3-1-1-49-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-49-09

Otsuse kuupäev

22. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi, Priit Pikamäe

Kohtuasi

A. A. väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse § 151 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-10476

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. A. kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

3. juuni 2009

Istungil osalenud isikud

A. A. kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2009. a otsus A. A. väärteoasjas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks välja 1889 (tuhat kaheksasada

kaheksakümmend üheksa) krooni ja 20 (kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 288 (kakssada kaheksakümmend

kaheksa) krooni ja 20 (kakskümmend) senti, A. A.-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12. septembril 2008 koostas Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna vanemkonstaabel M. T. A. A. suhtes

väärteoprotokolli, mille kohaselt A. A. tarvitas kindlakstegemata ajal, kindlakstegemata kohas ja kindlakstegemata viisil ilma

arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet kanepit. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A. A. sellega narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg-s 1 sätestatut ning pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava

väärteo.

2. 7. oktoobril 2008 koostas Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar I.

H. otsuse, millega karistati A. A.-d NPALS § 151 järgi 60 trahviühiku (3 600 krooni) suuruse trahviga selle eest, et ta

tarvitas 19. augustil 2008 kell 21.10 Paide linnas ilma arsti ettekirjutuseta kanepit.

3. Lääne Politseiprefektuuri selle otsuse peale esitas A. A. kaebuse Pärnu Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. Pärnu Maakohus jättis 26. jaanuari 2009 otsusega A. A. kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et A. A. viibimine narkojoobes

on tõendatud ja narkojoobes olek on käsitletav narkootilise aine tarvitamisena NPALS § 151 tähenduses.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. A. kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 alusel. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

5.1. Narkojoobes olekut ei saa samastada narkootikumide tarvitamisega. Narkojoove ei ole tegu, vaid terviseseisund. Seega ei

ole joobeseisund iseenesest karistatav.

5.2. A. A. ei saanud temale etteheidetavat tegu panna toime kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal, kuna 19. augustil

2008 kell 21.10 viibis menetlusalune isik Järvamaa haiglas meditsiinitöötajate ja politseiametnike järelevalve all.

5.3. Rikutud on menetlusaluse isiku õigust teada, millises väärteos teda süüdistatakse. Väärteoprotokollis sisalduv

süüteokirjeldus on piiritlemata ja A. A.-l ei olnud sisuliselt võimalik end kaitsta. Samuti ei ole arusaadav, milliseid tõendeid

peab kohus usaldusväärseks ja miks ei ole maakohtu otsuses käsitletud mõningaid menetlusaluse isiku antud ütlusi.

6. Kassatsioonivastuses leidis Lääne Politseiprefektuuri prefekt P. S., et kohus on otsuses piisava põhjalikkusega kirjeldanud,

miks on väärteo toimepanemine tõendatud ja milliste tõendite alusel on selline arvamus kujunenud.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kassaator kassatsioonis esitatud seisukoha juurde, leides, et väärteomenetlus

tuleb lõpetada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 sätestab karistuse narkootilise või

psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või

valdamise eest. Pärnu Maakohus leidis, et A. A. on tarvitanud kanepit ja pannud seeläbi toime NPALS §-s 151 kirjeldatava teo.

Kohus märkis, et narkojoobes olek on käsitatav narkootikumi tarvitamisena. Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei

nõustu.

9. Kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad

nõuded (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-92-05 - RT III 2005, 32, 320, p 7). Iga

süüteokoosseisu analüüsides tuleb esimese sammuna teha kindlaks tegu, mis on järgneva õigusliku arutluse ese. Käesoleval

juhtumil asjassepuutuvaks NPALS §-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu on narkootilise aine tarvitamine. Tarvitamise all

tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral manustajal narkojoobe.

Seega tuleb eristada tarvitamist ja manustaja pärastist viibimist tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoobes. Nimetatud kahe

nähtuse samastamatust kinnitab muu hulgas ka karistusseadustiku eriosa erinevate koosseisude süstemaatiline analüüs. Näiteks

eristab alkoholiseaduse §-s 70 sätestatud väärteokoosseis selgelt ühelt poolt avalikus kohas alkohoolse joogi tarbimist ja teiselt

poolt avalikku kohta alkoholijoobes ilmumist, kusjuures teise teoalternatiivi eest (avalikku kohta joobnud olekus ilmumine)

karistatakse erinevalt esimesest üksnes juhul, kui see pannakse toime inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet solvates.

Ühtlasi sisaldab eriosa süüteokoosseise, mille puhul on objektiivse külje tunnuseks ainult joobeseisundis viibimine (näiteks

liiklusseaduse § 7419 ja KarS § 424). Isiku vastutuselevõtmine nende sätete järgi ei sõltu sellest, kas joobeseisund on tekkinud

narkootilise aine või alkohoolse joogi tarvitamise tagajärjel või muul moel. Kolleegium märgib, et erinevalt eelnimetatud

sätetest ei ole joobeseisund NPALS § 151 koosseisuline element.

10. Tõsiasi, et narkootikumi tarbimist ei saa õiguslikult samastada narkojoobega, võib narkootikumidega kokku puutunud isiku

jaoks olla karistusõiguslikust aspektist nii soodne kui ka ebasoodne. Nii näiteks võib isik NPALS § 151 järgi vastutada ka siis,

kui ta manustas narkootilist ainet vähem kui on vajalik joobe tekkeks. Samas võib isik teatud juhul olla joobes ka siis, kui ta ei

ole narkootilist ainet tarvitanud (näiteks ei realiseeri isik NPALS §-s 151 objektiivset koosseisu, kui tema narkojoove tekkis

selle tagajärjel, et talle manustati narkootilist ainet tema teadmata mõne teise isiku poolt).

11. Kolleegium märgib, et lisaks objektiivse külje tunnustele eeldab isiku karistamine NPALS § 151 järgi ka tema teo

subjektiivse külje kindlaks tegemist. Isegi juhul, kui inimene on narkootilist ainet tarvitanud ja täitnud seega süüteo objektiivse

koosseisu ning tal esineb tarvitamisest johtuv narkojoove, ei saa teda teatud juhtudel NPALS § 151 järgi karistada subjektiivse

koosseisu puudumise tõttu. Lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3 saab NPALS §-s 151 sätestatud teo toime panna ka ettevaatamatusest.

Seega on KarS § 18 lg 3 kohaselt narkootilise aine tarvitamine karistatav ka juhul, kui isik küll ei teadnud, et ta narkootikumi

tarvitab, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema. Näiteks ei saa hilisemale

joobeseisundile tuginedes võtta NPALS § 151 järgi vastutusele isikut, kes hoolimata oma tähelepanelikust ja kohusetundlikust

suhtumisest pidas kanepisigaretti tubakasigaretiks.

12. Eelnevast lähtuvalt peab NPALS § 151 järgi väärteoasja lahendav kohus tuvastama kõigepealt objektiivse koosseisu ehk

narkootilise aine tarvitamise. Seejärel tuleb teha kindlaks, kas isik teadis, et ta narkootikumi tarvitab või kas ta vähemalt oleks

sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud aru saama. Kui sel moel on koosseisupärane tegu tuvastatud

ja õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud - mille esinemist eeldatakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-9-08 - RT III 2008, 16, 106, p 15) - puuduvad, vastutab isik NPALS § 151 järgi. Joobeseisundi esinemine

ei ole NPALS § 151 realiseerituse seisukohast oluline. Küll aga märgib Riigikohus, et teatud juhtudel võib joobeseisund olla

üks oluline tõend, mis viitab sellele, et isik on realiseerinud NPALS § 151 koosseisu - eelkõige olukorras, kus eluliselt pole

usutav, et isiku joove on tekkinud muul moel kui narkootikumi tarbides või et isik ei saanud aru sellest, et tarbitav aine on

narkootiline.

13. Käesolevas asjas on maakohus jätnud tuvastamata narkootikumide tarvitamise A. A. poolt kui NPALS §-s 151 sätestatud

koosseisupärase teo ja tunnistanud menetlusaluse isiku süüdi üksnes tal joobeseisundi esinemise tõttu. Sealjuures on kohus

lähtunud arusaamast, et narkojoove on samastatav narkootilise aine tarvitamisega ning jätnud seetõttu võtmata seisukoha

NPALS § 151 koosseisule vastava teo enda, s.o tarvitamise, osas. Ühtlasi on maakohus jätnud selgitamata menetlusalusele

omistatava teo subjektiivse külje. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on selline minetus hinnatav nii materiaalõiguse ebaõige

kohaldamisena VTMS § 175 p 1 mõttes kui väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 ja § 175 p 2

tähenduses, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks.

14. Asja uuel arutamisel peab maakohus vajadusel hindama ka seda, kas menetlusaluse isiku karistamine on väärteoprotokolli

piiridest väljumata võimalik. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse A. A.-le ette väärteo toimepanemist kindlakstegemata ajal,

kindlakstegemata kohas ja kindlakstegemata viisil. Isegi juhul, kui kohus tuvastab narkootilise aine vähemalt hooletu

õigusvastase süülise tarvitamise A. A. poolt, tuleb kohtul lähtuvalt VTMS §-st 87 pidada silmas, et võrreldes

väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega ei tohi otsuses täiendada teo toimepanemise kohta puudutavaid andmeid olulisel

määral (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-16-09 - RT III 2009, 17, 126, p 9; 3-1-1-84-07 -

RT III 2007, 46, 368, p 11 ja 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200, p 7).

15. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium maakohtu otsuse ja

saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt.

16. A. A. kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt soovib kaitsja 1601

krooni väljamõistmist, millele lisandub käibemaks 18 %, s.o 288 krooni ja 20 senti, seega kokku 1889 krooni ning 20 senti.

Esitatud taotlus vastab justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg-s 2, § 11 lg-tes 2

ja 3, § 18 lg 1 p-s 3 ning § 21 lg 3 kehtestatud tasumääradele ja tuleb rahuldada summas 1889 krooni ja 20 senti. Lähtudes

VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 1, tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nimetatud summa mõistliku suurusega

kaitsjatasuks ja arvab selle menetluskuludesse. Pärnu Maakohus peab uue otsuse tegemisel lahendama ka küsimuse, kelle

kanda menetluskulud jäävad.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe