3-3-1-47-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-47-09

Määruse kuupäev

19. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Jüri Malsubi (Malsub) kaebus Rae Vallavalitsuse 16. novembri

2007. a kirja nr 5-7/3785 õigusvastasuse tuvastamiseks ja maa

tagastamise otsustamiseks ettekirjutuse tegemiseks ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusakti

tühistamiseks või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ning

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-07-2565

Menetluse alus Riigikohtus

Jüri Malsubi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Jüri Malsubi määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2009. a määrus haldusasjas nr 3-07-2565 ja jätta

jõusse Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2008. a määrus samas asjas.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jüri Malsub on tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud vara (Harjumaal Rae vallas Aruvalla mõisas

Anepalu 9, kinnistu nr 1593) osas õigustatud subjektiks. Õigusvastaselt võõrandatud maadel asuvad

karjalaut, hoidla, pumbamaja ja silohoidla, mis kuulusid AS-ile P.A.W. & Co. 1996. aastal teatati

J. Malsubile, et tal on viidatud ehitiste osas maareformiseaduse (MRS) § 9 lg 7 alusel õigus kasutada

ostueesõigust, tehingu hind on 110 000 krooni. J. Malsub keeldus sellistel tingimustel ostueesõiguse

teostamisest. Hiljem sai ta teada, et tegelikult oli tehingu hind 10 000 krooni, vara ostis OÜ Castell.

AS P.A.W. & Co on ettevõtteregistrist pärast pankrotimenetluse raugemist kustutatud.

19. aprillil 2005 esitas J. Malsub hagi, milles nõudis viidatud ehitiste osas omandiõiguse tunnistamist

MRS § 9 lg 7 ja § 10 lg 2 alusel ning enda omanikuna ehitisregistrisse kandmist. Kohus rahuldas hagi

osaliselt - hagejale kanti üle ostu-müügilepingust ostjale tekkinud õigused ja kohustused, sh õigus

nõuda omandi üleandmist, kuid jäeti rahuldamata omandiõiguse tunnustamise ja ehitisregistrisse

kandmise nõuded.

Rae vallavanem saatis 16. novembril 2007 J. Malsubile kirja, mille kohaselt OÜ Castell on

esitanud Rae Vallavalitsusele vaidlusaluste ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise taotluse.

J. Malsubil soovitati jõuda OÜ-ga Castell kokkuleppele omandi üleandmise osas või esitada nõue

müügilepingu alusel kohtule ning esitada vallavalitsusele dokumendid, mis tõendavad ehitiste

omandiõigust. 13. detsembril 2007 teatas Rae Vallavalitsus J. Malsubile, et kuna OÜ-l Castell on

õigus nõuda endale kuuluvate ehitiste juurde maa erastamist, valmistab Rae valla Maa-amet ette maa

ostueesõigusega erastamise korralduse eelnõu ja esitab selle vallavalitsusele 2008. a jaanuaris.

2. Jüri Malsub esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Rae Vallavalitsuse

16. novembri 2007. a kirja nr 5-7/3785 õigusvastasus ja teha vallavalitsusele ettekirjutus haldusakti

väljaandmiseks, millega talle tagastatakse Rae vallas Aruvalla külas asuva Anepalu 9 kinnistu maad.

Asjale liideti J. Malsubi kaebus, milles ta palub tühistada Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi haldusakti või tunnistada õigusvastaseks toimingu, millega keelduti

tema kandmisest riikliku ehitisregistri andmebaasi Rae vallas Aruvalla külas asuva Anepalu farmi

ehitiste omanikuna, ja teha ministeeriumile ettekirjutus kanda riikliku ehitisregistri andmebaasi

ehitiste registrikoodidega 116018357, 116038328, 116038329 ja 220414047 ainuomanikuna Jüri

Malsub. Esialgse õiguskaitse korras palus kaebaja keelata Rae vallal mistahes haldusakti

väljaandmine, millega otsustatakse maad erastada OÜ-le Castell.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning 28. märtsi 2008. a määrusega

peatas asjas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-07-52309 (J. Malsubi hagi OÜ Castell vastu valduse

(Aruvalla külas asuva Anepalu farmi ehitiste) üleandmisele kohustamise nõudes) lahendi

jõustumiseni. Harju Maakohtu 31. oktoobri 2008. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsus on

jõustunud.

4. Kaebaja esitas 1. detsembril 2008 menetluse peatamise taotluse, kuna käesolevas asjas tehtav

otsus sõltub tsiviilasjas nr 2-08-81319 (J. Malsubi hagi OÜ Castell vastu vallasasjade omandiõiguse

üleandmiseks) tehtavast lahendist. Lähtudes otsusest tsiviilasjas nr 2-07-52309, milles leiti, et

ostueesõiguslasel, kes on saanud endale ostja õigused, on õigus nõuda müügilepingust tulenevalt asja

omandi üleandmist, esitas kaebaja Harju Maakohtule uue hagi OÜ Castell vastu vallasasjade

(Anepalu farmi ehitiste) omandiõiguse üleandmise nõudes.

5. Vastustajad olid menetluse peatamisega nõus. Kolmas isik vaidles taotlusele vastu.

6. Tallinna Halduskohus peatas 16. detsembri 2008. a määrusega haldusasjas nr 3-07-2565

menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-08-81319. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 22 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 kohaselt peatab

halduskohus menetluse, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või

puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama teises

kohtumenetluses. Halduskohtu hinnangul on käesoleva vaidluse lahendamine võimatu enne lahendi

jõustumist viidatud tsiviilasjas.

7. OÜ Castell esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse, jätta uue

määrusega J. Malsubi taotlus haldusasjas menetluse peatamiseks rahuldamata ja uuendada asja

menetlus. Määruskaebuse kohaselt on kohus juba kahes varasemas tsiviilasjas leidnud, et kaebajal

puudub omandiõigus Anepalu 9 maaüksusel asuvatele ehitistele (tsiviilasjad nr 2-07-52309 ja 2-05-

1318), ning perspektiivitu on ka uus hagi. Lisaks ei sõltu käesoleva haldusasja lahendamine uue hagi

esemeks oleva õigussuhte olemasolust või puudumisest.

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 2. märtsi 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-07-2565

määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2008. a määruse. Kohus ei nõustunud

halduskohtu seisukohaga, et käesoleva vaidluse lahendamine on võimatu enne lahendi jõustumist

tsiviilasjas nr 2-08-81319. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettekirjutuse tegemise

taotluse lahendamiseks tuleb halduskohtul kontrollida, kas kaebaja esitas enda kandmiseks riiklikusse

ehitisregistrisse ehitiste omanikuna kõik nõuetele vastavad dokumendid või mitte. Rae

Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemise taotluse lahendamiseks tuleb halduskohtul kontrollida, kas

vallavalitsusel on olemasolevate dokumentide põhjal võimalik teha otsus kaebajale õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamise kohta või mitte.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. J. Malsub esitas ringkonnakohtu 2. märtsi 2009. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega menetlus käesolevas

haldusasjas peatatakse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-08-81319. Määruskaebuse

kohaselt ei ole ringkonnakohus vaidlustatavas määruses käsitlenud esialgse õiguskaitse kohaldamise

vajadust. Nimelt on Rae vald seisukohal, et hetkel on võimalik alustada vaidlusaluste maade

erastamist kolmandale isikule. Juhul kui ringkonnakohtu määrus jõustuks ja halduskohus täidaks

ringkonnakohtu suuniseid, võidakse kaebus jätta rahuldamata ja kaebaja jääks ilma esialgsest

õiguskaitsest. Ebaõiglane oleks aga olukord, kus esmalt erastatakse vaidlusalused maad kolmandale

isikule ja seejärel selgub pooleliolevas tsiviilvaidluses, et hooned kuuluvad kaebajale (seega tulnuks

need talle tagastada). Ka menetlusökonoomia seisukohalt oleks väär minna haldusasjaga lõpuni enne,

kui tsiviilvaidluses ei ole vaidlusaluste hoonete omandiõigust veel tuvastatud.

10. OÜ Castell vaidleb määruskaebusele vastu. Kolmas isik leiab, et vaidlustatud määrusele ei saa

esitada määruskaebust Riigikohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 22 sätestab, et

menetluse peatumine, peatamine ja uuendamine halduskohtus toimub tsiviilkohtumenetluse sätete

kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 360 lg 2 teise lause kohaselt ei saa menetluse

peatamise asjas maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 741 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud

või kui määrus takistab asja edasist menetlust. OÜ Castell hinnangul ei takista vaidlustatud määrus

asja edasist menetlust.

OÜ Castell vaidleb määruskaebusele vastu ka sisuliselt. Ta nõustub ringkonnakohtu põhjendustega.

11. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga,

et menetlusökonoomia seisukohast lähtudes ja kooskõlas TsMS § 356 lg-ga 1 on

halduskohtumenetluse peatamine kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-08-81319

põhjendatud. Juhul kui halduskohus jätab kaebuse rahuldamata, võib tekkida olukord, kus

vallavalitsus asub tegema erastamistoiminguid ning J. Malsubi omandiõiguse hilisema võimaliku

tuvastamisega kaasnevad tõenäoliselt uued kohtuvaidlused. Samas on Rae Vallavalitsus oma kirjas

selgitanud, et enne tagastataval maal asuvate ehitiste omandiküsimuste lahendamist ei ole võimalik

lahendada maa tagastamise avaldust. Vastustaja leiab, et ringkonnakohtul oli õigus väites, et

põhimõtteliselt on halduskohtul võimalik käesolev vaidlus lahendada ka menetlust peatamata, kuid

leiab, et õiguskindluse ja menetlusökonoomia põhimõtetest lähtuvalt on menetluse peatamine

menetlusreeglitega kooskõlas.

Rae Vallavalitsus toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kõigepealt peatub kolleegium OÜ Castell väitel, et Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale ei

saa esitada määruskaebust Riigikohtule (I). Seejärel lahendab kohus määruskaebuse (II).

I

13. HKMS § 22 sätestab, et menetluse peatumine, peatamine ja uuendamine toimub

tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. TsMS § 360 lg 2 2. lause kohaselt ei saa maakohtu menetluse

peatamise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 741 lg 1 alusel võib ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule esitada üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Käesoleva määruskaebuse menetlusse

võtmisel tuli seega lahendada küsimused, kas tsiviilkohtumenetluses kehtiv määruskaebuse esitamise

keeld laieneb ka halduskohtumenetlusele ja kas määruskaebuse esitamiseks annab aluse HKMS § 741

lg 1.

14. Kohtuasjas nr 3-3-1-19-09 leidis kolleegium järgmist (p 12): "Kui halduskohus jätab kaebuse

esitamise tähtaja ennistamata ja ringkonnakohus loeb kaebuse tähtaegselt esitatuks, siis on

kohtumenetluses tekkinud eraldiseisev vaidlus kaebuse tähtaegsuse üle. Kui menetlusosalisel ei oleks

võimalik vaidlustada ringkonnakohtu eelmainitud määrust, siis saaks ta sisuliselt alles

kassatsioonkaebuses esitada vastuväiteid kaebuse tähtaegsuse osas. Ühtlasi peaks Riigikohus

pöörduma tagasi tähtaja küsimuse juurde olukorras, kus juba on olemas haldus- ja ringkonnakohtu

otsused kaebuse kohta. Kui kassatsioonimenetluses selgub, et halduskohtule esitatud kaebus ei olnud

tähtaegne, siis peaks Riigikohus tühistama halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning lõpetama asja

menetluse. Selline olukord ei tagaks kohtuasja kiiret ja efektiivset lahendamist. Samuti koormataks

asjatult õigusemõistmist ja menetlusosalisi. Eeltoodud põhjustest tingitult on kolleegiumi seisukohal,

et HKMS § 741 lg-s 1 sätestatut "määrus takistab asja edasist menetlust" tuleb tõlgendada laiendavalt.

See säte hõlmab nii juhtumeid, kus tegemist on kohtuasja menetluse edasise takistamisega, kui ka

juhtumeid, kus takistatud on kohtuasja menetluse mõistliku aja jooksul lõpetamine."

15. Tsiteeritud lahendis esitatud järeldust võib kolleegiumi hinnangul kohaldada ka menetluse

peatamise osas. Vastasel korral võib juhtuda, et kohtud lahendavad ilma menetlust peatamata asja,

kus tegelikult tulnuks ära oodata lahend teises kohtuasjas. Sellisel juhul oleks alles

kassatsioonkaebuses võimalik esitada Riigikohtule väide, et vajalik olnuks menetluse peatamine.

Riigikohus peaks siis tühistama halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ja saatma asja halduskohtule

uueks arutamiseks, et hinnataks ka täiendavat tõendit - teise kohtuasja lahendit. Selline olukord oleks

vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, kuivõrd lisaks menetluse võimalikule pikenemisele

koormataks asjatult õigusemõistmist ja menetlusosalisi ning suureneksid menetluskulud.

16. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et HKMS § 741 lg-s 1 sätestatu hõlmab ka juhtumeid, kus

määrus takistab kohtuasja ökonoomset ning efektiivset menetlemist. HKMS § 5 lg 1 sätestab, et

halduskohus juhindub käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele

kohaldatavatest sätetest. Kuna kirjeldatud olukorda reguleerib HKMS § 741 lg 1, ei kuulu

kohaldamisele TsMS § 360 lg 2 2. lause. Järelikult on Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2009. a

määruse peale haldusasjas nr 3-07-2565 määruskaebuse esitamine lubatud.

II

17. J. Malsub palub halduskohtumenetluse peatada seoses tsiviilasjaga nr 2-08-81319 (J. Malsubi

hagi OÜ Castell vastu vallasasjade omandiõiguse üleandmiseks). Ta viitab, et tugines hagi esitamisel

Harju Maakohtu 31. oktoobri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 2-07-52309 esitatud seisukohale, et

ostueesõiguslasel, kes on saanud endale ostja õigused, on õigus nõuda müügilepingust tulenevalt asja

omandi üleandmist. Kolleegium ei pea asjakohaseks kolmanda isiku väiteid, et hagi on alusetu ja

põhjendamatu ning et sisuliselt on esitatud samad nõuded veidi teises sõnastuses kui varasemates

hagides. Halduskohus ei saa sellises menetlussituatsioonis asuda hindama tsiviilasja perspektiivikust.

Harju Maakohus on J. Malsubi hagi menetlusse võtnud ja pole seega leidnud, et tegemist on

samasisulise vaidlusega nagu varasemalt poolte vahel juba lahendatud ega ilmselgelt alusetu hagiga

(TsMS § 371 lg 1 p 4, lg 2).

18. J. Malsub viitas määruskaebuses asjaolule, et menetluse peatamine käesolevas asjas on vajalik, et

esialgse õiguskaitse abil tagada, et hoonete alust maad ei erastataks OÜ-le Castell enne, kui selgub,

kas ta on hoonete õiguspärane omanik või peab nende omandi üle andma kaebajale, nagu viimane

oma hagiavalduses nõuab. Vastustajad nõustusid ringkonnakohtu seisukohaga, et põhimõtteliselt on

halduskohtul võimalik käesolev vaidlus lahendada ka menetlust peatamata, kuid õiguskindluse ja

menetlusökonoomia põhimõtetest lähtuvalt on menetluse peatamine nende hinnangul kooskõlas

HKMS §-ga 22 ja TsMS § 356 lg-ga 1.

19. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust

või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama

haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse

lõppemiseni.

Nii maa tagastamise otsustamiseks kui ka ehitisregistri kande tegemiseks on vajalik välja selgitada

ehitiste omanik. J. Malsub taotleb esitatud hagis, et OÜ Castell annaks talle üle Anepalu farmi

ehitiste omandiõiguse. Seega võib tsiviilasja lahendamise tulemusena, juhul kui hagi rahuldatakse,

muutuda vaidlusaluste ehitiste omanik. Järelikult sõltub käesolevas kohtuasjas tehtav otsus sellise

õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on vaidluse esemeks tsiviilasjas nr 2-08-81319.

20. Lähtudes eeltoodust leiab kolleegium, et menetluse peatamine käesolevas haldusasjas kuni

tsiviilasjas nr 2-08-81319 kohtulahendi jõustumiseni on vajalik. Riigikohus rahuldab J. Malsubi

määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2009. a määruse haldusasjas nr 3-07-

2565 ja jätab jõusse Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2008. a määruse.

21. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann