3-1-1-54-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-54-09

Otsuse kuupäev

26. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

M. N. väärteoasi korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. jaanuari 2009. a otsus väärteoasjas

nr 4-08-6896

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. N. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Hillar Villers

Asja läbivaatamise kuupäev

10. juuni 2009

Istungil osalenud isikud

M. N. kaitsja vandeadvokaadi abi Kaarel Kais ja kohtuvälise menetleja

esindajad T. R. ja A. K.

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 7. jaanuari 2009. a otsus M. N. väärteoasjas muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitsepolitseiamet koostas 22. mail 2008 M. N.-le väärteoprotokolli selle kohta, et tema, olles Ida Maksu- ja Tollikeskuse

tolliosakonna juhataja kohusetäitja ja täites 22. veebruaril 2007 koos tolliosakonna tollitehnoloogia talituse juhtivspetsialist E.

O.-ga tööülesandeid OÜ-s S, ostis sealt soodushinnaga jaemüügiks mitteettenähtud rõivaesemeid. Samaaegselt teostas OÜ S

suhtes revisjoni Ida MTK tolliosakonna järelkontrollitalituse vanemrevident M. M. Kooskõlas KVS § 5 lg-ga 2 ja § 6 lg-ga 3

peab ametiisik, kellel on korruptsiooniohtlikke suhteid, informeerima sellest asutuse juhti. M. N. ei teavitanud tekkinud huvide

konfliktist soodushinnaga ostu sooritamisel Maksu- ja Tolliameti Ida MTK juhatajat L. P.-d.

Eeltoodust tulenevalt heideti M. N.-le ette seda, et olles ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõistes viibis ta tööülesandeid täites OÜ-s

S ja sooritas seal soodushinnaga rõivaesemete ostu. Tegu kvalifitseeriti KVS § 263 järgi seaduses sätestatud toimingupiirangu

rikkumisena.

2. Kaitsepolitseiameti 27. juuni 2008. a otsusega karistati M. N.-i KVS § 26³ alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000

krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus M. N. KVS § 26 lg-s 2 sisalduvat toimingupiirangut, mille kohaselt

ametiisik ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või -

hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist.

Otsuse kohaselt sooritas M. N. ostu ajal, mil M. Martin viis ettevõtte suhtes läbi revisjoni ja E. O. tutvustas OÜ-le S

infosüsteemide võimalusi. Samuti oli E. O. ülesandeks tegeleda OÜ S välistöötlemisloa taotlustega. Väärteo toimepanemise

ajal oli M. N. Ida MTK tolliosakonna juhataja, kes pidi juhendama ja kontrollima oma alluvate tööd.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Marko Tiirik, kes taotles otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

4. Viru Maakohtu 7. jaanuari 2009. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu

põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

4.1 M. N. töötas 22. veebruaril 2007 Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhataja kohusetäitja ametikohal. Tema ametijuhendi

kohaselt allusid M. N.-le osakonna teenistujad. Tema teenistusülesandeks oli osakonna töö korraldamine ja tulemuslik

juhtimine, temale alluvatele ametnikele suuliste ja kirjalike korralduste andmine osakonna ülesannete täitmiseks ja nende

täitmise kontrollimine ning osakonna ametnike juhendamine osakonna tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes. Tunnistaja E.

O. töötas Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna tollitehnoloogia talituse juhtivspetsialistina. M. N. ametijuhendist ja

sisekorraeeskirjast tuleneb, et E. O. oli kohustatud täitma M. N. teenistusalaseid korraldusi ning M. N. sai mõjutada E. O.

teenistusülesannete täitmist.

4.2 Vaidlust ei ole selles, et M. N. oli kõrgem riigiametnik ja ta ostis OÜ-st S neli riideeset, seejuures oli iga eseme maksumus

75 krooni. Need riideesemed ei olnud avalikult müügis - firmal ei olnud oma müügipunkti, kõigil esemetel ei olnud

hinnasedeleid küljes, hinnad ütles juhataja H. A. ja arveldati sularahas ilma kviitungiteta. Vastavalt KVS § 26 lg-le 2 ei või

ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või -

hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist.

Nimetatud riideesemed ei olnud mõeldud jaemüügiks, kuna neid said osta vaid OÜ S töötajad, nende tuttavad ja sugulased.

Samuti oli M. N.-l võimalik osta riideesemeid tunduvalt alla turuhinna. Seega oli talle nende esemete müümise puhul tegemist

soodustusega, mis võis otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuse erapooletut täitmist. Kohus juhtis

tähelepanu tunnistaja H. A. ütlustele, mille kohaselt puutus ta ka pärast 22. veebruari 2007 M. N.-ga tööalaselt kokku välisloa

pikendamise küsimuses. Soodushinnaga esemete ostmine kontrollialustest ettevõtetest mõjutab kindlasti kaudselt edaspidist

suhtlemist ning ei võimalda erapooletult täita oma teenistusülesandeid ja on vaadeldav M. N. poolt KVS § 26 lg 2 nõude

rikkumisena.

4.3 Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta

ei tea süütekoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud

ette nägema. Teo toimepanemise asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt on kohus seisukohal, et M. N. pani teo

toime ettevaatamatusest.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. N. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Hillar Villers, kes taotleb otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise

tõttu.

5.1 Väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks peab kaitsja väärteoprotokolli piiridest väljumist. Väärteoprotokoll ei sisalda

viidet KVS § 26 lg-le 2 ega nimeta rikkumisena soodustustega nõustumist, samuti puudub selgitus selle kohta, millist

toimingupiirangut rikuti. Maakohus väljus väärteoprotokolli piiridest ka sellega, et viitas menetlusaluse isiku tööalastele

suhetele E. O.-ga, kuna viimase tööülesandeid ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Samuti on kohus käsitlenud ka sündmusi

pärast 22. veebruari 2007, s.o OÜ S tolliloa pikendamisega seonduvat.

5.2 Teiseks leiab kaitsja, et kohus on ebaõigesti kohaldanud KVS § 26 lg-s 2 sisalduvat normi, kuna M. N. ei ole vastu võtnud

kingitusi ega soodustusi, mis võiksid mõjutada tema tööülesannete täitmist. Kassaator ei nõustu seisukohaga, et tegemist oli

ostuga alla turuhinna, kuna maakohtu otsusest ei selgu, mis oli esemete turuhind. Laojäägi hind ei ole iseenesest samuti

soodushinnaga ost. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, milliste teenistuskohustuste erapooletut täitmist võis ost mõjutada.

Samuti ei ole tuvastatud, et M. N. oli teadlik sellest, et tegemist oli soodushinnaga, kuna hinna sai ta teada suuliselt OÜ S

juhataja käest. Lisaks selgitab kaitsja, et käesolevas väärteoasjas ei ole asjakohased ka muud korruptsioonivastases seaduses

sätestatud toimingupiirangud.

6. Kohtuvälise menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

6.1 Kohtuväline menetleja leiab, et maakohus ei ole rikkunud väärteomenetlusõigust. Väärteoprotokollis on üheselt kajastatud

kõik faktilised asjaolud, millest tulenevalt on tuvastatud, et M. N. on rikkunud KVS § 26 lg-s 2 sätestatud toimingupiirangut.

Samuti oli maakohus õigustatud analüüsima M. N. ja E. O. tööalaseid suhteid, kuna need seonduvad M. N. tööülesannetega ja

nende erapooletu täitmisega KVS § 26 lg 2 tähenduses.

6.2 Samuti leiab kohtuväline menetleja, et maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust. Väärteoasjas kogutud materjalide

pinnalt on leidnud tuvastamist, et M. N. tegu vastab KVS § 26 lg 2 tunnustele. Kassaatori analüüs, mis puudutab muid

korruptsioonivastases seaduses sisalduvaid toimingupiiranguid, on asjassepuutumatu. Piiratud isikute ringile, s.o OÜ S

töötajatele mõeldud riideesemete ost kui nõustumine soodustusega võis vähemalt kaudselt mõjutada M. N. tööülesannete

erapooletut täitmist, sest samal ajal teostas ettevõtte suhtes revisjoni tema juhitav osakond. M. N. oli teadlik sellest, et riideid

müüdi piiratud isikute ringile, mistõttu oli ta teadlik ka sellest, et talle tehakse soodustus, mis võib otseselt või kaudselt

mõjutada tema tööülesannete täitmist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et M. N. pani teo toime vähemalt hooletusest.

7. Riigikohtu istungil jäid menetlusosalised kassatsioonis ja kassatsioonivastuses esitatud seisukohtade juurde. Kaitsja esitas

taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjale makstud tasu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Käesolevas väärteoasjas leiab kassaator, et kohus on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, väljudes väärteoprotokolli

piiridest. Kaitsja viitab sellele, et väärteoprotokollist ei selgu, millist toimingupiirangut menetlusalune isik rikkus, kuna

väärteoprotokoll ei sisalda osundust KVS § 26 lg-le 2 ega nimeta rikkumisena soodustustega nõustumist.

8.1 Kolleegium märgib, et tulenevalt VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis

tähendab eelkõige kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Seega peavad väärteoprotokollis olema kajastatud andmed,

mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei

ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi

asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007 40, 316, p

7). Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole seda nõuet rikutud, kuna nii kohtuvälise menetleja otsus kui ka

kohtuotsus lähtuvad väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest, mille kohaselt olles ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõistes ja

viibides tööülesandeid täites OÜ-s S, ostis M. N. sealt soodushinnaga jaemüügiks mitteettenähtud rõivaid.

8.2 Kohtupraktika kohaselt võib maakohus muuta väärteo kvalifikatsiooni, s.t anda teole kohtuvälisest menetlejast erineva

õigusliku hinnangu, raskendamata seejuures menetlusaluse isiku olukorda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2005. a

otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200, p 7). Blanketse süüteokoosseisu puhul ei ole väärteomenetlusõiguse

rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blankettnormi sisustavatele sätetele (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-05 - RT III 2005, 27, 284, p 8), kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo

sisu. Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab menetlusalusel isikul olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule

vastuväiteid, et oleks tagatud isiku kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga 1 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12. detsembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-46-08 - RT III 2008, 52, 361, p-d 34-35).

8.3 Kolleegium märgib, et KVS § 263, mis näeb ette vastutuse toimingupiirangu rikkumise eest, on blanketne norm, mida tuleb

sisustada KVS 4. peatükis sisalduvate toimingupiirangute kaudu. Üheks selliseks toimingupiiranguks on ka kingituste või

soodustuste vastuvõtmise keeld (KVS § 26 lg 2). KVS § 26 lg-s 2 sisalduv toimingupiirang vastab käesolevas asjas

väärteoprotokollis esitatud teokirjeldusele, milles M. N.-le heideti ette seda, et olles ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõistes viibis

ta tööülesandeid täites OÜ-s S ja ostis sealt soodushinnaga jaemüügiks mitteettenähtud rõivaesemeid. Seega ei ole maakohus

muutnud teo kvalifikatsiooni (KVS § 263) ega rikkumise sisu, kuna M. N.-le heideti juba väärteoprotokolli kohaselt ette ostu

sooritamist soodsatel tingimustel ettevõttest, millega seondus tema tööülesannete täitmine. Maakohus oli pädev täpsustama

teole antavat õiguslikku hinnangut, viidates KVS § 26 lg-le 2, ja analüüsima M. N. teenistuskohustusi, kuna väärteoprotokollis

oli märgitud tema ametikoht. Kolleegium märgib, et väärteoprotokollis sisalduvad viited huvide konfliktist mitteteatamisele ei

ole küll KVS § 26 lg-s 2 sisalduva toimingupiirangu puhul asjakohased, kuid need ei muuda etteheidetava teo olemust. Samuti

oli käesolevas asjas tagatud menetlusaluse isiku kaitseõigus, sest viide KVS § 26 lg-le 2 sisaldus juba kohtuvälise menetleja

otsuses ja kaitsja kirjalikest teesidest nähtuvalt esitas kaitsja sellele kohtumenetluses ka vastuväiteid.

9. Kaitsja leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kuna väärteoasjast ei nähtu, milles seisnes M. N.-le

tehtud soodustus või milliste teenistuskohustuste erapooletut täitmist võis ost mõjutada. Kolleegium leiab, et kuigi väärteoasjas

ei ole üheselt tuvastatud soetatud esemete turuväärtus, võib soodustuseks pidada ka piiratud isikute ringile suunatud (s.o

jaemüügiks mitteettenähtud) kauba ostmise võimalust. Samuti on maakohus põhjendanud seda, kuidas võis ostu sooritamine

mõjutada M. N. poolt tema tööülesannete täitmist.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata

ja kassatsiooni rahuldamata.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe