3-3-1-27-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-27-09

Otsuse kuupäev

19. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

OÜ Suviste Põllumajandussaadused kaebus Vabariigi Valitsuse

18. mai 2007. a määruse nr 156 osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas

nr 3-07-1308

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Suviste Põllumajandussaadused kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

28. mai 2009

Kohtuistungil osalenud isikud

OÜ Suviste Põllumajandussaadused esindajad vandeadvokaadid

Toomas Tamme ja Triin Biesinger-Jussmann

Vabariigi Valitsuse esindaja Andres Kruus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Suviste Põllumajandussaadused kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-07-1308 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Suviste Põllumajandussaadused omandis on Saare maakonnas asuvad Joeli kinnistu

(kinnistusraamatu kanne omandamise kohta 17. septembrist 2004) ja Sinilille kinnistu

(kinnistusraamatu kanne omandamise kohta 28. septembrist 2005).

Vabariigi Valitsus kinnitas 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatava

Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja, mille esimese lisa punkti 1 alapunktis 57 on nimetatud

Tagamõisa poolsaare linnuala ning punkti 2 alapunktis 402 Tagamõisa loodusala.

Vabariigi Valitsus võttis 27. juulil 2006 vastu määruse nr 176 "Hoiualade kaitse alla võtmine Saare

maakonnas". 18. mai 2007. a määruse nr 156 "Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176

"Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas" muutmine" p-ga 1 lisati määruse nr 176 § 1 lg-

sse 1 muu hulgas p 59, mille kohaselt võetakse kaitse alla Tagamõisa hoiuala. Samas punktis on

loetletud Tagamõisa hoiuala kaitse-eesmärgiks määratud Euroopa Ühenduste

Nõukogu 21. mai 1992. a direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku

ja taimestiku kaitse kohta (Loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübid ja II lisas nimetatud

liikide elupaigad ning Euroopa Ühenduste Nõukogu 2. aprilli 1979. a direktiivi nr 79/409/EMÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta (Linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata

rändlinnuliikide elupaigad.

2. OÜ Suviste Põllumajandussaadused esitas kaebuse Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruse

nr 156 tühistamiseks kaebaja kinnistuid puudutavas osas. Määruse lisaks olevalt kaardilt nähtuvalt

hõlmab Tagamõisa hoiuala osa kaebaja kinnistutest. Määrusest ja selle lisast ei ole aga võimalik aru

saada, kust täpselt kulgeb hoiuala piir looduses ning millised loodusväärtused on tinginud kaebaja

kinnistute hoiuala koosseisu arvamise. Hoolimata sellest, et määrus puudutab otseselt kaebaja õigusi,

ei kaasatud kaebajat selle menetlusse. Kaebaja taotluse alusel on algatatud kinnistutele

detailplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on ala sihtotstarbe muutmine, ala kruntimine ning

kruntidele hoonestuse ning puhkeala kavandamine.

Vaidlustatud akt on põhjendamata, mistõttu pole võimalik kontrollida, kas kaebaja kinnistute kaitse

alla võtmiseks esines õiguslik alus. Puuduvad andmed selle kohta, millised lähteandmed olid hoiuala

määratlemise aluseks. Kaebajale teadaolevalt ei esine tema kinnistutel kaitset vajavaid loodusväärtusi

või kui esineb, siis vähesel määral, mistõttu kinnistute sedavõrd ulatuslik kaitse alla võtmine on

ebaproportsionaalne.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 16. novembri 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1308

OÜ Suviste Põllumajandussaadused kaebuse ja tühistas Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruse

nr 156 p 1 alapunkti 59 osas, milles seal nimetatud Tagamõisa hoiuala hõlmab kaebajale kuuluvaid

kinnisasju.

Otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud määrus üldkorraldus haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2

mõistes. Akt on õigusvastane ja tuleb tühistada põhjendamise kohustuse rikkumise tõttu. Määruse

põhjendused on selle andmise faktilise aluse osas ilmselgelt puudulikud. Põhjendamispuudujääke ei

saa õigustada sellega, et põhjenduste esitamine muudaks akti mahukaks ja raskesti jälgitavaks. Ka

kohtumenetluse käigus esitatud põhjendused ei ole piisavad, veenmaks kohut, et Vabariigi Valitsus on

Tagamõisa hoiuala kaitse alla võtmisel ja ala piiritlemisel tuvastanud tähtsust omavad asjaolud ning

teinud neist õiged järeldused.

Hoiuala piiri ei või määrata meelevaldselt, piiri määramist on võimalik põhjendada näiteks piirkonna

looduslike tingimuste või teaduslike seisukohtadega. Vastustajaga saab nõustuda, et hoiuala

piiritlemisel ei saa eeldada kogu ala väga detailset läbiuurimist. Samuti ei ole kaitserežiimi ulatumine

konkreetsele kinnisasjale õigustatud vaid juhul, kui kinnisasjal on väga täpselt tuvastatud ja

määratletud kaitstavate liikide elupaigad. Küll aga peaks hoiuala kaitse alla võtmise akti

põhjendustest nähtuma, milliseid ekspertiise ja uuringuid on kogu alal tehtud, millised asjaolud on

tuvastatud ning milliseid järeldusi nendest on tehtud.

Lisaks hoiuala piire puudutavatele küsimustele peaks akti põhjendustest selguma ka see, miks on

kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalik just hoiuala režiimi kehtestamine. Elupaikade kaitseks

hoiuala moodustamise puhul tõusetub küsimus, kas on kaalutud selle asemel püsielupaiga

määratlemist ning kui on, siis millistel põhjustel on sellest loobutud.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlusest oli teavitatud kinnistute eelmist omanikku. Asja

materjalidest nähtub, et ka kaebaja oli menetlusest teadlik ning väär on väide, et tal ei olnud

võimalust menetluses oma arvamust avaldada. Kaasamise piisavust või ebapiisavust puudutavaid

väiteid ei ole aga vaja põhjalikumalt käsitleda, kuna vaidlustatud akti põhjendamispuudujääkide tõttu

ei ole võimalik hinnata, kas võimalik kaasamispuudujääk võis mõjutada asja otsustamist.

4. Vabariigi Valitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu Vabariigi Valitsus sellega, et vaidlustatud määrus on üksikakt.

Seadusandja on otsustuse vormiks ette näinud määruse.

Isegi kui määrust käsitada üldkorraldusena, ei nõustu apellant kohtu seisukohtadega hoiuala kaitse

alla võtmise põhjendatuse osas. Määruste vormistusnõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse

28. septembri 1999. a määruses nr 279 "Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri".

Nimetatud määruse § 51 kohaselt esitatakse määruse andmise põhjendused seletuskirjas, mitte

määruses endas. Kohus ei ole pööranud tähelepanu määruse seletuskirjale, mis on avalikult

kättesaadav "E-õiguse" portaalis. Seletuskirja esimesel lehel on viidatud läbiviidud uuringutele ja

inventuuridele.

Olemasolevate andmetega on veenvalt tõendatud, et hoiualaga on hõlmatud ala, millel leidub kaitset

vajavaid loodusväärtusi. Asjaolu, et puuduvad kirjalikud tõendid selle kohta, kuidas hoiuala piir

täpselt kujunes, ei anna alust kahtluseks, et kaitse alla võtmise eeldused oleksid konkreetsetel

kinnistutel täitmata. Inventuuri teostamisel on OÜ Suviste Põllumajandussaadused kinnistutelt leitud

esinduslikke elupaigatüüpe ja hea seisundiga kooslusi.

Kohtuotsus on vastuolus ka Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k "Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri", mille esimese lisa p 2 alapunkti 402

kohaselt paiknevad kaebaja kinnistud osaliselt Tagamõisa loodusalal, kus on tuvastatud needsamad

elupaigatüübid. Euroopa Komisjon kinnitas 12. novembri 2007. a otsusega nr 2008/24/EC Tagamõisa

hoiuala ühenduse tähtsusega alade nimekirja. Ala väljaarvamiseks Natura 2000 võrgustikust tuleks

esitada teaduslikud tõendid.

Hoiuala kaitserežiim on võimalikest režiimidest omandit vähim piirav. Püsielupaigas kehtib rangem

kaitsekord.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 6. jaanuari 2009. a otsusega Vabariigi Valitsuse

apellatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 16. novembri 2007. a otsuse ja jättis OÜ Suviste

Põllumajandussaadused kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et

vaidlustatud määrus on materiaalses mõttes halduse üksikakt. Ringkonnakohus ei nõustunud aga

halduskohtuga, et vaidlustatud akt on selliste põhjendamispuudujääkidega, et pole võimalik hinnata

selle andmise asjaolusid ja põhjendusi.

Joeli kinnistu 117 ha-st jääb hoiualale 91 ha ning Sinilille kinnistu 37 ha-st 9 ha. Vaidlust ei ole selles,

et kinnistud on arvatud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k Natura 2000

alasse suuremas ulatuses. Juba sellega on paika pandud nende eriline staatus. Nimetatud korraldust

kaebaja ei vaidlustanud. Käesolevaks ajaks on Tagamõisa hoiuala kinnitatud ühenduse tähtsusega

alade nimekirja.

Loodusdirektiivi art 6 lg 1 kohaselt on riigil kohustus kohaldada Natura 2000 alal kaitserežiimi, kuid

riigil on valikudiskretsioon režiimi vormi osas. Tagamõisa alale valitud hoiuala režiim on kaebaja

õigusi vähim piirav. Arvestades Tagamõisa hoiualal esinevate kaitsmist väärivate elupaigatüüpide ja

liikide paljusust, ei oleks püsielupaiga režiimi kasutamine eesmärgipärane. Lisaks ei ole püsielupaiga

režiimi võimalik kohaldada elupaigatüübile.

Ringkonnakohtu hinnangul on kontrollitav, et hoiuala piiride määramine ei ole toimunud

meelevaldselt. Vaidlustatud aktist nähtub, milliste elupaigatüüpide kaitseks hoiuala on moodustatud.

Elupaigatüüpide skeemist nähtuvalt asuvad kaitstavad elupaigatüübid kaebaja kinnistute osades, mis

on hoiualasse arvatud. Kohus ei ole kompetentne hindama, kas mõned nendest elupaigatüüpidest

oleks tulnud hoiualast välja jätta. Asjaolu, et iga konkreetse kinnistu osas ei vormistatud kokkuvõtvat

põhjendusi sisaldavat haldusakti, ei muuda piiride määramist meelevaldseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. OÜ Suviste Põllumajandussaadused esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu otsus, jätta jõusse halduskohtu otsus ning mõista Vabariigi Valitsuselt kaebaja kasuks

välja menetluskulud.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel lähtunud mitte akti enda põhjendustest,

vaid vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud selgitustest ja tõenditest. Vaidlustatud aktis on

välja toodud vaid Tagamõisa hoiuala kui terviku kaitse-eesmärk läbi kaitset vajavate elupaigatüüpide

ja elupaikade loetelu. Määrusest puudub igasugune selgitus selle kohta, millised väärtused asuvad

kaebaja kinnistutel. Määrusest puudub viide kättesaadavale dokumendile, milles võiks sisalduda selle

põhjendused. Haldusakti õiguspärasuse hindamiseks tuleks aga lähtuda vaid aktis endas sisalduvatest

põhjendustest.

Vaidlustatud akti õiguslikuks aluseks on looduskaitseseaduse (LKS) hoiuala regulatsioon, mitte aga

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k. Nimetatud korraldus ei määranud kindlaks

ei hoiuala kaitserežiimi ega piire. Tagamõisa hoiuala moodustamisel ei järgitud looduskaitseseadusest

tulenevat menetlust. On ilmne, et Vabariigi Valitsus tegelikult hoiuala piiride küsimust ei kaalutlenud.

Vaidlustatud aktist puudub igasugune viide ringkonnakohtu otsuses viidatud elupaigatüüpide

skeemile. Samuti puudub skeemi osas info, kes, millal ja millistele andmetele tuginedes on selle

koostanud.

Ringkonnakohtu seisukoht, et elupaigatüübile ei ole võimalik püsielupaiga režiimi kohaldada, ei

tugine õigusele. Ka Keskkonnaministeerium on möönnud püsielupaiga kaitserežiimi kohaldamise

võimalikkust Joeli kinnistu osas. Püsielupaiga režiim oleks kaebaja jaoks vähem koormav, kuna on

eelduslikult väiksema ulatusega kui hoiuala.

7. Vabariigi Valitsus esitas vastuse, milles palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta.

Vastuse kohaselt ei ole ringkonnakohus lähtunud üksnes haldusakti välistest põhjendustest, vaid

arvestanud ka asjaolu, et määruses viidatud kaardid annavad võimaluse tutvuda konkreetsel kinnistul

asuvate elupaigatüüpidega. Arvestada tuleb ka seletuskirjas esitatud põhjendusi.

Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega

nr 615-k kehtestati Natura 2000 ala piirid ning riigi kohustuseks oli kehtestada alale loodusväärtuste

säilimist tagav kaitsekord. Isegi juhul, kui kaebaja kinnistud ei kuuluks hoiuala koosseisu, tuleks

selliste tegevuste kavandamisel, mis võivad mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, läbi viia

keskkonnamõju hindamine. Kaebaja eesmärkide saavutamiseks oleks seega olnud kohane Vabariigi

Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k vaidlustamine.

Hoiuala kaitserežiim on püsielupaiga režiimist leebem. Püsielupaiga loomiseks peavad olema

täidetud looduskaitseseaduses sätestatud eeldused.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Loodusdirektiivi art 3 lg 1 kohaselt luuakse Euroopa erikaitsealade sidus ökoloogiline võrgustik

Natura 2000. Võrgustik koosneb aladest, kus esinevad Loodusdirektiivi I lisas loetletud

elupaigatüübid, II lisas loetletud liikide elupaigad ja Linnudirektiivi kohaselt klassifitseeritud

linnukaitsealad. Võrgustiku loomiseks tuleb liikmesriikidel määrata erikaitsealad elupaigatüüpide ja

liikide elupaikade kaitsmiseks (art 3 lg 2). Erikaitsealade määramine toimub kolmes etapis. Esmalt

esitab liikmesriik Euroopa Komisjonile Loodusdirektiivi III lisas sätestatud kriteeriumite ja

asjakohase teadusinfo alusel sobivate alade (eelvalikualade) loetelu koos alasid käsitleva teabega

(art 4 lg 1). Komisjon kehtestab seejärel ühenduse jaoks oluliste alade esialgse loetelu ning kinnitab

ühenduse jaoks olulisteks aladeks valitud alade loetelu (art 4 lg 2). Kui ala on kinnitatud ühenduse

jaoks oluliseks alaks, määravad liikmesriigid ala võimalikult kiiresti erikaitsealaks (art 4 lg 4).

Erikaitseala definitsioon on sätestatud Loodusdirektiivi art 1 p-s l: tegemist on ühenduse tähtsusega

alaga, mille liikmesriik on määranud õigus- ja haldusaktide ja/või lepingu alusel ning kus

kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, et säilitada või taastada nende looduslike elupaikade ja/või

liikide populatsioonide soodsat kaitsestaatust, mille jaoks ala on määratud.

Loodusdirektiivi art 4 lg 5 kohaselt kohaldatakse niipea, kui ala on kantud ühenduse jaoks oluliste

alade loetellu, selle suhtes Loodusdirektiivi art 6 lg-d 2, 3 ja 4. Viidatud sätete kohaselt peab

liikmesriik rakendama vajalikke meetmeid, et vältida alal elupaigatüüpide ja liikide elupaikade

halvenemist ja alal kaitstavate liikide olulist häirimist. Iga alale tõenäoliselt olulist mõju avaldava

kava või projekti mõju ala kaitse-eesmärkidele tuleb asjakohaselt hinnata. Kavale või projektile saab

nõusoleku anda vaid pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et see ei avalda ala terviklikkusele

negatiivset mõju. Kui kava või projekt avaldab ala terviklikkusele negatiivset mõju, kuid selle

elluviimine on vajalik üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel ning alternatiivsed

lahendused puuduvad, tuleb riigil võtta tarvitusele kõik vajalikud asendusmeetmed võrgustiku üldise

sidususe kaitseks.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigil kohustus kaitsta ka eelvalikualasid, mis on kantud

Euroopa Komisjonile esitatud loetellu. Vastasel juhul ei oleks tagatud Loodusdirektiivi eesmärkide

saavutamine. Sellised kaitsemeetmed peavad olema kohased alade loodusväärtuste säilimise

tagamiseks, nii et hetkel, mil Euroopa Komisjonil tuleb teha otsus ala ühenduse tähtsusega alaks

määramise kohta, peavad eelvalikualadel jätkuvalt valitsema olulises osas samad tingimused, mille

alusel ühenduse jaoks potentsiaalselt oluliste alade teaduslik hindamine läbi viidi (vt Euroopa Kohtu

otsused nr C-117/03: Dragaggi; nr C-244/05: Bund Naturschutz).

9. Vabariigi Valitsus kinnitas 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatava

Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Nimekirja esimese lisa p 1 alapunkt 57 nimetab Tagamõisa

poolsaare linnuala ning p 2 alapunkt 402 Tagamõisa loodusala. Euroopa Komisjoni 12. novembri

2007. a otsusega nr 2008/24/EC "First updated list of sites of Community importance for the Boreal

biogeographical region" on Tagamõisa ala (koodiga EE0040475 ning suurusega 13 120 ha) määratud

ühenduse tähtsusega alaks. Keskkonnaministeeriumi veebilehel avaldatud info kohaselt oli Vabariigi

Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduses nr 615-k nimetatud Tagamõisa eelvalikuala pindala samuti

13 120 ha.

10. Vabariigi Valitsus võttis 18. mai 2007. a määruse nr 156 p 1 alapunktiga 59 kaitse alla Tagamõisa

hoiuala. Keskkonnaregistri andmete kohaselt on Tagamõisa hoiuala pindala 7889,3 ha. Kaebaja OÜ

Suviste Põllumajandussaadused on vaidlustanud Tagamõisa hoiuala kaitse alla võtmise talle

kuuluvate Joeli ja Sinilille kinnistute osas. Kaebuse kohaselt ei selgu määrusest nr 156, kust kulgeb

hoiuala piir looduses, millised konkreetsed kaitset vajavad loodusväärtused asuvad kaebaja

kinnistutel ning mis põhjusel on kaebaja kinnistud just määruses märgitud piirides hoiualaks

määratud.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et Joeli ja Sinilille kinnistud on Natura 2000

võrgustiku alasse arvatud suuremas ulatuses kui hoiualasse.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja kinnistute eriline staatus selgus juba

2004. aastal, mil määrati kindlaks Natura 2000 võrgustiku eelvalikualade piirid. Nimetatud korraldust

kaebaja ega Joeli ja Sinilille kinnistute eelmine omanik kohtus ei vaidlustanud.

Ülalviidatud Euroopa Kohtu praktikast nähtuvalt tekkis riigil pärast eelvalikuala määratlemist

kohustus tagada ala loodusväärtuste säilimine. Alates 12. novembrist 2007 on Tagamõisa eelvalikuala

määratud ühenduse tähtsusega alaks. LKS § 69 kohaselt moodustavad linnualad, millest Eesti riik on

Euroopa Komisjoni teavitanud, ning alad, millel on Euroopa Komisjoni seisukohast üleeuroopaline

tähtsus, Natura 2000 võrgustiku Eestis. Seega on Tagamõisa eelvalikuala alates selle ühenduse

tähtsusega alaks määramisest Natura 2000 võrgustiku ala, mille osas kohaldub Loodusdirektiivi art

6 lg-tes 2-4 sätestatu. Loodusdirektiivi viidatud sätted on Eesti õigusesse üle võetud keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) regulatsiooniga. KeHJS § 3 p 2 kohaselt

tuleb juhul, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala, hinnata tegevuse keskkonnamõju. Tegevusloa võib anda, kui otsustaja on

veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle

kaitse-eesmärki (KeHJS § 29 lg 2). Kui Natura 2000 võrgustiku alale olulist negatiivset mõju avaldav

tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel põhjustel,

võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja hüvitusmeetmete rakendamise korral (KeHJS

§ 29 lg 3). Kui koostatakse strateegilist planeerimisdokumenti, mis on aluseks tegevusele, mis

eeldatavalt avaldab olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb läbi viia keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KeHJS § 33 lg 1 p 4).

Seega kehtivad kaebaja kinnistutel olulised looduskaitselised piirangud tulenevalt nende kuulumisest

Natura 2000 võrgustikku. OÜ-l Suviste Põllumajandussaadused ei ole enam võimalik vaidlustada

asjaolu, et tema kinnistutel on nende Natura 2000 võrgustikku kuulumisest tulenevalt vajalik

looduskaitseliste piirangute rakendamine.

12. Vaidlustatud aktiga võeti kaebaja kinnistud osaliselt kaitse alla hoiualana. Hoiuala kaitserežiim

rakendati alale, mille osas kehtivad ülalkirjeldatud Natura 2000 võrgustiku piirangud.

Hoiuala kaitserežiimi põhialused on sätestatud LKS §-s 32. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal

keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala

moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade

ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või hoiuala valitseja poolt hoiuala

teatise menetlemisel (LKS § 32 lg 5).

13. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja, et ta saaks kasutada oma kinnistuid

ilma looduskaitseliste piiranguteta, et oleks võimalik takistusteta ellu viia tema soovil algatatud

detailplaneering, millega kavandatakse kinnistute osaline kruntimine ja hoonestamine ning ülejäänud

osale puhkekeskuse rajamine. Selle eesmärgi saavutamine ei ole hoiuala kaitserežiimi tühistamisega

võimalik, kuna kinnistutel jääks endiselt kehtima Natura 2000 võrgustiku kaitserežiim, mille

kehtestamine sai alguse Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusest. Seejuures ei välista

hoiuala kaitserežiim ehitamist ja muud majandustegevust, kuid tegevuse käigus ei tohi ohtu seada alal

kaitstavate liikide ja elupaikade soodsa seisundi säilimist. Sama tingimus tuleneb Natura 2000

võrgustiku kaitserežiimist.

Kolleegium leiab, et kaebaja ei ole osundanud asjaoludele, mille kohaselt hoiuala kaitserežiimi

määramine tema kinnistutele kitsendab täiendavalt tema õigusi võrreldes kinnistutel kehtiva Natura

2000 võrgustiku kaitserežiimiga. Kuna kaebaja ei ole oma õiguste rikkumist põhjendanud, ei analüüsi

kolleegium vaidlustatud akti sisulist ja formaalset õiguspärasust.

15. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt jätab kolleegium OÜ Suviste Põllumajandussaadused

kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90

lg 2 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann