3-1-1-50-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-50-09

Määruse

tegemise

koht

ja

kuupäev

Tartu, 17. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Ago Säraku kriminaalasi süüdistuses KarS § 414 lg 3 p 2;

§ 415 lg 1; § 405 lg 2; § 420 lg 1 ja § 418 lg 3 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2009. a määrus

kriminaalasjas nr 1-08-194

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ago Säraku kaitsja vandeadvokaat Kaido Uduste, määruskaebus

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör

Toomas

Tomberg, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. mai 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada

Tallinna

Ringkonnakohtu

10. märtsi

2009.

a

määrus

ning

saata

Ago Säraku kaitsja vandeadvokaat Kaido Uduste ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Toomas Tombergi apellatsioonid Harju Maakohtu 21. novembri 2008. a

otsuse peale uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Määruskaebused rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ago Särak tunnistati Harju Maakohtu 21. novembri 2008. a otsusega süüdi KarS § 414 lg 2 p 3

(alates 15. märtsist 2007 KarS § 414 lg 2 p 2) järgi ja teda karistati vangistusega seitsmeks aastaks;

KarS § 415 lg 1 järgi ja karistati vangistusega kuueks aastaks; KarS § 420 lg 1 järgi ja karistati

vangistusega seitsmeks kuuks ning KarS § 418 lg 3 p 2 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 418 lg 2 p 2)

järgi ja karistati vangistusega neljaks aastaks. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Särak süüdistuses

KarS § 405 lg 2 järgi õigeks.

Karistusseadustiku § 64 lg 1 järgi luges maakohus A. Särakule mõistetud üksikkaristustest kergemad

kaetuks raskeimaga ja mõistis liitkaristuseks seitse aastat vangistust. Karistusseadustiku § 68 lg 1

alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja luges A. Särakul ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks kuus aastat, kuus kuud ja neli päeva vangistust.

2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Toomas Tomberg ja A. Säraku kaitsja vandeadvokaat Kaido Uduste.

2.1. Ringkonnaprokurör taotles Harju Maakohtu otsuse tühistamist KarS § 405 lg 2 järgi

õigeksmõistmise osas, A. Säraku süüdimõistmist KarS § 405 lg 1 järgi ja karistamist üheaastase

vangistusega. Ühtlasi palus prokurör jätta maakohtu otsus mõistetud liitkaristuse osas muutmata.

Prokurör leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja jätnud kontrollimata

A. Säraku vastutuse KarS § 405 lg 1 järgi.

2.2 A. Säraku kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja

hinnangul on A. Särakule esitatud süüdistus puudulik ja arusaamatu, millega on oluliselt rikutud

süüdistatava kaitseõigust. Maakohus on süüdistatava süüdi mõistnud KarS § 414 lg 2 p 3 järgi, kuid

sellist sätet ei ole karistusseadustikus kunagi olnud. Kohus on jätnud tähelepanuta mitmed asjas

olulised tõendid, rajanud osaliselt otsuse uurimata tõenditele ja tõenditele, mis on ebausaldusväärsed

või lubamatud ning tõlgendanud kõik kahtlustused süüdistatava kahjuks. Samuti on kohus

põhjendamatult jätnud vastu võtmata mitmed kaitsja poolt esitatud tõendid. Ühtlasi on maakohus

läinud vastuollu ne bis in idem põhimõttega, kuna A. Säraku suhtes on Harju Maakohtu 16. novembri

2007. a otsusega väärteomenetlus relvaseaduse § 892 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetatud.

Harju Maakohus on 21. novembri 2008. a otsusega A. Särakut karistanud sama teo eest

kriminaalkorras.

2.3 Lisaks eelnevale leidis apellant, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud süüdistatava

isikut ja on põhjendamatult jätnud kohaldamata KarS § 73. Samuti märkis kaitsja, et A. Särakule ette

heidetavad teod moodustavad ideaalkogumi KarS § 63 lg 1 mõttes.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2009. a määrusega tühistati Harju Maakohtu otsus ja

kriminaalasi saadeti maakohtule uueks arutamiseks.

3.1 Ringkonnakohtu hinnangul väärib tähelepanu apellandi väide, et maakohus on A. Säraku süüdi

tunnistanud sellises kuriteos, milles talle süüdistust pole esitatud ning mille eest vastutus

karistusseadustikus puudub. A. Särakule on esitatud süüdistus KarS § 414 lg 3 p 2 (alates 15. märtsist

2007 KarS § 414 lg 2 p 2) järgi. Maakohus on otsuse põhiosas analüüsinud A. Säraku vastutust

vaheldumisi KarS § 414 lg 3 p 2 ja KarS § 414 lg 2 p 3 järgi. Resolutiivosas on kohus A. Säraku

süüdi tunnistanud KarS § 414 lg 2 p 3 järgi. Kuna kohtuotsuse põhiosas tuvastatust nähtub, et kohus

on süüdistatava teo kvalifitseeritud KarS § 414 lg 3 p 2 järgi, kuid resolutiivosas on kohus

süüdistatava süüdi tunnistatud KarS § 414 lg 2 p 3 järgi, on kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa

omavahel vastuolus. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg

1 p 8 tähenduses. Ühtlasi on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

tähenduses, kuna süüdistataval pole võimalik aru saada, millise sätte järgi ta on süüdi tunnistatud.

3.2 Kriminaalmenetluse seadustiku § 341 lg 1 sätestab, et kui ringkonnakohtu istungil tuvastatakse

kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 järgi, tühistab ringkonnakohus

kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Sama on rõhutatud Riigikohtu otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-59-07. Kriminaalmenetluse seadustiku

§ 339 lg 1 rikkumise kõrvaldamine ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. Eelnevast lähtudes leidis

ringkonnakohus, et ta ei saa resolutiivosa vastuolu põhiosaga ise kõrvaldada, mistõttu tuleb

kriminaalasi saata uueks arutamiseks maakohtule.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Toomas Tomberg ja A. Säraku kaitsja Kaido Uduste.

4.1 Ringkonnaprokurör taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist

ringkonnakohtule. Ringkonnaprokuröri hinnangul on maakohtu otsuse resolutiivosas toodud viide

KarS § 414 lg 2 p-le 3 kirjaviga ja on võimalik aru saada, et kohus on tegelikult mõelnud KarS § 414

lg 3 p 2, mistõttu on ringkonnakohtu järeldus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta KrMS

§ 339 lg 1 p 8 järgi ebaõige. Ringkonnakohus oleks saanud kirjavea KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel ise

ära parandada. Ühtlasi ei ole maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

tähenduses, kuna süüdistatavale esitati süüdistus ja ta tunnistati süüdi suures koguses lõhkematerjali

ebaseaduslikus käitlemises (alates 15. märtsi 2007 suures koguses lõhkeaine ebaseaduslik

käitlemine). Kokkuvõttes leiab prokurör, et ringkonnakohus on suuremahulise kriminaalasja saatnud

põhjendamatult maakohtule uueks arutamiseks.

4.2 A. Säraku kaitsja taotleb samuti ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist

uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud maakohtu

otsuse tühistama ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatma ainult osas, millega A. Särak

mõisteti süüdi KarS § 414 lg 2 p 3 järgi. Ülejäänud süüdistuse osas oleks ringkonnakohtul tulnud teha

ise uus otsus. Ühtlasi märgib kaitsja, et isiku süüditunnistamine olematu sätte alusel on käsitatav

materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ja ringkonnakohus oleks KrMS § 340 lg 1 p 1 alusel pidanud

A. Säraku KarS § 414 lg 2 p 3 järgi õigeks mõistma, sest isikut ei saa süüdi mõista kuriteos, mis ei

ole karistusseadustiku järgi karistatav. Kuna prokurör ei ole apellatsioonis süüdistatava

süüdimõistmist KarS § 414 lg 3 p 2 järgi taotlenud, raskendaks maakohus juhul, kui ta uue arutamise

tulemusena A. Säraku KarS § 414 lg 3 p 2 järgi süüdi mõistaks, lubamatult süüdistatava olukorda.

4.3 Lisaks heidab kaitsja ringkonnakohtule ette seda, et ringkonnakohus ei ole käsitlenud muid kaitsja

poolt apellatsioonkaebuses esitatud väiteid. Samuti leiab kaitsja, et ringkonnakohus on

põhjendamatult tühistanud maakohtu otsuse osas, millega A. Särak mõisteti õigeks süüdistuses

KarS § 405 lg 2 järgi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus on maakohtu otsuse tühistanud KrMS § 339 lg 1 p-s 8 sätestatud rikkumise tõttu

põhjendusel, et kohtuotsuse põhiosas on maakohus analüüsinud A. Säraku vastutust KarS § 414 lg 3

p 2 järgi, samas kui resolutiivosas on A. Särak süüdi tunnistatud KarS § 414 lg 2 p 3 järgi.

Ringkonnaprokurör märgib määruskaebuses, et maakohtu otsusest on võimalik aru saada, millises

süüteos on süüdistatav tegelikult süüdi tunnistatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub

prokuröri seisukohaga ja põhjendab seda järgmiselt.

5.1 Käsitletavas kriminaalasjas on A. Särakule esitatud süüdistus muuhulgas KarS § 414 lg 3 p 2

(alates 15. märtsist 2007 KarS § 414 lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Maakohtu otsuse põhiosas leheküljel 93 leiab kohus, et A. Säraku tegevus on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 414 lg 3 p 2 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 414 lg 2 p 2) järgi. Otsuse leheküljel 94 märgib

maakohus, et KarS § 414 lg 2 p-s 3 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 414 lg 2 p 2) sätestatud kuriteo

eest on ette nähtud karistus kaks kuni kümme aastat vangistust. Otsuse leheküljel 95 leiab kohus, et

A.Särak tuleb süüdi mõista KarS § 414 lg 2 p 3 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 414 lg 2 p 2) järgi.

Maakohtu otsuse resolutiivosas on kohus A. Säraku süüdi tunnistanud KarS § 414 lg 2 p 3 (alates 15.

märtsist 2007 KarS § 414 lg 2 p 2) järgi. Eelneva põhjal järeldas ringkonnakohus, et esineb

kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes, kuna maakohtu otsuse põhi-

ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Samas märkis ringkonnakohus, et maakohtu otsuse põhiosast

nähtub, et süüdistatava poolt toimepandu on kohtu poolt kvalifitseeritud KarS § 414 lg 3 p 2 järgi

(otsuse lk 14).

5.2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul nähtub maakohtu otsuse põhiosast, et kohus on

kontrollinud A. Säraku vastutust KarS § 414 lg 3 p 2 järgi. Selleks on kohus analüüsinud otsuse

leheküljel 93, kas A. Säraku tegu vastab KarS § 414 lg 3 p-s 2 sätestatud süüteo koosseisutunnustele.

Ühtlasi on kohus samal leheküljel kontrollinud, kas A. Säraku tegu on karistatav ka kehtiva sätte

(KarS § 414 lg 2 p 2) järgi. Kuigi otsuse resolutiivosas on läinud vahetusse KarS § 414 lõige ja punkt,

ei ole Riigikohtu hinnangul tegemist sisulise vastuoluga. Seda seisukohta toetab seegi, et maakohus,

analüüsides käesoleval ajal kehtivat redaktsiooni sama teo kohta, on otsuses läbivalt osutanud õigele

kehtivale sättele (KarS § 414 lg 2 p 2). Riigikohus on varasemalt käsitlenud otsuse sisulist külge

mittepuudutava eksimuse olemust seoses ringkonnakohtu volituste küsimusega kohtuotsust KrMS

§ 337 lg 1 p 2 alusel täpsustada. Seda volitust on Riigikohtu praktikas sisustatud selliselt, et

olemuslikult tähendab see ringkonnakohtu võimalust parandada maakohtu otsuses esinevaid pisivigu

(nt eksitus kuupäevas, nime vale kirjapilt, tehnilised vead vm) juhul, kui puudub sisuline õiguslik

etteheide maakohtu otsuse sisule. Tuleb arvestada, et nn pisivigade parandamine ei tohi muuta otsuse

sisulist õiguslikku tähendust ega tuua kaasa kohtumenetluse pooltele uusi/üllatuslikke õiguslikke

tagajärgi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2007. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07

- RT III 2007, 21, 171, p 9; 20. novembri 2007. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-53-07 - RT III

2007, 42, 332, p 8.1; 1. aprilli 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-09 - RT III 2009, 16, 119, p

13).

5.3 Riigikohtu praktika kohaselt peab kohtuotsus olema legitiimsuse tagamiseks üheselt mõistetav

ega tohi sisaldada vastuolusid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 8 järgi on

kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta

tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa ja

resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2006. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-55-06 - RT III 2006, 28, 257, p 20). Käsitletavas kriminaalasjas

Riigikohtu hinnangul sellist vastuolu ei esine, kuna maakohtu otsuse pinnalt on arusaadav, et A.

Säraku vastutuse alusena mõeldakse KarS § 414 lg 3 p 2 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 414 lg 2 p

2). Seetõttu ei jaga Riigikohus ka kaitsja seisukohta, et A. Särak on süüdi tunnistatud sätte alusel,

mida karistusseadustikus ei ole.

6. Riigikohus nõustub määruskaebuste esitajate poolt rõhutatuga, et ringkonnakohus, tuvastades

KrMS § 339 lg 1 p-s 8 sätestatud rikkumise, on põhjendamatult tühistanud maakohtu otsuse täies

ulatuses ja saatnud kogu kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule. Nimelt sätestab KrMS § 337

lg 2 p 2, et ringkonnakohus võib määrusega tühistada kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja saata

kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Sellest sättest tuleneb ringkonnakohtu

pädevus tühistada vajadusel maakohtu otsus üksnes osaliselt ja saata kriminaalasi selles osas uueks

arutamiseks esimese astme kohtule. Tuvastanud A. Säraku süüdimõistmisel KarS § 414 lg 3 p 2 järgi

kriminaalmenetlusõiguse rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes tulnuks ringkonnakohtul kaaluda,

kas rikkumine mõjutab ka ülejäänud otsuse seaduslikkust. Kuna ringkonnakohus ei ole seda teinud

ega esitanud omapoolseid põhjendusi selle kohta, miks ta tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses, on

ringkonnakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Selline

rikkumine toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja tagasisaatmise

ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2009. a määruse ja saadab

kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule uues kohtukoosseisus. Prokuröri ja

kaitsja määruskaebused tuleb rahuldada.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg