3-2-1-64-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-64-09

Määruse kuupäev

Tartu, 17. juuni 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Jaotusettepaneku kinnitamine osaühingu TALLEVAR

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-14758

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu TALLEVAR (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Määruskaebuse esitaja osaühing TALLEVAR (pankrotis,

registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti

Pankrotihaldur Sirje Tael

Vastustaja AS MOKTER (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Aldo Kaljurand

Asja läbivaatamise kuupäev

25. mai 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-14758 muutmata

ja määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 17. septembri 2007. a otsusega välja osaühingu TALLEVAR (edaspidi

osaühing) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela (edaspidi pankrotihaldur). Pankrotihaldur

esitas 23. mail 2008 kohtule kinnitamiseks osaühingu pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku

ja taotles, et esialgseks halduri tasuks määrataks 325 712 krooni suuruselt pankrotivaralt

53 828 krooni 21 senti.

2. Tartu Maakohus määras 25. septembri 2008. a määrusega pankrotihaldurile esialgse halduri tasu

53 828 krooni 21 senti ja kinnitas esitatud jaotusettepaneku.

Maakohtu määruse kohaselt on jaotusettepanek koostatud osaühingu 12. veebruari 2008. a nõuete

kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete nimekirja alusel. Nõuete kaitsmise koosolekul pandi

kaitsmisele üheksa võlausaldaja nõuded kokku 2 261 437 krooni 71 sendi ulatuses. Kokku tunnustati

nõuete kaitsmisel seitsme võlausaldaja nõudeid 1 171 789 krooni 71 sendi ulatuses. Pankrotihaldur

esitas vastuväite viie võlausaldaja nõudele, sh 338 250 krooni 5 sendi suurusele osale AS-i MOKTER

(edaspidi aktsiaselts) nõudest. Pankrotihalduri vastuväide põhines asjaolul, et aktsiaseltsi kasuks

tehtud kohtuotsuse jõustumisest arvates tekkinud viivis, mida arvutati kuni pankroti

väljakuulutamiseni, on ebamõistlikult suur.

Vastuväite saanud võlausaldajatest mitte keegi ei pöördunud kohtusse nõude tunnustamise hagiga.

Pankrotihalduri taotlusest nähtuvalt on ta avaldanud pankrotiseaduses ettenähtud teate

jaotusettepaneku kohta 9. mail 2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiasjast ei nähtu, et

pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Seega tuleb pankrotihalduri

taotlus rahuldada ja esitatud jaotusettepanek kinnitada. Aktsiaseltsi nõudest jäi 338 250 krooni 5 senti

tunnustamata.

3. Aktsiaselts esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles, et määrus tühistataks

jaotusettepaneku kinnitamise osas ja tehtaks uus määrus, millega jätta jaotusettepanek kinnitamata.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on oluliselt rikutud pankrotiseaduse sätteid, sh jõustunud

kohtuotsusega rahuldatud nõuete kaitsmise korda ning sellega oluliselt rikutud pankrotimenetluses

võlausaldajate õigusi. Harju Maakohtu 20. veebruari 2007. a jõustunud tagaseljaotsusega on

osaühingult aktsiaseltsi kasuks välja mõistetud kokku 880 595 krooni 8 senti. Aktsiaselts esitas

osaühingu pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles on palunud pankrotimenetluses rahuldada

kohtuotsusega väljamõistetud põhinõude 343 386 krooni 6 senti, viivise 242 432 krooni 2 senti

(nõudeavalduses on viivise summa ekslikult kokku liidetud, peaks olema 158 680 krooni 68 senti),

jooksva viivise 353 357 krooni 8 senti, tasutud riigilõivu 17 500 krooni ja teenustasu kohtus

esindamise eest 7670 krooni, kokku 964 436 krooni 6 senti (kuna viivise summa on ekslikult liidetud,

peaks olema 880 595 krooni 8 senti).

Osaühing vaidles määruskaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus tühistas 3. detsembri 2008. a määrusega maakohtu määruse osas, millega

kinnitati jaotusettepanek, ja tegi uue määruse, millega jättis jaotusettepaneku kinnitamata ning

tagastas selle pankrotihaldurile uue jaotusettepaneku koostamiseks.

PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning

tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Sama paragrahvi 2. lõige

sätestab, et haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning

arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. PankrS § 55 lg-st 3 tulenevalt peab haldur muu

hulgas selgitama välja võlausaldajate nõuded. Vaidlusaluse jaotusettepaneku koostamisel on haldur

rikkunud aktsiaseltsi kui võlausaldaja õigusi ning ei ole taganud selles osas pankrotimenetluse

seaduslikkust.

PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis

on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu

jõustunud otsusega tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või

Eesti väärtpaberite keskregistrisse.

Harju Maakohus mõistis 20. veebruari 2007. a tagaseljaotsusega osaühingult aktsiaseltsi kasuks välja

502 067 krooni 28 senti põhivõlgnevuse ja viivise katteks ning kohustas osaühingut maksma

aktsiaseltsile viivitusintressi 0,5% tasumata põhinõudest (166 335 krooni 40 senti) alates 29. augustist

2006 kuni kohustuse täitmiseni ja viivitusintressi 0,05% põhinõudest (177 051 krooni 20 senti) alates

29. augustist 2006 kuni kohustuse täitmiseni. See tagaseljaotsus on jõustunud. Aktsiaseltsi arvestuse

kohaselt oli viivitusintress jõustunud kohtuotsuse alusel kuni 17. septembrini 2007 (kuni osaühingu

pankroti väljakuulutamiseni) kokku 353 357 krooni 80 senti. Seega on jõustunud kohtuotsusega

osaühingult aktsiaseltsi kasuks kokku välja mõistetud 855 425 krooni 8 senti. TsMS § 457 lg 1

kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti.

PankrS § 103 lg 4 alusel tulnuks aktsiaseltsi 855 425 krooni 8 sendi suurust nõuet tunnustada ilma

kaitsmiseta ning halduril ei olnud seadusest tulenevat õigust esitada sellele vastuväiteid. Vaatamata

sellele, et eelviidatud Harju Maakohtu otsuse resolutsioonis ei olnud viivitusintress summaliselt välja

toodud, ei saanud haldur teha sellest järeldust, et nimetatud osa kohta ei ole jõustunud kohtuotsust.

TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas Eesti kohtu

jõustunud otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis

välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Nimetatud sättest tulenevalt ei saaks aktsiaselts ka

menetluslikult halduri põhjendamatult esitatud vastuväite tõttu PankrS § 106 lg 1 alusel nõude

tunnustamise hagiga kohtusse pöörduda. Seetõttu on ekslik halduri vastuses väljendatud seisukoht, et

aktsiaselts oleks pidanud esitama hagi nõude tunnustamiseks. PankrS § 106 lg 1 näeb ette võimaluse

tunnustada nõuet, mida kohus ei ole enne tunnustanud.

PankrS § 145 lg 2 kohaselt jätab kohus jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastab selle haldurile

määrusega, kui ettepanekust ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldaja

õigusi. Halduri poolt aktsiaseltsi nõude 353 357 krooni 80 sendi ulatuses kaitsmiseta tunnustamata

jätmine rikub aktsiaseltsi kui võlausaldaja PankrS § 103 lg-s 4 sätestatud õigusi ning seetõttu rikub

tema õigusi ka kohtule esitatud jaotusettepanek. PankrS § 145 lg 2 alusel tuleb halduri esitatud

jaotusettepanek jätta kinnitamata ja tagastada see haldurile uue jaotusettepaneku koostamiseks.

Menetluskulud määratakse kindlaks TsMS 18. peatüki 5. jaos ettenähtud korras. Kui asja lahendanud

esimese astme kohus on teinud menetluskulude kindlaksmääramise määruse ja see on jõustunud, siis

saab seda käsitada PankrS § 103 lg 4 tähenduses tunnustamist mittevajava nõudena.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Osaühing esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja

teha uue määruse, millega jätta jõusse maakohtu määrus.

Määruskaebuse kohaselt ei vaidlustanud aktsiaselts pankrotihalduri tegevust tema nõude osaliselt

kaitsmisele panemisel. Samuti ei esitanud aktsiaselts hagi PankrS § 106 lg 1 järgi. Seega jäi

tunnustamata nõude osa, millele pankrotihaldur esitas vastuväite.

Pankrotihalduril on õigus esitada nõuete kaitsmise menetluses vastuväiteid viivitusintressi kohta, kui

see on kasvanud ebamõistlikult suureks. Pankrotihaldur vaidles vastu ka teiste võlausaldajate

ebamõistlikele viivisenõuetele ja saavutas sellega võlausaldajate võrdse kohtlemise ja ka võlgniku

huvidega arvestamise. Ringkonnakohtu seisukoht võib viia ebaõiglase ja hea usu põhimõttega

vastuolus oleva lahenduseni. Kui aktsiaselts oleks teadlikult hoidunud tagaseljaotsusega tunnustatud

nõude täitmisest täitemenetluses, võinuks viivis kasvada põhivõlast kümneid kordi suuremaks.

Ringkonnakohtu seisukoht ei võimaldaks sellistel juhtudel nõude peale vastuväiteid esitada.

Ringkonnakohus ei ole vastanud ka kõikidele määruskaebuse peale esitatud vastuses märgitud

seisukohtadele.

6. Aktsiaselts leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 695 ja TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

8. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et kuna aktsiaselts ei esitanud hagi PankrS § 106

lg 1 järgi nõude tunnustamiseks, siis jäi tunnustamata tema nõude osa, millele pankrotihaldur esitas

vastuväite.

Asjas on tuvastatud, et Harju Maakohus mõistis 20. veebruari 2007. a tagaseljaotsusega osaühingult

aktsiaseltsi kasuks välja 502 067 krooni 28 senti põhivõlgnevuse ja viivise katteks ning kohustas

osaühingut maksma aktsiaseltsile viivitusintressi 0,5% tasumata põhinõudest (166 335 krooni

40 senti) alates 29. augustist 2006 kuni kohustuse täitmiseni ja viivitusintressi 0,05% põhinõudest

(177 051 krooni 20 senti) alates 29. augustist 2006 kuni kohustuse täitmiseni.

Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna aktsiaseltsi kasuks on jõustunud kohtuotsusega välja

mõistetud kokku 855 425 krooni 8 senti, siis tuli PankrS § 103 lg 4 alusel aktsiaseltsi nõuet

tunnustada ilma selle kaitsmiseta hagimenetluse korras. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete

kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga

rahuldatud. Pankrotihalduril ei olnud seega õigust vastuväidet esitada ning aktsiaseltsil ei olnud

kohustust esitada nõude tunnustamise hagi.

9. Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides järgmist. Erandjuhtudel on võimalik

jõustunud kohtulahendi toimet kõrvaldada täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagiga TMS § 221 järgi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võib võlgnik pärast

täitemenetluse alustamist esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta

on olemas täitedokument, sh jõustunud kohtulahend. Sellise hagi eesmärgiks on TMS § 221 lg 1 teise

lause järgi täitedokumendi täidetavuse, mitte täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kõrvaldamine (vt

Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Üheks materiaalõiguslikuks

vastuväiteks TMS § 221 lg 1 alusel esitatava hagi põhjendamiseks võib olla ka ebamõistlikult suur

leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes.

Kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul,

mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Muu

hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast

kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja

mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav

(protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani).

TMS § 221 lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse

lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Tegemist on hagi

aegumise tähtajaga (vt Riigikohtu 14. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07, p 10).

Juhul kui võlgnik on täitemenetluses esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning pärast

seda on välja kuulutatud võlgniku pankrot, võib pankrotihaldur PankrS § 43 lg 1 järgi astuda protsessi

võlgniku seadusliku esindajana.

Seadus ei näe ette võimalust kohaldada TMS § 221 lg-t 1 olukorras, kus võlgniku vastu ei ole

algatatud sundtäitmise menetlust, kuid on algatatud pankrotimenetlus. Kuna aga pankrotimenetlus on

sundtäitmise menetluse eriliik, siis saab TMS § 221 lg-t 1 kohaldada pankrotimenetluses analoogia

alusel selliselt, et pankrotihalduril on õigus esitada võlgniku seadusliku esindajana hagi jõustunud

kohtulahendi täidetavuse vaidlustamiseks. Sellise hagi aegumise tähtaeg on TMS § 221 lg 3

analoogia järgi samuti 30 päeva. See tähtaeg hakkab kulgema ajast, millal pankrotihaldurile teatati

nõudest võlgniku vastu PankrS §-s 93 jj sätestatud korras.

Enne nõuete kaitsmise koosolekut esitatud sundtäitmise täidetavuse vaidlustamise hagiga

vaidlustatud nõue on tunnustamata nõue seni, kuni jõustub selle hagi kohta tehtav kohtulahend. Kui

eelnimetatud hagi rahuldatakse, mõjub tehtud kohtuotsus nõude tunnustamise menetluses nagu iga

muu jõustunud kohtulahend PankrS § 103 lg 4 järgi. Leppetrahvi või viivise vähendamiseks

pankrotihalduri esitatud sundtäitmise täidetavuse vaidlustamise hagi rahuldamise korral on varasema

kohtulahendiga rahuldatud nõue tunnustatud PankrS § 103 lg 4 järgi üksnes osas, milles leppetrahvi

uue kohtulahendiga ei vähendatud.

Juhul kui võlgniku vastu oli algatatud täitemenetlus, võlgnikule oli kätte toimetatud täitedokument,

kuid pärast seda algatati võlgniku pankrotimenetlus, siis hakkab jõustunud kohtulahendi täidetavuse

vaidlustamise hagi 30-päevane tähtaeg kulgema TMS § 221 lg 3 järgi, s.o alates võlgnikule

täitmisteate kättetoimetamisest.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb osaühingu tasutud kautsjon arvata TsMS § 149

lg 4 teise lause järgi riigituludesse.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu