3-2-1-69-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-69-09

Määruse kuupäev

Tartu, 16. juuni 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Sirje Mülleri, Tiiu Klesmanni, Olivia Parmasto, Tiina

Parmasto, Eva Laarmanni ja Liina Kullese hagi Linda

White'i vastu üüri tõstmise tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-51943

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Linda White'i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Sirje Müller, Tiiu Klesmann, Olivia Parmasto, Tiina

Parmasto, Eva Laarmann ja Liina Kulles, hagejate lepinguline

esindaja Lembit Ülper

Kostja Linda White, esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo

Asja läbivaatamise kuupäev

25. mai 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata 6. veebruaril 2009. a tsiviilasjas nr 2-07-51943 tehtud Tallinna

Ringkonnakohtu määruse resolutsioon, millega jäeti rahuldamata Linda White'i taotlus

riigilõivu tagastamiseks. Muuta määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna üürikomisjon tunnistas 22. novembri 2007. a otsusega mh tühiseks Linda White'i kui

üürileandja poolt üüritasu suurendamise.

2. Linda White esitas 13. detsembril 2007 Harju Maakohtule avalduse, milles palus vaadata

hagimenetluse korras läbi Tallinna üürikomisjoni otsuse üüritasu suurendamise tühiseks tunnistamise

osas.

3. Harju Maakohus rahuldas 30. detsembri 2008. a otsusega hagi Linda White'i (kostja) vastu ja

tuvastas, et üürnikega sõlmitud üürilepingutes üüritasu suurendamine kostja poolt on tühine.

4. Kostja esitas 14. jaanuaril 2009 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning muuta

esimese astme kohtusse pöördumisel määratud hagihinda, lugedes hagihinnaks mittevaralise

tuvastushagi hinna, s.o 15 000 krooni. Sellest tulenevalt palus kostja tagastada esimese astme

kohtusse pöördumisel enam tasutud riigilõivu 42 000 krooni. Samuti palus kostja tagastada

apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõivu 4000 krooni.

5. Tallinna Ringkonnakohus teatas kostjale 6. veebruari 2009. a kirjaga, et maakohtu menetluses

hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 4 järgi

kohus, kelle menetluses asi viimati oli. Apellatsioonkaebust ei ole ringkonnakohtu menetlusse

võetud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. veebruari 2009. a määrusega (määrus I) kostja taotluse riigilõivu

tagastamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb TsMS § 139 lg 2 p 3 järgi tasuda

apellatsioonkaebuselt riigilõivu. TsMS § 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud

toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist lõivustatud toimingust tulenevaid

menetlustoiminguid ei tehta. Riigilõivuseaduse § 56 lg 19 kohaselt tasutakse tsiviilasjas tehtud

maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või

muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. TsMS § 139

lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt

õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata,

loetakse haginõue mittevaraliseks. Tegemist on varalise vaidlusega, hüve väärtus on võimalik

kindlaks määrata ja hüve väärtus määratakse kindlaks TsMS § 129 lg 1 alusel. TsMS § 129 lg 1

kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses hagihind

kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne

summa. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses

kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. TsMS § 639 lg 1 kohaselt kohaldatakse

apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui

apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta

sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.

Kostja palus tühistada Harju Maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi kõigi hagejate suhtes

rahuldamata. Asjas esitatud andmetest nähtuvalt on kõigi üürnike üüritasu vahe kolme aasta eest

kokku 1 122 789 krooni 20 senti, millelt tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu

85 000 krooni. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 5000 krooni. Ülejäänud riigilõiv

on tasumata.

TsMS § 6 järgi tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Riigikohus selgitas 29. jaanuari 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, et varalise vaidluse puhul

on tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse esitamisel sama kui maakohtus, kuid riigilõivu määr kaebuse

esitamisel tuleb arvutada riigilõivuseaduse lisaks oleva tabeli alusel selle seisuga, mis kehtib kaebuse

esitamise ajal. Alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete järgi ei ole

tuvastusnõue eelduslikult mittevaraline ja tsiviilasja hinna määramisel tuleb lähtuda hüve väärtusest.

Kostja esitas apellatsioonkaebuse 29. jaanuaril 2009 ja riigilõivu määr tuleb kindlaks määrata

1. jaanuaril 2009 jõustunud riigilõivuseaduse lisast 1 lähtudes.

Seega ei ole apellant tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu ettenähtust enam ja taotluse

rahuldamiseks ei ole alust.

7. Tallinna Ringkonnakohus tegi 6. veebruaril 2009 määruse (määrus II) ka apellatsioonkaebuse

käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamise kohta, s.o täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja andmise

kohta, märkides, et selle määruse peale ei saa edasi kaevata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli kostja vaidlustatud korduvate kohustuste

kogusumma 1 122 789 krooni 20 senti, millelt tuli riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu

85 000 krooni. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel 5000 krooni, ülejäänud riigilõiv on

tasumata.

Kohus ei võta TsMS § 637 lg 1 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole

tasutud riigilõivu. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta jätta ja

puudused tuleb kõrvaldada 20 päeva jooksul alates apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamisest keeldumise kohta tehtud määruse (määrus I) jõustumisest. Puuduste kõrvaldamata

jätmisel, jääb apellatsioonkaebus TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas 6. märtsil 2009 määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse I tühistada ja

saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on esitatud hagi üüri tõstmise tühisuse tuvastamiseks.

Restitutsiooninõudeid vm varalisi nõudeid ei ole hagejad esitanud. Tehingu tühisuse tuvastamise nõue

ilma restitutsiooninõudeta ei ole varaline nõue ning selle rahuldamisel ei ole saadav hüve varaline

hüve, mille varalist väärtust saab kindlaks määrata. Riigikohtu 8. oktoobri 2003. a määruses

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-03 asus kolleegium seisukohale, et tehingu tühisuse tuvastamise hagi on

varasema seaduse kohaselt hindamisele mittekuuluv hagi. Sama põhimõte kehtib ka praeguses

tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

Kuigi üldjuhul tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, ei saa

praeguses asjas nõuda riigilõivu tasumist 1. jaanuaril 2009 jõustunud määras, sest määr muutus

oluliselt menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud ajal. Kohtumenetlusega seotud toimingutelt

nõutava riigilõivu määrade mitmekordistamine tõstatab küsimuse selle kooskõlast põhiseadusega.

Määruse II kohta esitas kostja 9. märtsil 2009 ringkonnakohtule oma seisukohad, milles märkis mh,

et võtab riigilõivu täiendava tasumise kohta seisukoha pärast seda, kui on jõustunud määrus I. Samuti

teavitas kostja ringkonnakohut asjaolust, et esitas määruse I vaidlustamiseks määruskaebuse

Riigikohtule.

9. Hagejate esindaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse I tühistamiseks, kuid

muuta tuleb selle õiguslikke põhjendusi.

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus määras asjas õigesti tsiviilasja hinna. TsMS § 137 lg 11 järgi

võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus valesti määratud.

Ringkonnakohus leidis tsiviilasja hinda määrates õigesti, et praeguses asjas on tegemist varaliselt

hinnatava nõudega. Pooled vaidlevad üüritasu suurendamise avalduse tühisuse üle.

Võlaõigusseaduse § 299 järgi on üürileandjal õigus tõsta üüri üürnikule vastava tahteavalduse

tegemisega, s.o muuta ühepoolselt poolte üürilepingus kokkulepitud üüri suurust. Sellise

kujundusõiguse teostamisega saab üürileandja õiguse nõuda üürnikult rohkem üüri ja üürnik on

kohustatud üüri määratud suuruses tasuma. Kui tuvastatakse üüri tõstmise tahteavalduse tühisus, ei

ole üürileandjal õigust saada üüri avalduses märgitud suuruses ja üürnikul ei ole kohustust tasuda

rohkem üüri. Seega on üüri tõstmise avalduse tühisuse tuvastamise nõue varaliselt hinnatav ning

nõude väärtuse saab määrata kindlaks varem kokkulepitud ja üürileandja soovitud uue üüri suuruse

vahest lähtudes, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus. Õige on ka see, et hagihind tuleb määrata

kindlaks TsMS § 129 lg 1 alusel, mille kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude

üle toimuvas vaidluses hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase

koguväärtuse kolmekordne summa. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul

tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.

Kostja viide Riigikohtu 8. oktoobri 2003. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-115-03 ei ole praeguses

asjas asjakohane, kuna viidatud lahend ei ole tehtud kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete

alusel.

12. Ringkonnakohus määras tsiviilasja hinna õigesti, kuid leidis vääralt, et kostja peab

apellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu alates 1. jaanuarist 2009 kehtestatud määras. Kuna maakohus

tegi otsuse 30. detsembril 2008 ja alates sellest ajast oli kostjal põhimõtteliselt võimalik seda otsust

vaidlustada, tuleb kolleegiumi arvates tasuda kostjal apellatsioonkaebuselt riigilõivu enne 1. jaanuari

2009 kehtinud määras. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuli 1 122 789 krooni 20 sendi pealt maksta enne

1. jaanuari 2009 tsiviilkohtumenetluses avalduse esitamisel riigilõivu 41 250 krooni.

Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 5000 krooni. Seega tasus kostja ettenähtust

vähem riigilõivu ega ole alust rahuldada tema taotlust riigilõivu tagastamiseks. Küll tuleb

ringkonnakohtul arvestada käesoleva määruse põhjendustega kostjalt täiendava riigilõivu maksmist

nõudes.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4

teise lause alusel riigituludesse.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik