3-1-1-53-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-53-09

Otsuse kuupäev

16. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi J. K. süüdistuses KrK § 1481 lg 1 ja § 161 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 2. veebruari 2009. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-02-19

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. K. kaitsja vandeadvokaat Mart Missik, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

3. juuni 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2008. a ja Tartu Ringkonnakohtu 2. veebruari 2009. a kohtuotsused J. K.

süüditunnistamises ja karistamises KrK § 161 järgi

22.-30. märtsil 1999. a toimunud kindlustusaktsiaseltside A ja B varade võõrandamises, samuti kindlustusaktsiaseltsi B

(pankrotis) tsiviilhagi rahuldamise osas.

2. Lõpetada kriminaalmenetlus J. K. suhtes KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumise tõttu.

3. Kindlustusaktsiaseltsi B (pankrotis) tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

4. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata.

5. Kaitsja kassatsioon rahuldada.

6. Mõista Eesti Vabariigilt J. K. (arveldusarve XXXXXXXXXXXX) kasuks välja 5000 (viis tuhat) krooni seoses

õigusabi kulude kandmisega kassatsioonimenetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. K. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 1481 lg-s 1 ja §-s 161 sätestatud kuritegude toimepanemises. Süüdistusakti kohaselt

olid need teod toime pandud ajavahemikul 2. juulist 1997 kuni 30. märtsini 1999.

2. Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2008. a kohtuotsusega mõisteti J. K. KrK § 1481 lg 1 järgi õigeks, kuna prokurör loobus kohtus

süüdistusest. Samuti mõisteti ta osaliselt õigeks KrK § 161 järgi ja seda kuriteo tunnuste puudumise tõttu MTÜ-le S väljastatud

arvelduskrediidi kuludesse kandmisel ning osaühingutele C ja D maksepuhkuse andmises. Kindlustusaktsiaseltside A ja B

varade võõrandamisel 22. märtsist 1999. a kuni 30. märtsini 1999. a, samuti kindlustusaktsiaseltsidega A ja E 5. septembrist

1998 kuni 4. jaanuarini 1999 toimunud tehingute sõlmimises mõistis maakohus J. K. KrK § 161 järgi süüdi.

3. Samal kuupäeval, s.o 31. oktoobril 2008 lõpetas Tartu Maakohus kriminaalmenetluse veel neljas J. K.-le KrK § 161 järgi

etteheidetavas kuriteoepisoodis seoses aegumisega.

4. Maakohus mõistis J. K.-lt solidaarselt A. B.-ga 1 032 977 krooni 91 senti kindlustusaktsiaseltsi A (pankrotis) kasuks ja

4 159 684 krooni kindlustusaktsiaseltsi B (pankrotis) kasuks. AS T (pankrotis) tsiviilhagi jättis maakohus läbi vaatamata

seoses J. K. õigeksmõistmisega tsiviilhagiga seonduvates kuritegudes.

5. J. K. kaitsja vandeadvokaat M. Missik vaidlustas nii kohtuotsuse kui ka määruse, taotledes kaitsealuse täielikku

õigeksmõistmist ja tsiviilhagide rahuldamise kohta tehtud otsuste tühistamist.

6. Tartu Ringkonnakohtu 2. veebruari 2009. a kohtuotsusega rahuldati need taotlused osaliselt. Menetlus lõpetati aegumise

tõttu kuriteos, milles J. K. mõisteti KrK § 161 järgi süüdi selles, et 4. jaanuaril 1999 otsustas kindlustusaktsiaseltsi A tehingute

toimumise E-ga, millega kindlustusaktsiaseltsile tekitati kahju 1 032 977 krooni 91 senti. Samuti otsustas ringkonnakohus jätta

J. K.-lt solidaarselt A. B.-ga kindlustusaktsiaseltsi A (pankrotis) kasuks väljamõistetud tsiviilhagi läbi vaatamata. Muus osas

jäeti maakohtu otsus muutmata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas J. K. kaitsja kassatsiooni, milles taotleb nii Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2008. a kui ka

Tartu Ringkonnakohtu 2. veebruari 2009. a kohtuotsuste tühistamist ja J. K. suhtes menetluse lõpetamist, kuna ka selle kuriteo

osas, milles ta KrK § 161 järgi süüdi tunnistati, on möödunud 10-aastane aegumistähtaeg, samuti mõistlik aeg asja

arutamiseks.

8. Kassatsioonivastuses märgib Lõuna Ringkonnaprokuratuur, et kuna käesolevaks ajaks on J. K. poolt toimepandud kuritegu

aegunud, tuleb kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Karistusseadustiku § 81 lg 1 p 2 alusel ei tohi isikut teise astme kuriteo toimepanemises süüdi mõista, kui kuriteo

toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. KarS § 81 lg-s 5 sätestatakse küll

kuriteo aegumise katkemise tingimused, kuid sama paragrahvi lõige kuus määratleb absoluutse aegumistähtaja, milleks on

paragrahvi lõikes üks sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Seega on teise astme kuriteo absoluutseks aegumistähtajaks

kümme aastat arvates kuriteo toimepanemisest.

10. J. K. pani ainsa teo, milles ta tänaseks on Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2008. a kohtuotsusega süüdi mõistetud ja karistatud,

toime 22. - 30. märtsini 1999. Seega möödus kümneaastane aegumistähtaeg küll peale Tartu Ringkonnakohtu otsuse tegemist,

kuid kuna see otsus kasseeriti, siis enne kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 199 lg 1 p-st 2, § 361 p-st 4 ja §-st 363,

tühistab kriminaalkolleegium kohtuotsused ning lõpetab kriminaalmenetluse J. K. suhtes.

11. Kohtud mõistsid kindlustusaktsiaseltsi B (pankrotis) tsiviilhagi alusel J. K.-lt välja 4 159 684 krooni. Kuna käesoleva

otsuse punktis 9 toodud põhjustel tuleb tsiviilhagi aluseks oleva teo osas kriminaalmenetlus J. K. suhtes aegumise tõttu

lõpetada ja pidades silmas KrMS § 310 lg-tes 2 ja 3 ning § 274 lg-s 4 sätestatut, jätab kriminaalkolleegium

kindlustusaktsiaseltsi B (pankrotis) hagi läbi vaatamata, mis aga ei välista hagi uuesti esitamist tsiviilkohtupidamise korras.

12. J. K. ja tema kaitsja on esitanud taotluse kassatsioonimenetlusega seonduvate kohtukulude väljamõistmiseks summas 49

560 krooni. Arvestades, et kriminaalasi vaadati läbi kirjalikus menetluses, samuti asjaolu, et kassatsiooni üheks aluseks oli teo

aegumine, mis on absoluutne menetlustakistus, ning sellest tulenevat asja keerukuse astet kassatsioonimenetluses, leiab

kriminaalkolleegium, et hüvitamisele kuuluvaks mõistlikuks kassatsioonimenetluse kuluks on 5000 krooni.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar