks pärast otsuse

tegemist jäänud püsima ebaselge olukord kaebaja õiguste väidetava rikkumise küsimuses.

Kolleegium lisab, et kaebuse esitaja viide tsiviilkohtumenetluse seadustikule ei ole tema seisukohtade

toetuseks asjakohane. Nimetatud seadustik on põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses sõnaselgelt

kohaldatav vaid tähtaegade arvutamisele (PSJKS § 48 lg 1), esindusele (PSJKS § 48 lg 2), tõenditele

(PSJKS § 50) ja kohtu poolt erialaasjatundjate menetlusse kaasamise kulude katmisele (PSJKS § 63).

10. Taotluse tunnistada hääletamistulemus Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 kehtetuks, kuna

selles jaoskonnas väljastatud ühe pitsatijäljendiga hääletamissedelid tunnistati kehtetuks, on

Riigikohus seega juba sisuliselt lahendanud ja otsus selles küsimuses on jõustunud. Kolleegiumil ei

ole võimalik seda otsust muuta. Käesolev taotlus tuleb seetõttu jätta PSJKS § 40 lõike 1 punktist 1

juhindudes läbi vaatamata.

11. Kuna Vabariigi Valimiskomisjoni 26. juuni 2009. aasta toimingu, millega Vabariigi

Valimiskomisjon kinnitas Euroopa Parlamendi hääletamistulemused, õigusvastaseks tunnistamine

ning Vabariigi Valimiskomisjoni 26. juuni 2009. aasta otsuste nr 20, 21 ja 22 tühistamine saaks kõne

alla tulla pärast hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist, siis ei ole kolleegiumil nende taotluste

kohta võimalik seisukohta võtta ja kaebus tuleb ka selles osas jätta läbi vaatamata.

Märt Rask, Peeter Jerofejev, Harri Salmann