3-3-1-23-09 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedJätta Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-07-1205 muutmata.
Legislator headnote
AI generated3-3-1-23-09 · Riigikohus: Jätta Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-07-1205 muutmata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-23-09
Otsuse kuupäev
17. juuni 2009
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri
Salmann
Kohtuasi
Ülo Kriisa, Endel Ermeli (Ermel), Aimar Varula, Ingrid Prantsu
(Prants), Virko Lepmetsa (Lepmets), Einar Ilma (Ilm), Enn
Kanguri (Kangur) ja Ervin Naritsa (Narits) kaebused Maksu- ja
Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse maksuotsuste
tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas
nr 3-07-1205
Menetluse alus Riigikohtus
Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
16. aprill 2009
Kohtuistungil osalenud isikud
Maksu- ja Tolliameti esindajad Villy Lopman, Heili Kaares ja
Tanel Molok
Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindajad Rando Undrus ja Andrei
Jürgel
Ülo Kriisa, Endel Ermeli ja Ervin Naritsa esindajad
vandeadvokaat Marti Hääl ja vandeadvokaadi vanemabi Egon
Talur
Aimar Varula, Ingrid Prantsu ja Virko Lepmetsa esindaja
vandeadvokaat Helmut Pikmets
Enn Kanguri esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp
Einar Ilma nõustaja Ivo Raudjärv
RESOLUTSIOON
Jätta Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-07-1205 muutmata.
Mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt Ülo Kriisa kasuks välja
kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 17 152 (seitseteist tuhat ükssada viiskümmend kaks)
krooni.
Mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt Endel Ermeli kasuks välja
kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 12 183 (kaksteist tuhat ükssada kaheksakümmend
kolm) krooni.
Mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt Ervin Naritsa kasuks välja
kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 17 152 (seitseteist tuhat ükssada viiskümmend kaks)
krooni.
Mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt Aimar Varula kasuks välja
kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 20 815 (kakskümmend tuhat kaheksasada viisteist)
krooni.
Mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt Ingrid Prantsu kasuks välja
kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 20 815 (kakskümmend tuhat kaheksasada viisteist)
krooni.
Mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt Virko Lepmetsa kasuks välja
kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 20 815 (kakskümmend tuhat kaheksasada viisteist)
krooni.
Mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt Enn Kanguri kasuks välja
kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 20 394 (kakskümmend tuhat kolmsada
üheksakümmend neli) krooni.
.Mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt Einar Ilma kasuks välja
kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 19 175 (üheksateist tuhat ükssada seitsekümmend
viis) krooni.
.Arvata kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 26. juulil 2002 võõrandasid E. Ilm ja E. Kangur neile kuuluvad OÜ Kurista Saeveski osad AS-
le Sylvester. E. Narits, Ü. Kriisa, A. Varula, V. Lepmets ja E. Ilm võõrandasid 1. augustil 2002 kõik
neile kuuluvad AS Sylvester tütar- ja sidusettevõtete aktsiad (sh E. Narits AS Krinari Mets aktsiad,
Ü. Kriisa AS Krinari Mets aktsiad, A. Varula AS Viljandi Liimpuit aktsiad, V. Lepmets AS Viljandi
Liimpuit aktsiad ja AS Aravete Saeveski aktsiad, E. Ilm AS Kurista Mets aktsiad) AS-le Sylvester.
AS Sylvester tütar- ja sidusettevõtete osanikud ja aktsionärid E. Narits, Ü. Kriisa, A. Varula,
V. Lepmets, E. Ilm ja E. Kangur võõrandasid AS Sylvester tütar- ja sidusettevõtete osad ja aktsiad AS
Sylvester aktsiate omandamistehingu kogumaksumusega samas või sarnases summas (sh E. Narits
kokku 5,17 krooni, Ü. Kriisa kokku 5,17 krooni, A. Varula kokku 19,28 krooni, V. Lepmets kokku
25,45 krooni, E. Ilm kokku 21,60 krooni ning E. Kangur kokku 8,50 krooni).
1. augustil 2002 võõrandasid AS Sylvester aktsionärid osa neile kuuluvatest AS Sylvester aktsiatest
AS Sylvester tütar- ja sidusettevõtete osanikele ja aktsionäridele, sh E. Ermel 54 416 aktsiat ja
I. Prants 27 973 aktsiat. AS Sylvester aktsionärid E. Ermel ja I. Prants võõrandasid AS Sylvester
aktsiad hinnaga 0,001 krooni aktsia kohta.
6. augustil 2002 allkirjastati AS Sylvester, Stora Enso Timber OY Ltd. (SET) ja AS Sylvester
aktsionäride poolt Kavatsuste Protokoll. Selle protokolli kohaselt kavatses SET omandada kõik või
vähemalt 90% AS Sylvester aktsiatest ning kõik hankeettevõtete aktsiad vastavalt Kavatsuste
Protokollis kokkulepitud peamistele tingimustele ja tingimustele, milles pooled edasiste
läbirääkimiste käigus kokku lepivad. AS Sylvester, SET ja AS Sylvester aktsionärid allkirjastasid
aktsiamüügilepingu 19. detsembril 2002.
19. augusti 2002. a kirjas nr 6-30 pöördus AS Sylvester Maksuameti poole, soovides saada vastust
küsimusele, kas füüsilistele isikutele võib tekkida maksukohustus, kui füüsilisest isikust aktsionär
võõrandab talle kuuluvad aktsiad enda omanduses olevale äriühingule, mis hilisemalt võõrandab
aktsiad edasi kolmandale isikule soetushinnast tunduvalt kõrgema hinnaga. Kirjas toodud näite
kohaselt võõrandab füüsilisest isikust aktsionär A talle kuuluvad aktsiad 100%-liselt enda omandis
olevale äriühingule Y ning äriühing võõrandab samad aktsiad kolmandale isikule Z. Aktsiate eeldatav
müügihind kolmandale isikule ületab tunduvalt nende soetusmaksumust. Võõrandamistehingust
saadavat raha hakkab aktsiad Z-le võõrandanud äriühing Y kasutama oma ettevõtluse tarbeks
(investeerimine väärtpaberitesse, kinnisvarasse jne). Lisaks tehingukirjeldusele on AS Sylvester
nimetatud kirjas välja toonud 1. juulil 2002 jõustunud MKS §-s 84 sätestatu ning lisanud omapoolse
kommentaari - "see annab Maksuametile maksustamisel suured õigused tehingute majandusliku sisu
tõlgendamiseks." AS Sylvester küsis kirjas MKS § 84 sätetele viidates: "Kas eelpoolkirjeldatud
situatsioonis on võimalik väita, et esimene aktsiate võõrandamistehing on tehtud maksude tasumisest
kõrvalehoidumise eesmärgil ning kohaldada esimese võõrandamistehingu maksustamisel teise
võõrandamistehingu hinnatingimusi?"
Maksuamet vastas 6. septembri 2002. a kirjas nr 6.1-03.3/7817, et: "Maksuamet nõustub teie
seisukohaga, et maksukohustust ei teki aktsiad võõrandanud füüsilisest isikust aktsionäril A, kui ta ei
omasta maksuvabalt tulu, mis tekiks füüsilisest isikust aktsionärile kuuluva äriühingu Y ja kolmanda
isiku Z (kellele aktsiad edasi müüdaks) vahelisest aktsiate võõrandamistehingust."
28.-31. oktoobril 2002 sõlmisid füüsilised isikud E. Ermel, E. Narits, Ü. Kriisa, A. Varula, I. Prants,
V. Lepmets, E. Ilm ja E. Kangur aktsiate ostu-müügilepingud oma kontrollile alluvate äriühingutega
(olles vahetult enne ostu-müügilepingu sõlmimist need äriühingud asutanud). Lepingute järgi kujunes
ühe aktsia müügihinnaks 0,001364-25 krooni. Füüsiliste isikute kontrolli all olevad äriühingud
võõrandasid AS Sylvester aktsiad SET-le hinnaga 273,34 krooni aktsia eest.
2. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 13. veebruari 2007, 19. veebruari 2007,
22. veebruari 2007, 26. veebruari 2007 ja 8. märtsi 2007 maksuotsustega nr 12-5/50, 12-5/59, 12-
5/72, 12-5/73, 12-5/74, 12-5/78, 12-5/85 ja 12-5/94 korrigeeriti tulumaksuarvestust ning kohustati
tasuma täiendavalt tulumaksu: Ü. Kriisat 227 842 krooni, E. Ermelit 20 804 492 krooni, E. Naritsat
202 781 krooni, A. Varulat 563 323 krooni, I. Prantsu 10 331 427 krooni, V. Lepmetsa 1 125 723
krooni, E. Kangurit 199 358 krooni ja E. Ilma 445 319 krooni ning intressi 0,06% päevas iga
tasumisega viivitatud päeva eest.
Lõuna maksu- ja tollikeskus tugines maksukohustuse kindlakstegemisel maksukorralduse seaduse
(MKS) §-le 84 ning käsitles SET-ga sõlmitud aktsiamüügilepingu alusel AS Sylvester aktsiate
võõrandamisest OÜ Famila, OÜ Kavaal EN, OÜ Union PÜ, OÜ Claribel, OÜ Tsuga,
OÜ Woodsmart, OÜ Toomekivi ja OÜ Edumus arvelduskontole laekunud summasid füüsiliste isikute
tuluna. Sellekohase käsitluse aluseks oli asjaolu, et füüsilised isikud paigutasid AS Sylvester aktsiad
aktsiate võõrandamise üle läbirääkimiste pidamise ajal ja enne aktsiamüügilepingu sõlmimist oma
juhtimisele ja kontrollile alluvatesse äriühingutesse, kuigi see ei olnud majanduslikult vajalik ega
põhjendatud. Samuti ei vastanud AS Sylvester aktsiate paigutamine oma äriühingutesse tavapärasele
majanduslikku kasu taotlevale käitumisele ning oli tehtud tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg-s 1
sätestatud tulumaksukohustusest kõrvalehoidmise eesmärgil.
3. Ü. Kriisa, E. Ermel, A. Varula, I. Prants, V. Lepmets, E. Ilm, E. Kangur ja E. Narits taotlesid
Tartu Halduskohtult maksuotsuste täies ulatuses tühistamist. A. Varula, I. Prants ja V. Lepmets
taotlesid veel Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse toimingu (maksuotsuse üleandmine
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadete avaldamise kaudu) õigusvastaseks tunnistamist
ning vaideotsuste tühistamist.
4. Tartu Halduskohtu 18. juuni 2008. a otsusega rahuldati kaebused ja tühistati Maksu- ja
Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse maksuotsused. Otsust põhjendati järgmiselt:
1) MKS §-s 84 sätestatud "maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil" tehtud tehingute puhul peab
esinema nii kavatsus hoida kõrvale maksude tasumisest kui ka teadmine, et sellega rikutakse
maksuõiguse norme;
2) kaebajate kavatsus maksude tasumisest hoiduda tuleb välistada, lähtudes AS Sylvester
kirjavahetusest Maksuametiga, mis leidis aset enne AS Sylvester aktsiate müüki SET-le. Lähtuvalt
usalduse kaitse printsiibist ja maksuhalduri kirjas nr 6-1-03.3/7817 antud vastusest puudub alus AS
Sylvester endiste aktsionäride maksustamiseks;
3) maksuhaldur on õigustamatult laiendanud MKS § 84 rakendusala ka tehingutele, mille sisu ja
vorm on vastavuses, kuid maksuhalduri hinnangul teisiti struktureeritud tehingutest väiksema
maksukohustusega;
4) tulumaksuseaduse põhimõtte kohaselt võib aktsiate paigutamist äriühingusse enne nende müüki
selleks, et kogu raha jääks ettevõtlusesse ja vahepeal ei peaks tulumaksu maksma, pidada lubatud
tehinguks;
5) maksuhaldur ei ole vaidlusalustes maksuotsustes sedastanud, et kaebajate tahe oli suunatud
maksude tasumisest kõrvalehoidumisele. MKS §-s 84 nimetatud maksude tasumisest
kõrvalehoidumine ja maksuotsustes sedastatud tulumaksukohustuse väidetav ajaline edasilükkamine
ei ole õiguslikult samatähenduslikud mõisted;
6) AS Sylvester aktsiate SET-le müügi eelselt aktsiate oma kontrolli all olevatesse äriühingusse
paigutamisel oli majanduslik sisu, mis vastas tehingutes kasutatud õiguslikule vormile;
7) kohus ei nõustu seisukohaga, et tulu kuulub maksustamisele füüsilise isiku tuluna juhul, kui raha
laekub füüsilise isiku kontrolli all olevale äriühingule ja seda raha kasutatakse äriühingu ettevõtluses.
Maksuhaldur ei ole maksumenetluses tuvastanud, et kaebajatel füüsiliste isikutena oleks äriühingute
võõrandamistehingutest tekkinud õigus nõuda AS Sylvester aktsiate müügist saadud tasu kandmist
enda pangaarvele või muid sellega võrreldavaid õigusi, mis annaksid aluse järeldada, et äriühingute
võõrandamistehingute tegelikuks pooleks olid kaebajad;
8) maksuhaldur ei ole sisuliselt analüüsinud seda, millistest asjaoludest oli keegi endistest AS
Sylvester aktsionäridest teadlik 2002. aastal enne aktsiate müügilepingu sõlmimist ning milline oli
iga isiku roll aktsiate müügi ettevalmistamisel ja vastavate otsuste tegemisel;
9) kohtukulude väljamõistmine taotletud mahtudes ei ole põhjendatud. Kohus mõistis Maksu- ja
Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt kaebajate kasuks menetluskulud välja järgmiselt:
Ü. Kriisale 105 000 krooni; E. Ermelile 105 000 krooni; E. Naritsale 105 000 krooni; A. Varulale
155 000 krooni; I. Prantsule 155 000 krooni; V. Lepmetsale 155 000 krooni; E. Kangurile 170 154
krooni ja E. Ilmale 118 846,40 krooni.
5. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palus apellatsioonkaebuses tühistada Tartu
Halduskohtu otsus osaliselt, s.o Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 2007. a
maksuotsuste tühistamise osas, ning teha selles osas uus otsus, millega jätta maksuotsused jõusse.
Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:
1) MKS § 84 rakendamiseks on selle sõnastusest lähtuvalt vajalik tuvastada: a) rakendamisele kuuluv
maksunorm, s.t norm, millest on püütud kõrvale hoiduda; b) maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil
tehtud tehing või toiming; c) tehingu või toimingu tegeliku majandusliku sisuga vastavuses olev
tehing või toiming. Tehingute majandusliku sisu hindamise tulemusena peab eelkõige selguma, mida
tehingu(te) või toimingu(te)ga tegelikult saavutada sooviti. Kui aktsiate müük äriühingu kaudu annab
teistsuguse tulemuse, kui oleks tekkinud aktsiate müügil selle esialgse omaniku poolt, siis on
järelikult tegemist majanduslikult erineva sisuga tehingutega;
2) MKS § 84 rakendamise puhul ei ole tegemist MKS 15. peatükis sätestatud maksuõigusrikkumise
süüteokoosseisu tuvastamisega ega süüteo või kuriteo eest vastutusele võtmisega;
3) õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamise kahtluse korral tuleb esmalt tuvastada objektiivsed
asjaolud. Tahtluse kui subjektiivse kriteeriumi olemasolu üle ei saa enne otsustada, kui pole
tuvastatud objektiivsed asjaolud, kuna subjektiivsed asjaolud tuvastataksegi objektiivsete
kriteeriumite alusel. Seega ei tule esmalt selgitada välja mitte õiguse kuritarvitamise tahe, vaid
tsiviilõiguslike tehingute või toimingute majanduslik sisu ning tehingu majanduslik eesmärk ja
põhjendused;
4) maksudest kõrvalehoidumise tahtlus ei hõlma tahtlust maksude tasumist vältida ning teadmist, et
sellega rikutakse maksuõigusnorme;
5) TuMS § 15 lg 1 kohaldamisel ei oma tähendust asjaolu, mida maksukohustuslane saadud kasuga
tulevikus peale hakkab, kas seda hakatakse kasutama ettevõtluses või soovitakse kasu suunata
tarbimisse;
6) füüsilised isikud ei paigutanud AS Sylvester aktsiaid oma kontrollile alluvatesse äriühingutesse
mitte selleks, et äriühingud saaksid jätkuvalt omada neid aktsiaid, vaid nad paigutasid äriühingutesse
tegelikult neile kuulunud aktsiatest saadud tulu ehk kasu vara võõrandamisest;
7) usalduse kaitse küsimus 6. septembri 2002. a kirjaga seonduvalt saab lähtuvalt MKS § 119 lg-st 5
tõusetuda alles intresside määramise vaidlustamisel. Ei saa tekkida objektiivselt usaldust, et põgusas
kirjavahetuses kajastatu võiks laieneda ka palju mahukamale tehingule, mille elulistest asjaoludest
maksuhaldur ei olnud teadlik, samuti määratlemata isikute ringile;
8) aktsiate ostu-müügilepingutes kokkulepitud AS Sylvester aktsia hind ega AS Sylvester tütar- ja
sidusettevõtete aktsia hind ei väljenda nende aktsiate tegelikku väärtust. AS Sylvester aktsia
hind 0,001 krooni näitab seda, et AS Sylvester aktsionärid määrasid AS Sylvester selle hetke
koguväärtuseks 10 556 krooni, kuigi 2002. aasta augusti alguses sõlmitud Kavatsuste Protokollist
nähtuvalt oli SET valmis ostma Sylvesteri kontserni ca 2 miljardi krooni eest. SET ostiski
AS Sylvester aktsiad hinnaga, mis on võrreldav Kavatsuste Protokollis märgitud hinnaga;
9) kaebajate õigusabikulutused halduskohtu poolt väljamõistetud mahus ei ole põhjendatud ega
vajalikud. Kaebajate teoreetiline positsioon oli välja kujundatud juba vaide esitamise ajaks ja sellele
olulist täiendust kohtumenetluses lisatud ei ole. V. Lepmetsa, I. Prantsu ja A. Varula kaebused on
rahuldatud 1/3 osas. Kohtuotsusest ei selgu, millisest proportsioonist halduskohus nimetatud isikutele
kohtukulude väljamõistmisel on lähtunud. Teistes sarnaste asjaolude pinnalt tehtud kohtulahendites
on jäänud õigusabikulud reeglina vahemikku 14 000 kuni 30 000 krooni. Kohtuotsusest nähtuvalt on
halduskohus mõistnud kohtukulud välja ka dokumentide alusel, millised on esitatud kuus päeva
pärast menetlustähtaja möödumist.
6. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus
muutmata. Ringkonnakohtu otsuses on esitatud järgmised põhjendused ja seisukohad:
1) maksuhaldur ei ole maksumenetluse käigus subjektiivse külje väljaselgitamise kohustust täitnud
ning sisuline põhistus tahtluse esinemise kohta maksuotsuses puudub. Kaebajate teostatud tehingute
suhtes oleks võimalik rakendada MKS § 84 juhul, kui teostatud tehingutel puudus majanduslik sisu
ning nende tehingute peamiseks eesmärgiks oli maksude tasumisest kõrvalehoidumine;
2) maksudest kõrvalehoidumise tahtlus hõlmab tahtlust maksude tasumist vältida ning teadmist, et
sellega rikutakse maksuõigusnorme;
3) AS Sylvester aktsiate oma kontrolli all olevatesse äriühingutesse paigutamisel oli majanduslik sisu,
mis vastas tehingutes kasutatud õiguslikule vormile. Asjaolu, et 2002. a äriühingud majandustegevust
ei alustanud, ei anna alust halduskohtu otsuses toodud seisukoha ümberhindamiseks, sest kohtule on
esitatud tõendid äriühingute majandustegevuse kohta järgnevatel aastatel;
4) halduskohus on põhjendatult järginud Euroopa Kohtu lahenditest tulenevat seisukohta, et kui
tehingul on mõni muu eesmärk peale maksude tasumisest hoidumise, siis ei ole põhjust rääkida
õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamisest. MKS § 84 rakendamisel tuvastamisele kuuluv teo
subjektiivne külg ehk maksumaksja tegevus eeldab ette kavandatud, eesmärgipärast ja teadlikku
tegevust, mida võib tähistada terminiga "kavatsetus". Eesmärgistatud sihipärane tegevus mingi
tulemuse saavutamiseks on MKS § 84 teokoosseisu subjektiivne element;
5) 19. augustil 2002 maksuhaldurile esitatud päringu sisust nähtuvalt oli see esitatud MKS § 84
rakendamise kohta, päringus olid välja olid toodud kõik tehingu olulised asjaolud ning selles oli
kirjeldatud tulumaksustamise põhimõtet ning topeltmaksustamise ohtu hilisemal dividendide
maksmisel;
6) tõendamist ei ole leidnud TuMS § 15 lg 1 normi koosseisu realiseerumine ehk tulu saamine
kaebuse esitajate poolt. Kuigi kaebajad olid äriühingute, kellele nad AS Sylvester aktsiad edasi
võõrandasid, ainuosanikud ja juhatuse liikmed, ei olnud neil võimalik äriühingute pangakontodele
laekunud raha makse tasumata oma isikliku äranägemise huvides kasutada;
7) MKS § 84 võimaldab tehingute maksuõiguslikke tagajärgi ümber kvalifitseerida mõnele
olemasolevale maksukoosseisule vastavaks, kuid tulumaksuseadusest ei nähtu, et füüsilise isiku
tuluna oleks võimalik maksustada ka aktsiate müüki läbi äriühingu või saadud kasu paigutamist
äriühingusse;
8) nii kaebajate teadmised võimalikust SET-ga aktsiate müügi lepingu sõlmimise faktist kui ka
aktsiate võõrandamise tingimustest on olnud hüpoteetilised, mis ei anna alust 2002. a oktoobrikuu ja
novembrikuu tehingutele MKS § 84 alusel 19. detsembri 2002 aktsiamüügilepingu tingimusi
kohaldada;
9) MKS § 84 kohaldamise tingimused on teised kui TuMS § 15 lg 1 kohaldamise tingimused;
10) maksuhalduri enda poolt väljendatu kohaselt on nende seisukoht MKS § 84 kohaldamise osas
muutunud ajas, s.o 2005. a on maksuhaldur asunud MKS § 84 samade asjaolude puhul tõlgendama
teisiti, kui seda tehti 2002. a, ning tegemist ei ole seega juhtumiga, kus 6. septembri 2002. a vastuses
antud seisukoht oleks olnud juba selle vastuse koostamise ajal ebaõige, eksitav või vastuolus
tolleaegse maksuhalduri tõlgendusega MKS § 84 kohaldamisele;
11) maksuhaldur ei reageerinud kolme aasta jooksul kaebajate esitatud väidetavalt ebaõigetele
maksudeklaratsioonidele ning see asjaolu süvendas kaebajate veendumust ja kindlust, et nad on
tegutsenud vastavalt maksuhalduri 2002. a seisukohale õigesti ega ole maksuseadust rikkunud;
12) kaebuse esitajate täiendava maksustamise on antud juhul põhjustanud see, et oma osalusega
äriühingusse aktsiate paigutamisel nende aktsiate võõrandamise korral äriühingule laekuva tulu loeb
maksuhaldur tänasel päeval füüsilise isiku tuluks, kuid 2002. aastal luges äriühingu tuluks;
13) usaldussuhe sai tekkida ja tekkiski maksuhalduri ning kõigi nende AS Sylvester aktsionäride
vahel, kes järelepärimises kirjeldatud viisil käitusid, arvestades ja usaldades seejuures maksuhalduri
2002. a septembrikuu vastuses märgitud seisukohta, mille kohaselt maksuhaldur nõustus
järelepärimises toodud seisukohtadega kirjeldatud näite tingimustel ja kinnitas, et füüsilisel isikul ei
teki maksukohustust, kui ta ei omasta maksuvabalt talle endale kuuluva äriühingu ning mõne muu
äriühingu vahelisest aktsiate võõrandamistehingust tekkinud tulu;
14) andes maksumaksjale järelepärimises kirjeldatud tehingute tegemise osas käitumisjuhiseid, kuid
langetades hiljem, tulenevalt varasema seadusetõlgenduse muutmisest, maksumaksja suhtes
ebasoodsa otsuse, rikkus maksuhaldur hea halduse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid;
15) kuna maksuhaldur ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel ja kuidas konkreetselt oleks
füüsiliste isikute suhtes tehtud vaidlustatud maksuotsused aluseks äriühingute poolt juba esitatud
maksudeklaratsioonide korrigeerimisele, äriühingu poolt dividendidelt makstud tulumaksu
tagasitaotlemisele ja selle osanikule tulumaksuvabalt väljamaksmisele, siis on vastustaja pakutud
lahendus topeltmaksustamise vältimiseks kaebajatele koormav ja ei ole praktikas realiseeritav;
16) kohus nõustub apellandiga, et 0,001 krooni aktsia kohta tuleb pidada aktsiate tegelikule
väärtusele mittevastavaks hinnaks, mis ei saanud ilmselt kehtida sõltumatu kolmanda isiku jaoks,
kuid samas oli neil tehingutel kindel majanduslik sisu, sest nende tulemusena korrastus AS Sylvester
struktuur. Hinnad ei omanud tehingutes sellist tähendust, nagu omas osaluste proportsioon, st kui
suure osaluse sai kaebaja AS-s Sylvester võõrandatud tütarühingute osaluse eest;
17) apellant ei ole ühegi kaebaja suhtes konkreetselt tõendanud, et ta sai või pidi meedia vahendusel
võimalikust aktsiamüügist teada saama;
18) halduskohus on kaebuse esitajatele menetluskulude väljamõistmisel arvestanud HKMS § 93 lg-
ga 5;
18) kuna asja materjalidest nähtuvalt oli valdav osa A. Varula, I. Prantsu ja V. Lepmetsa esindaja
kulutatud asjast seotud maksuotsuse vaidlustamisega, on halduskohtu poolt vastustajate kasuks
väljamõistetud õigusabikulude proportsioon, arvestades nõutud kohtukulude suurust tervikuna, õige
ka sel juhul, kui nende kaebus jäeti osade nõuete puhul rahuldamata.
HKMS § 201 lg 1 alusel kohtu poolt antava tähtaja näol ei ole tegemist materiaalõigusliku tähtajaga,
mida ei ole võimalik muuta, vaid tegemist on kohtu poolt antava menetlustähtajaga, mida TsMS § 64
lg 1 kohaselt võib tähtaja andnud kohus menetlusosalise põhistatud avalduse alusel või omal algatusel
muuta, kusjuures tähtaega esmakordselt muutes või pikendades ei ole vajalik ka vastaspoole
nõusolek. Halduskohus on E. Ermeli, E. Naritsa ja Ü. Kriisa osas sisuliselt pikendanud enda poolt
varasemalt antud tähtaega vastavalt esitatud taotlusele kuni 5. maini 2008, mil nelja arve osas
puuduolevad kulutuste kandmist tõendavad dokumendid kohtule ja vastaspoolele esitati, mistõttu oli
halduskohus õigustatud kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestama
ka nende õigusabikuludega, mille tasumise kohta esitati tasumist tõendavad dokumendid alles 5. mail
2008;
19) kuna apellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata, tuleb apellandilt vastustajate kasuks välja
mõista viimaste poolt kantud menetluskulud, arvestades HKMS § 93 lg-s 1 sätestatut. Vajalikuks ja
põhjendatud kuluks iga vastustaja kohta tuleb lugeda 64 000 krooni koos käibemaksuga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus
tühistaks ringkonnakohtu otsuse. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud MKS
§ 84 ja TuMS § 15 lg 1 ning põhjendab neid väiteid järgmiselt:
1) TuMS § 15 lg 1 alusel maksukohustuse tekkimiseks pole oluline, mida hakkab maksukohustuslane
saadud kasuga peale tulevikus;
2) laekunud tuluna tuleb käsitada faktilist võimalust kontrollida majandusliku hüve kasutamist;
3) 2002. a lõpul AS Sylvester aktsiate paigutamisega äriühingutesse realiseerunud dividendipoliitika
oli oma olemuselt sisutu ja perspektiivis kahjulik kontsernile;
4) AS Sylvester aktsiate paigutamine oma kontrollile alluvatesse äriühingutesse (majandusliku
põhjenduseta ning turutingimustele mittevastava hinnaga) toimus kavandatava müügi eesmärgil ning
TuMS § 15 lg 1 kohaldamisest kõrvalehoidumiseks;
5) AS Sylvester aktsiad ei leidnud mitte üheski kaebajate kontrollile alluvas äriühingus kasutamist
äriühingu ettevõtluses, kuna need võõrandati juba mõne kuu jooksul;
6) sisuliselt paigutasid kaebajad enda kontrolli all olevatesse äriühingutesse AS Sylvester aktsiate
võõrandamisest saadud kasu ning seda tuleb maksustada kui füüsilise isiku tulu;
7) kaebajate tehingutel ja toimingutel, mille tulemusena võõrandati AS Sylvester aktsiad kaebajate
kontrolli all olevatele äriühingutele, puudus majanduslik sisu;
8) kuna maksuhaldur ei tuvastanud maksukohustuslase tehingutel ja toimingutel majanduslike
põhjendusi, vastab tema tegevus MKS § 84 tunnustele ning on tahtlik;
9) maksustamist ei välistaks ka see, kui vaidlusalustel tehingutel ja toimingutel olid ka teatavad
majanduslikud eesmärgid, kuid tehingute ja toimingute peamiseks eesmärgiks oli maksudest
kõrvalehoidumine;
10) majandustegevus AS Sylvester aktsiate võõrandamisest saadud rahaga kaugemas tulevikus ei
oma antud asjas arvestatavat tähendust. Kui majanduslikud põhjendused tekivad hiljem, ei ole
tehingud ja toimingud põhjendatud majanduslikult nende tegemise ajal;
11) MKS § 84 ei sisalda kavatsetuse kriteeriumi, maksuhaldur peab maksukohustuslase subjektiivsed
kaalutlused tuvastama objektiivsete asjaolude pinnalt. MKS § 84 koosseis sisaldab vaid ühte tahtluse
kriteeriumi ja see tuletatakse objektiivsetest asjaoludest - kui maksukohustuslane ei suuda oma
tehinguid ja toiminguid majanduslikult põhjendada, on realiseeritud ka tahtluse element;
12) MKS § 84 ei saa muuta TuMS § 15 lg 1 mõtet - kui TuMS § 15 lg 1 kohaldamiseks on tähtis
üksnes kasu saamise fakti tuvastamine, mitte teadlikkus tulevikus saadavast kasust, ei saa MKS § 84
ja TuMS § 15 lg 1 koostoimes kohaldamisel kehtida mingid muud kriteeriumid;
13) MKS § 84 rakendamine ei eelda teadlikkust lõpptehingu tingimustest;
14) maksuõiguses kehtivad ranged formaalsed kriteeriumid maksukohustuse ja maksuvabastuse
sätestamisel. Sellest tulenevalt eeldab ka maksukohustuse tekkimist või täitmist välistav usalduse
kaitse põhimõte formaalsete kriteeriumite täitmist;
15) järelepärimine ei kajastanud tehingute ja toimingute majanduslikke põhjendusi, seetõttu ei saanud
ka maksuhalduri vastus väljendada seisukohta MKS § 84 rakendamisel olulistes küsimustes ehk
lükata ümber või kinnitada tehingute või toimingute majandusliku sisu olemasolu;
16) maksuhaldur on selgitanud, et tulumaksuarvestuse korrigeerimise ja maksudeklaratsioonide
parandamise õiguslikuks aluseks on MKS § 102 lg 1, samuti selgitanud, et tekkinud enammakse
tagastamise või tasaarvestamise tingimused ja kord on sätestatud MKS §-s 33;
17) seadusest ei tulene nõuet võtta MKS § 84 kohaldamisel samas maksuotsuses seisukohta ka
võimaliku topeltmaksustamise või selle vältimise küsimuses;
18) menetluskulude väljamõistmine maksuhaldurilt ei ole põhjendatud 30 000 krooni ületavas osas
kaebaja kohta halduskohtus kantud õigusabikuludelt ja 10 000 krooni ületavas osas kaebaja kohta
ringkonnakohtus kantud kuludelt.
8. Kaebajad E. Ermel, E. Narits, Ü. Kriisa, A. Varula, I. Prants, V. Lepmets, E. Ilm ja E. Kangur ei
nõustu kirjalikus vastuses kassatsioonkaebuse väidetega ja leiavad, et ringkonnakohtu otsus on
seaduslik ja põhjendatud. Vastuses on esitatud järgmised seisukohad ja vastuväited:
1) kassatsioonkaebuses esitatud seisukohad kaebajate maksustamise kohta on otseses vastuolus alama
astme kohtute poolt tuvastatud faktiliste asjaoludega ega vasta tõele (vastuolus HKMS § 64 lg-ga 2);
2) MKS § 84 kohaldamise eelduseks on kavatsetuse olemasolu. Tuleb tuvastada, kas kaebajad on
teinud tehingu eesmärgiga vältida maksude tasumist, samuti tuleb tuvastada õiguse kuritarvitamise
tahe. Maksuhaldur ei ole kaebajate tahtlust maksumenetluses tuvastanud, kohtumenetluses ei saa
haldusakti kehtivuseks olemuslikult vajalike eelduste olemasolu enam motiveerida;
3) maksuhaldur on püüdnud omistada tehingutele näilikkuse iseloomu (MKS § 83 lg 4), läbivalt on
aga viidatud teise majandusliku tõlgendamise põhimõtte koosseisule (MKS § 84);
4) TuMS § 15 lg 1 teokoosseis ei ole realiseerunud. Kuna kolmas isik sai vaidlusaluse tulu ja kasutas
seda oma ettevõtluses, siis puudub õigustus omistada see tulu füüsilisele isikule;
5) maksuhalduri poolt seaduse vale tõlgendamise risk ei pea jääma maksukohustuslaste kanda.
Seaduse rakendaja poolt sõnaselgelt antud tõlgenduse hilisem muutmine on oma olemuselt sarnane
seaduse tagasiulatuvale kohaldamisele. Samuti on varasematest kirjalikest seisukohtadest taganemine
sarnane isikule soodustusi andva haldusakti tühistamisega, milleks peavad haldusorganil olema
seadusest tulenevad õigused ja kaalukas põhjus;
6) maksuhaldur ei ole analüüsinud hindade kujunemise dünaamikat ning läbirääkimiste sisuks olevate
tingimuste mõju hinnale, mistõttu on paljasõnalised konstateeringud, et Kavatsuste Protokolliga oli
hind kokku lepitud ja läbirääkimiste ajal midagi ei muutunud. Kassatsioonkaebuses esitatud uus
väide, nagu võinuks Kavatsuste Protokoll olla allkirjastatud enne 1. augustit 2002, on kohatu ja
tõendamata;
7) AS Sylvester aktsiate võõrandamist enda osalusega äriühingutele käsitasid kaebajad kui aktsionäri
panust, st tegemist oli mitterahalise sissemaksega võrdsustatava tehinguga;
8) maksuhaldur ei ole kogu kohtumenetluse käigus viidanud ühelegi faktilisele asjaolule ega seda
kinnitanud tõendile, mis viitaks, et kaebajad pidanuks kasutama kõrgemat hinda või et nad oleksid
pidanud teadma, milline on n-ö õige hind või et nad on teadlikud, et nad müüvad aktsiad hiljem
kõrgema hinnaga;
9) maksumenetluse käigus ei ole ühegi kaebaja kohta välja selgitatud ega tõendatud, kas konkreetne
kaebaja osales läbirääkimistel, milline oli tema teadmine läbirääkimiste sisust, staadiumist ja tahe
toimingu tegemisel;
10) MKS § 84 kohaldamise tingimused on teised kui TuMS § 15 lg 1 kohaldamise tingimused;
11) õigusabikulu halduskohtus 30 000 krooni ja 10 000 krooni ringkonnakohtus on ilmselgelt
põhjendamatu ja kaebajate suhtes selgelt ebaõiglane.
9. Kohtuistungil jäid pooled kassatsioonkaebuses ja kirjalikus vastuses väljendatud seisukohtade
juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates lahendada kolm põhiprobleemi:
millised on MKS § 84 kohaldamise tingimused (I osa), kas TuMS § 15 lg 1 teokoosseis on
realiseerunud (II osa) ja kas kaebajatel tekkis usalduse kaitse (III osa). IV osas esitab kolleegium
lõppjäreldused.
I
11. MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest
kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis
vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.
12. Kolleegium leiab, et MKS § 84 kohaldamine on õigustatud juhul, kui on tegemist tehingutega,
millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist. Samas märgib
kolleegium, et majandusliku tõlgendamise meetodit saab rakendada ka sellisel juhul, kui tehingutel
on ka muid eesmärke maksudest kõrvalehoidumise kõrval, kuid maksueelise saamine on peamine
eesmärk. Siiski peab maksukohustuslasel olema vabadus teha tema poolt valitud toiminguid,
arvestades muu hulgas maksunduslike kaalutlustega, ning kellelgi ei ole kohustust korraldada oma
tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus.
13. MKS §-s 84 väljendatud tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on vältida
olukorda, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud
moonutatud juriidilisest vormist. Tehingu sellise vormi mittearvestamise tingimuseks maksustamisel
on, et pooled on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil valinud tehingu majanduslikule
sisule mittevastava juriidilise vormi, millega nad lootsid saavutada maksustamisel soodsama
tulemuse. Füüsilise isiku puhul on tegemist maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, kui isik saab
majanduslikus mõttes tulu ja ta väldib maksukohustust tehingu majanduslikku sisu moonutatult
kajastades.
14. Teineteist välistavatel seisukohtadel on kaebajad ja maksuhaldur selles osas, kas MKS § 84
rakendamiseks on subjektiivse külje ehk tahtluse olemasolu vajalik ning milline peab olema tahtluse
liik.
Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas, et MKS §-s 84 sätestatud "maksudest kõrvalehoidumise
eesmärgil" tehtud tehingute puhul peavad koos esinema kaks erinevat tahtluse vormi: 1) tahtlus
vältida maksude tasumist ning 2) tahtlus maksuseadusi rikkuda. Kolleegium ei nõustu
ringkonnakohtuga selles, et tuvastada tuleb ka tahtlus maksuseadusi rikkuda. Tahtluse
väljaselgitamine omab tähtsust vaid maksudest kõrvalehoidmise eesmärgi selgitamisel
maksuseadusest tuleneva konkreetse teokoosseisu raames.
Kolleegium leiab, et MKS § 84 kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama, et maksukohustuslase
tegevus oli suunatud sellele, et anda tehingutele maksude tasumise vältimiseks moonutatud õiguslik
vorm.
15. Kolleegium leiab, et sellise eesmärgi tõendamiseks peab maksuhaldur tuvastama
maksukohustuslase subjektiivsed kaalutlused tehingu tegemisel. Teatud juhtudel on see võimalik
faktiliste asjaolude pinnalt. Nii on Riigikohus 6. novembri 2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-57-08
asunud seisukohale, et ei saa välistada olukorda, kus maksudest kõrvalehoidumise eesmärk tuleneb
piisavalt selgelt faktilistest asjaoludest ja sellise järelduse eiramine oleks ebamõistlik. Kui
subjektiivsete kaalutluste väljaselgitamine ei ole võimalik (maksukohustuslane ei ole täitnud
maksumenetluse käigus kaasaaitamiskohustust ning on sellega muutnud toimingute eesmärgi
tuvastamise võimatuks), võivad määravaks osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad tulumaksust
kõrvalehoidumist.
Kolleegium selgitab, et sellisteks olulisteks teguriteks, mis peaksid koostoimes mõjuma ja tõendama
tehingu majandusliku sisu puudumist, võiksid olla näiteks tehingutes osalejate vahelised juriidilised,
majanduslikud ja/või isiklikud sidemed; tehingute jada, kus ühe tehingu käigus tekkinud õigussuhe
oleks olnud ülejäänud tehingute tegemiseta mõttetu; sellise jada etteplaneeritus; jadas mõne etapi
puhul majandusliku eesmärgi puudumine; tehingute ebaloomulikkus võrreldes tavalise
majandustegevusega; tehingute ajaline järgnevus ja kiirus.
16. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kaebajate tegude subjektiivset külge ei ole
maksuhaldur selles maksumenetluses tuvastanud ning sisuline põhistus eesmärgi osas puudub.
II
17. TuMS § 15 lg 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse kasu ükskõik millise võõrandatava ja
varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis-
või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku,
nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku
õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse
või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest.
18. Vaidlust ei ole selles, et TuMS § 15 lg 1 alusel maksukohustuse tekkimiseks ei ole oluline, mida
hakkab maksukohustuslane saadud kasuga peale tulevikus. Vaieldakse selle üle, kas TuMS § 15 lg 1
teokoosseis on realiseerunud ning kas kaebajatele saab juriidiliste isikute tulu omistada.
19. Kolleegium leiab, et erandlikel tingimustel on äriühingule laekunud tulu võimalik lugeda seda
kontrolliva füüsilise isiku tuluks. Nii on Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2004. a otsuses
kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03 selgitanud, et üldjuhul tuleb eeldada, et äriühingu esindaja tegevus
tekitab kohustusi, muuhulgas maksukohustusi äriühingule. Kui aga maksu- või kriminaalmenetluses
selguvad asjaolud, mis sellise eelduse kahtluse alla seavad, siis tuleb nende asjaolude põhjal
otsustada, kas tegelikult sai tulu äriühingu nimel tegutsenud füüsiline isik.
Riigikohtu halduskolleegium on 6. novembri 2008. a otsuse asjas nr 3-3-1-57-08 p-s 12 selgitanud:
selleks, et lugeda aktsiate müügist äriühingule laekunud tasu füüsilise isiku tuluks, tuleb põhjendada,
kuidas suurenes füüsilise isiku vara äriühingule laekunud tasu näol ja kuidas oli füüsilisel isikul
võimalik äriühingule laekunud tasu oma huvides kasutada. Kolleegium märgib, et äriühingu tulu ei
saa konkreetsete põhjendusteta vaadelda füüsilise isiku tuluna, kuna tegemist on erinevate
õigussubjektidega. Väär on tõlgendus, et äriühingu poolt saadud tulu osas tekib füüsilisest isikust
aktsionärile või osanikule maksustatav tulu ainuüksi seetõttu, et tal on ühingu tegevuse üle piisav
kontroll.
20. Asja materjalidest ei nähtu, et maksuhaldur oleks tuvastanud, et faktiliselt oli aktsiate müügist
äriühingutele laekunud raha füüsiliste isikute kasutuses (äriühingute kontodelt välja võetud,
ebamõistlikult soodsatel tingimustel füüsilistele isikutele laenatud jne), või esineksid asjaolud, mis
annavad alust väita, et tegelikult kasutavad kõiki aktsiate müügist saadud hüvesid füüsilised isikud
äriühingute asemel. Kolleegium leiab, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, et AS Sylvester füüsilisest
isikust endised aktsionärid oleksid saanud TuMS § 15 lg 1 mõttes tulu. Kuna tõendatud ei ole TuMS
§ 15 lg-le 1 vastava koosseisu realiseerumine, st füüsiliste isikute poolt vara võõrandamisest kasu
saamine, on maksuhalduri otsused õigusvastased.
III
21. Alates 1. jaanuarist 2008. a on maksuhalduril, lähtudes MKS §-st 911, õigus maksukohustuslasele
anda siduvaid eelotsuseid tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta.
Kolleegium märgib, et kuigi AS Sylvester aktsiate võõrandamise ajal puudus maksuhalduril võimalus
anda maksukohustuslasele siduvaid eelhinnanguid MKS § 911 mõttes, oli ka 2002. a haldusorganil
selgitamise- ja nõustamiskohustused. Ka 2002. aastal ei tohtinud haldusorgan kallutada isikut
käituma viisil, mis ei ole kooskõlas seadusega.
22. Kolleegium leiab, et maksuhalduri 6. septembril 2002. a selgitus maksustamise küsimuses võis
anda kaebajatele edasiseks tegutsemiseks kindlustunde ning AS Sylvester aktsionärid võisid sellele
maksuhalduri seisukohale tuginedes omapoolseid tegevusi kavandada ja järelepärimises antud
juhtumikirjeldusele vastavalt ka käituda, usaldades seejuures maksuhalduri seisukoha paikapidavust.
23. Kolleegium leiab, et maksuhaldur sisuliselt nõustub 6. mai 2005. a kirjas nr 12-8/4677-1 sellega,
et nende seisukoht MKS § 84 kohaldamise osas on oluliselt muutunud, märkides, et: "Tänaseks on
maksuhaldur väga kriitiliselt vaadanud üle oma senised seisukohad ja väljaütlemised antud viisil
tehingute tegemise osas, samuti vastused maksumaksjate selleteemalistele järelpärimistele. [---]
Ootame Teid [---] kohtumisele, kus püüame Teile kui AS Sylvester endisele aktsionärile anda
ülevaate maksuhalduri tänasest seisukohast eelnimetatud viisil tehingute tegemise osas." (VI kd, tl
21).
Sellest tulenevalt nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et 2005. a on maksuhaldur
asunud MKS § 84 samade asjaolude puhul tõlgendama teisiti, kui seda tehti 2002. a.
24. Kolleegium leiab, et kuigi maksuhalduri 6. septembri 2002. a kiri ei ole maksukohustuse
tekkimist välistavaks iseseisvaks aluseks, sest vastavalt MKS §-le 2 kuulub maksukohustus täitmisele
seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, võib see olla oluline maksukohustuslase
tegevuse eesmärgi kindlakstegemisel.
IV
25. TuMS § 15 lg 1 ja MKS § 84 ebaõige tõlgendamise ja asja lahendamiseks oluliste asjaolude
tuvastamata jätmise tõttu jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse
resolutsiooni muutmata.
Kaebajad taotlevad Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt Riigikohtus kantud
menetluskulude väljamõistmist järgmiselt: Ü. Kriisa 51 455,32 krooni; E. Ermel 36 549,91 krooni;
E. Narits 51 455,32 krooni; A. Varula 62 445,60 krooni; I. Prants 62 445,60 krooni; V. Lepmets
62 445,60 krooni; E. Kangur 61 183 krooni ja E. Ilm 57 525 krooni.
Kolleegium peab HKMS § 93 lg-le 5 tuginedes põhjendatuks mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna
maksu- ja tollikeskuselt kaebajate kasuks välja 1/3 suuruses kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud
järgmiselt: Ü. Kriisa 17 152 krooni; E. Ermel 12 183 krooni; E. Narits 17 152 krooni; A. Varula
20 815 krooni; I. Prants 20 815 krooni; V. Lepmets 20 815 krooni; E. Kangur 20 394 krooni ja E. Ilm
19 175 (HKMS § 93 lg 5). Riigikohus nõustub menetluskulude jaotusega alama astme kohtutes.
Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel arvata
riigituludesse.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann