3-1-1-36-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-36-09

Otsuse kuupäev

15. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi Dmitri Štšerbakovi süüdistuses KarS § 114 p-de 2, 3

ja 5 ja § 418 lg 1 järgi, Andrei Grišini süüdistuses KarS § 114 p-

de 2, 3 ja 5 - § 22 lg-te 2 ja 3, § 181 ja § 418 lg 1 järgi, Aleksandr

Semjonovi süüdistuses KarS § 114 p-de 2, 3 ja 5 - § 22 lg 3 ja

§ 418 lg 1 järgi ning Nikolai Galkovski süüdistuses KarS § 257,

§ 114 p-de 2, 3 ja 5 - § 22 lg 3 ja § 418 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

24. novembri

2008.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-06-2292

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dmitri Štšerbakovi kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp, Andrei

Grišini kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, Aleksandr

Semjonovi

kaitsja

vandeadvokaat

Oleg

Nišajev,

Nikolai

Galkovski

kaitsja

vandeadvokaat

Anatoli

Jaroslavski,

kassatsioonid

Asja läbivaatamise kuupäev

15. aprill 2009

Istungil osalenud isikud

Dmitri Štšerbakovi kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp, Andrei

Grišini kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, Aleksandr

Semjonovi

kaitsja

vandeadvokaat

Oleg

Nišajev,

Nikolai

Galkovski kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja juhtiv

riigiprokurör Lavly Lepp

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2008. a kohtuotsus Andrei Grišini

süüditunnistamises KarS § 114 p-de 2, 3 ja 5 - § 22 lg 2 järgi ja Aleksandr Semjonovi

süüditunnistamises KarS § 114 p 5 - § 25 lg-te 1 ja 2 ning § 22 lg 3 järgi.

2. Tunnistada Andrei Grišin süüdi KarS § 114 p-de 2 ja 3 - § 22 lg 2 järgi, jättes talle mõistetud

karistuse muutmata.

3. Tunnistada Aleksandr Semjonov süüdi KarS § 113 - § 25 lg-te 1 ja 2 ning § 22 lg 3 järgi,

jättes talle mõistetud karistuse muutmata.

4. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata.

5. Rahuldada Andrei Grišini ja Aleksandr Semjonovi kaitsjate kassatsioonid osaliselt ning jätta

Dmitri Štšerbakovi ja Nikolai Galkovski kaitsjate kassatsioonid rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Štšerbakovi süüdistati KarS § 114 p-de 2, 3 ja 5 järgi selles, et 7. oktoobri 2005. a

hommikul tulistas ta Tallinnas tapmise eesmärgil revolvrist neli lasku F. R. Kreutzwaldi tänavale

liikunud T. O. suunas. D. Štšerbakov tegutses omakasu motiivil, s.o tasu eest, ja üldohtlikul viisil,

sest ta tulistas hommikusel tipptunnil rahvarohke tänava suunas. Lasud ei tabanud T. O.-d, kuid üks

lask tabas tänaval liikunud V. D., tekitades laskevigastuse, mille tagajärjel V. D. suri. Seega pani

D. Štšerbakov toime tapmise katse üldohtlikul viisil ja omakasu motiivil ning tapmise üldohtlikul

viisil.

2. Andrei Grišinit süüdistati KarS § 114 p-de 2, 3 ja 5 - § 22 lg-te 2 ja 3 järgi selles, et ta kallutas

alaealist D. Štšerbakovi T. O. tapmisele ja osutas D. Štšerbakovile tapmise toimepanemiseks

kaasaabi. A. Grišin, olles eelnevalt saanud A. Semjonovi käest T. O. elu- ja töökoha aadressid ning T.

O. foto, valis välja tulistamise koha, kuhu tuli 7. oktoobri 2005. a hommikul koos D. Štšerbakoviga.

Seal andis ta D. Štšerbakovile laetud revolvri, öeldes, et D. Štšerbakov tulistaks T. O.-d. Süüdistuse

kohaselt aitas A. Grišin sellega kaasa ja kihutas tapmise katsele üldohtlikul viisil, samuti aitas ta

kaasa tapmisele üldohtlikul viisil ja omakasu motiivil.

3. Aleksandr Semjonovit süüdistati KarS § 114 p-de 2, 3 ja 5 - § 22 lg 3 järgi selles, et ta osutas T. O.

tahtliku tapmise toimepanemiseks ainelist ja vaimset kaasabi. A. Semjonov, olles eelnevalt saanud

N. Galkovskilt ülesande tappa T. O., edastas selle ülesande A. Grišinile. Samuti andis ta 2005. a

augusti lõpus A. Grišinile T. O. tapmiseks revolvri ja padrunid, T. O. elu- ja töökoha aadressid,

autode numbrid ning T. O. foto. Süüdistuse kohaselt aitas A. Semjonov kaasa tapmise katsele

üldohtlikul viisil, samuti tapmisele üldohtlikul viisil ning omakasu motiivil.

4. Nikolai Galkovskit süüdistati KarS § 114 p-de 2, 3 ja 5 - § 22 lg 3 järgi selles, et ka tema osutas T.

O. tahtliku tapmise toimepanemiseks kaasabi, edastades tapmiseks A. Semjonovile 2005. a juulis T.

O. elu- ja töökoha aadressid, autode numbrid ning T. O. foto ja augusti lõpus revolvri ning padrunid.

Süüdistuse kohaselt aitas N. Galkovski kaasa tapmise katsele üldohtlikul viisil, samuti tapmisele

üldohtlikul viisil ning omakasu motiivil.

N. Galkovskit süüdistati ka KarS § 257 järgi selles, et ajavahemikul 26. augustist 7. septembrini 2005

teostas ta oma tõelist õigust ebaseaduslikus korras, kasutades psüühilist vägivalda ja vara

hävitamisega ähvardamist. N. Galkovski nõudis O. P.-lt 100 000 krooni I. P. kasuks, kellele O. P.

kohustus varasemalt selle summa tasuma. Selleks kasutas N. Galkovski nii üksi kui koos Vadim ja

Vladimir Skorkiniga O. P. suhtes vägivalda.

5. Samuti süüdistati D. Štšerbakovi, A. Grišinit, A. Semjonovit ja N. Galkovskit KarS § 418 lg 1 järgi

tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ja A. Grišinit KarS § 181 järgi alaealise, s.o

D. Štšerbakovi kaasatõmbamises kuriteo toimepanemisele. Karistusseadustiku § 257 järgi süüdistati

ka Vadim ja Vladimir Skorkinit.

6. Harju Maakohtu 5. mai 2008. a otsusega mõisteti kõik süüdistatavad KarS § 418 lg 1 järgi õigeks.

D. Štšerbakov tunnistati süüdi KarS § 114 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 8 aastaks. A. Grišin

tunnistati süüdi KarS § 114 p 2 - § 22 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 10 aastaks. KarS § 181

järgi mõisteti ta õigeks. A. Semjonov tunnistati süüdi KarS § 114 p 2 - § 22 lg 3 järgi ja teda karistati

vangistusega 9 aastaks. N. Galkovski tunnistati süüdi KarS § 114 p 2 - § 22 lg 3 järgi ja teda karistati

vangistusega 9 aastaks. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 257 järgi ja karistati vangistusega 9 kuuks.

Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel loeti N. Galkovskile mõistetud kergem karistus kaetuks

raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti talle vangistus 9 aastaks. Karistusseadustiku § 257 järgi

tunnistati süüdi ka Vadim ja Vladimir Skorkin.

6.1 Süüdistatavate tegude kvalifikatsiooni muutmist võrreldes süüdistusega põhjendas maakohus

järgmiselt. Tegemist ei ole kahe või enama isiku suhtes toime pandud tapmisega KarS § 114 p 3

tähenduses, sest tapmistegu oli suunatud ühe isiku vastu. Süüteokatse neeldub lõpuleviidud süüteos,

mistõttu teo kvalifitseerimisel pole vaja sellele eraldi viidata. Ka ei ole tõendatud süüdistatavate

tegutsemine omakasu motiivil. A. Grišini süüdistusest jättis maakohus välja viite KarS § 22 lg-le 3,

lugedes kaasaaitamise hõlmatuks kihutamisega.

6.2 N. Galkovskile KarS § 257 järgi esitatud süüdistuse osas leidis maakohus, et süüdistatava poolt

oma tõelise õiguse teostamine ei ole tõendatud. Süüdistuses ei märgitud seadust, määrust ega

lepingut, mille alusel oleks süüdistataval tekkinud tõeline õigus. Seetõttu leidis maakohus, et

N. Galkovski teostas oma oletatavat õigust.

7. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp,

D. Štšerbakovi kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp, A. Grišini kaitsja vandeadvokaat Leonid

Olovjanišnikov, A. Semjonovi kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev, N. Galkovski kaitsja

vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ning A. Grišin, A. Semjonov ja N. Galkovski.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2008. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 5. mai 2008. a

otsus osaliselt, s.o D. Štšerbakovi süüditunnistamises KarS § 114 p 2 järgi, A. Grišini

süüditunnistamises KarS § 114 p 2 - § 22 lg 2 järgi, A. Semjonovi süüditunnistamises KarS § 114 p 2

- § 22 lg 3 järgi ja N. Galkovski süüditunnistamises KarS § 114 p 2 - § 22 lg 3 järgi. Riigiprokuröri,

N. Galkovski ja tema kaitsja, A. Semjonovi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldati osaliselt.

A. Grišini ja tema kaitsja ning D. Štšerbakovi kaitsja apellatsioonid jäeti rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtu järeldused kooskõlas uuritud tõendite kogumiga ja

maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.

8.1 Ringkonnakohtu otsusega tunnistati D. Štšerbakov süüdi KarS § 114 p-de 2, 3 ja 5 järgi, talle

mõistetud karistus jäeti muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et D. Štšerbakov pani T. O. tapmiskatse toime

üldohtlikul viisil. Tulistades tipptunnil rahvarohkes kohas tulirelvast võib lisaks väljavalitud ohvrile

saada tabamuse ka samal ajal ja samas kohas juhuslikult viibiv kolmas isik. Kolmandate isikute elu ja

tervise kahjustamine on võimalik ka rikošetist. Ringkonnakohus märkis, et sellisel juhul möönab

tulistaja alati, et viga võivad saada ka kolmandad isikud.

Kõnealuses asjas on nii tapmiskatse kui ka lõpuleviidud tapmine toime pandud ühe teoga, mis toob

kaasa D. Štšerbakovi käitumise kvalifitseerimise ka KarS § 114 p 3 järgi. Kahe inimese tapmise

lõpuleviimine eeldab kahe inimese surma saabumist. Käesoleval juhul saabus ühe isiku surm ja see

annab aluse teo kvalifitseerimiseks kahe inimese tapmise katsena. Et aga ühe kvalifitseeriva tunnuse

osas (üldohtlik viis) viidi tegu lõpule ja paragrahvisisene konkurents on lubamatu, puudub vajadus

viidata KarS §-le 25.

Ringkonnakohus luges tõendatuks ka asjaolu, et D. Štšerbakov tegutses omakasu motiivil. Kohus

märkis, et D. Štserbakovi enda ütlustega on tuvastatud, et ta tegutses ainelise kasu saamise

kavatsusega ning sellise koosseisulise raskendava asjaolu omistamiseks pole oluline, kas ta tegelikult

kasu sai või ei saanud.

8.2 A. Grišin tunnistati süüdi KarS § 114 p-de 2, 3 ja 5 - § 22 lg 2 järgi ja teda karistati 13-aastase

vangistusega. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega selles, et kaasaaitamine neeldub

kihutamises. Kohus luges tuvastatuks A. Grišini tahtluse T. O. vastu suunatud ründe üldohtliku viisi

suhtes, mis tõi kaasa V. D. surma. Sellest tulenevalt luges kohus tõendatuks ka KarS § 114 p-s 3

märgitud tunnuse (tapmine kahe või enama inimese suhtes) esinemise. Samuti tuvastas

apellatsioonikohus, et A. Grišini tahtlus hõlmas ainelise kasu saamise soovi.

8.3 A. Semjonov tunnistati süüdi KarS § 114 p 5 - § 25 lg-te 1 ja 2 ning § 22 lg 3 järgi, talle

mõistetud karistus jäeti muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et A. Semjonovi puhul ei ole võimalik kindlaks teha, et tema tahtlus oleks

hõlmanud T. O. tapmist üldohtlikul viisil ja teise isiku kahjustamist. Andmete, relva ja laskemoona

andmine ei anna iseenesest alust järelduseks, et A. Semjonov pidas võimalikuks teo toimepanemist

just üldohtlikul viisil, mis tõi kaasa kõrvalise isiku surma.

A. Semjonovi tegevuse omakasu motiivi osas märkis ringkonnakohus, et nagu nähtub D. Štšerbakovi

ütlustest, lubas N. Galkovski T. O. vastu toimepandud kuriteo eest tasu. Tõsiasi, et summa suurus,

mida T. O. tapmise iga osaline pidi saama, polnud võimalik täpselt kindlaks teha, ei välista ainelise

kasu saamise soovi. A. Semjonovi enda ütluste kohaselt oli ta N. Galkovskile võlgu. Ringkonnakohus

leidis, et KarS § 114 p-s 5 sisalduv tunnus on täidetud ka juhul, kui tapmisteo toimepanemise eest

loetakse võlg või selle osa tasutuks või tegutseb teo toimepanija sellise teadmise ja sooviga.

8.4 N. Galkovski tunnistati süüdi KarS § 113 - § 25 lg-te 1 ja 2 ning § 22 lg 3 järgi, talle mõistetud

karistus jäeti muutmata. Süüdistatava tahtluse tapmise üldohtliku viisi ja teise isiku kahjustamise

suhtes välistas ringkonnakohus samadel põhjendustel nagu A. Semjonovi puhul. Ringkonnakohtu

veendumuse kohaselt polnud N. Galkovskile võimalik omistada ka omakasu motiivi. Kuigi tuvastati,

et käsuahela kõrgema lülina osutas N. Galkovski T. O. tahtlikule tapmisele vaimset ja ainelist

kaasabi, on KarS § 114 p-s 5 sätestatud omakasu motiiv teo toimepanijat iseloomustav tunnus, mille

eest vastutab ainult see isik, kes soovib saada tapmisest ainelist kasu. Kuigi N. Galkovski osutas teole

kaasabi, ei ole tõendeid selle kohta, et ta ise oleks soovinud, et talle oleks lubatud või et ta oleks

saanud selle kaasabi eest ainelist kasu.

8.5 Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhiosa, leides, et omavoli (KarS § 257)

toimepanemisel teostas N. Galkovski grupis koos kaassüüdistatavatega siiski oma tõelist, mitte aga

oletatavat õigust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid D. Štšerbakovi kaitsja vandeadvokaat

T. Alp, A. Grišini kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov, A. Semjonovi kaitsja vandeadvokaat

O. Nišajev ja N. Galkovski kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski. Kassaatorite põhiseisukohad on

järgmised.

9.1 D. Štšerbakovi kaitsja leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Kassatsioonis taotletakse ringkonnakohtu otsuse

tühistamist D. Štšerbakovi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 114 p-de 2, 3 ja 5 järgi ning uue

otsuse tegemist, millega mõista D. Štšerbakov süüdi KarS § 120 ja § 117 lg 1 järgi ning lugeda nende

tegude eest mõistetav karistus kantuks. Kassaator leiab, et kuna D. Štšerbakov tulistas hoovi suunast

poolviltu vastu võlvialuse seina, ei pidanud ta võimalikuks kuulide sattumist tänavale. Seega puudus

D. Štšerbakovil tahtlus teo üldohtliku viisi suhtes, mis välistab teo kvalifitseerimise KarS § 114 p 2

järgi. Välistatud on ka omakasu motiiv, sest ümber pole lükatud D. Štšerbakovi maakohtus antud

ütlusi, mille kohaselt käskis D. Štšerbakovil tulistada A. Grišin, kes oli D. Štšerbakovi kiusanud.

Omakasu motiiv on aga kokkusobimatu ähvarduse või sunni all tegutsemisega.

9.2 A. Grišini kaitsja taotleb kohtuotsuste tühistamist ja A. Grišini õigeksmõistmist. Kassaator

osutab, et ringkonnakohtu otsuses ei ole viidatud tõenditele A. Grišinil omakasu motiivi esinemise

kohta, see tähendab aga otsuse põhistamata jätmist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. KarS § 114 p 2

kohaldamine on A. Grišini osas välistatud, sest tõendid ei kinnita teo toimepanemist üldohtlikul viisil.

Kaitsja leiab, et D. Štšerbakov tegutses V. D. tapmise suhtes ettevaatamatusega ja tema tegu tuleks

kvalifitseerida KarS § 117 järgi. See välistab aga A. Grišini vastutuse, sest ettevaatamatusest

toimepandud teost ei saa osa võtta. Pidades tõendatuks teo suunatust kahe isiku vastu, tulnuks

ringkonnakohtul kvalifitseerida A. Grišini tegevus KarS § 114 p-s 3 märgitud süüteo katsena.

Ringkonnakohtu otsus on laialivalguv ja vastuoluline ka osas, mis puudutab A. Grišini tegevust

D. Štšerbakovi teole kaasaaitamisel ja sellele kihutamisel.

9.3 A. Semjonovi kaitsja kassatsioonis leitakse, et ringkonnakohus rikkus menetlusõigust ja kohaldas

ebaõigesti materiaalõigust. Puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et A. Semjonov tahtis T. Ottist

tappa või osutada D. Štšerbakovile selleks omakasu ajendil kaasabi. Ringkonnakohus eelistas

põhjendamatult süüdistatavate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi kohtus antud ütlustele ning

tegi just seeläbi järelduse, et süüdistatav osutas D. Štšerbakovile vaimset kaasabi. Lisaks ei käsitlenud

ringkonnakohus piisava põhjalikkusega A. Semjonovi ainelist kaasabi A. Grišinile ja kohtu

järeldused ei ole arusaadavad. Samuti on ebaselge, mille alusel tuvastas ringkonnakohus

A. Semjonovil omakasu motiivi olemasolu.

9.4 N. Galkovski kaitsja nõuab kaitsealuse õigeksmõistmist KarS § 113 ja § 25 lg-te 1 ja 2 ning § 22

lg 3 järgi. Kassaatori arvates ei ole tõendatud N. Galkovski tahtlus T. O. tapmiskatse

toimepanemiseks. Ei ole tõendatud, et N. Galkovski andis A. Semjonovile relva ja padrunid ja kui ta

seda tegigi, siis millisel eesmärgil. Ringkonnakohtu järeldused tuginevad oletustele, mis ei saa olla

süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Kohtu põhjendused on vasturääkivad ja väljuvad süüdistuse

piiridest. N. Galkovski saab vastutada vaid selle eest, et andis A. Semjonovile T. O. andmeid

sisaldavad dokumendid. Pärast T. O. andmete edastamist ei saanud N. Galkovski protsessi enam

peatada, samuti ei teadnud ta, kuidas hakatakse temalt saadud andmeid kasutama ja millised

tagajärjed võivad saabuda. Kui aga leitakse, et N. Galkovski tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 113

ja § 25 lg-te 1 ja 2 ning § 22 lg 3 järgi, siis tuleb talle mõista kergem karistus, sest tema tegevus on

ümberkvalifitseeritud. Karistuse vähendamist tingib süüdistuse mahu vähenemine. Ka leiab kaitsja, et

N. Galkovski tuleb mõista õigeks KarS § 257 järgi tema teos kuriteotunnuste puudumise tõttu.

10. Kassatsioonivastuses palub prokurör jätta kassatsioonid rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse

muutmata.

Prokurör

leiab,

et

kaitsjad

vaidlustavad

tõendite

hindamist

kohtute

poolt.

Kassatsioonivastuses leitakse, et kohus on oma järeldusi piisavalt põhjendanud, analüüsides kõigi

süüdistatavate tegevust.

11. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kirjalikult esitatud seisukohade juurde - kaitsjad taotlesid

ringkonnakohtu otsuse tühistamist, prokurör palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kassatsioonides taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist põhjusel, et kohus on rajanud

otsuse süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlustele ja on seega tõendite hindamisel rikkunud

kriminaalmenetlusõigust. Kolleegium leiab, et kassatsioonide need väited ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks alust ei anna - ringkonnakohus ei tuginenud otsuse tegemisel süüdistatavate

kohtueelses menetluses antud ütlustele, vaid märkis, et süüdistatavate vastuoluliste ütluste tervikuna

kõrvalejätmiseks ei ole alust, ja hindas neid kogumis teiste tõenditega. Seejuures arvestas

ringkonnakohus põhjendatult süüdistatavate ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust.

Väidetega, et ringkonnakohus ei hinnanud kriminaalasjas uuritud tõendeid õigesti, vaidlustatakse

kassatsioonides sisuliselt varasemas menetluses tuvastatud faktilisi asjaolusid. Vastavalt KrMS § 363

lg-le 5 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Seetõttu analüüsides kassatsioonide neid

väiteid, milles heidetakse ringkonnakohtule ette materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, lähtub

kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu poolt tuvastatud faktilistest asjaoludest.

13. Süüdistatavate tegudele õigusliku hinnangu andmisel on käesoleva kriminaalasja keskseks

küsimuseks D. Štšerbakovi kui süüdistuse järgi teo vahetu täideviija käitumise kvalifitseerimine.

13.1 Kõnealusel juhul pani D. Štšerbakov toime ühe teo, s.o T. O. tulistamise, mille tagajärjena

põhjustati V. D. surm. T. O. surm jäi saabumata, mistõttu selles osas jäi D. Štšerbakovi tegu katse

staadiumisse. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et D. Štšerbakov tegutses T. O. tapmise katset

toime pannes sooviga saada selle eest ainelist kasu ehk siis omakasu motiivil KarS § 114 p 5

tähenduses. Samuti tuvastasid kohtud, et tulistades tulirelvast tipptunnil rahvarohke tänava suunas,

pani D. Štšerbakov teo toime üldohtlikul viisil (KarS § 114 p 2). Kolleegium nõustub kohtute sellise

käsitlusega, märkides, et tapmise üldohtliku viisiga ongi tegemist siis, kui tapmisteoga seatakse

reaalsesse ohtu ka kolmanda isiku elu või tervis. Seejuures tuleb loomulikult arvestada ka tulistaja

oskusi tulirelva käsitseda, nagu ka muid asjaolusid (nt alkoholi- või narkojoove), millest võib sõltuda

kolmanda isiku tabamise tõenäosus. Varasem kohtupraktika on samuti lugenud teo toimepanemise

üldohtlikuks viisiks seda, kui tuli- või muud laskerelva kasutatakse nii, et sellest võib ohvri asemel

või temale lisaks tabada kolmandat isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 1994. a otsus

kriminaalasjas nr III-1/1-22/94).

13.2 Lähtudes asjaolust, et üldohtlikul viisil toimepandud teoga, mis oli suunatud T. O. tapmisele,

põhjustati V. D. surm, kvalifitseeris ringkonnakohus D. Štšerbakovi teo ka KarS § 114 p 3 järgi kui

tapmise kahe või enama inimese suhtes. Apellatsioonikohus tuvastas D. Štšerbakovi teos kaudse

tahtluse T. O. tapmise toimepanemise viisi üldohtlikkuse osas. Tuvastanud selle, et süüdistatav pidas

võimalikuks seada T. O. tapmise toimepanemisel reaalsesse ohtu ka kolmandate isikute elu ja tervise

ning möönis seda, tuvastas ringkonnakohus ühtlasi, et D. Štšerbakov tegutses kolmandate isikute elu

ja tervise ohtu seadmisel samuti kaudse tahtlusega. Kõnealusel juhul selline oht ka realiseerus.

Leidnud seega, et D. Štšerbakov ei põhjustanud V. D. surma ettevaatamatusest, vaid kaudse

tahtlusega, kvalifitseeris ringkonnakohus süüdistatava teo põhjendatult ka KarS § 114 p 3 järgi.

13.3 Lahendades D. Štšerbakovi teo lõpliku kvalifitseerimise küsimust, tuleb arvestada seda, et ühe

isiku, s.o V. D. surm saabus, mistõttu selles osas oli tegu - tapmine üldohtlikul viisil ehk mõrv -

lõpule viidud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu käsitlusega, et sellisel juhul puudub vajadus

viidata täiendavalt KarS § 25 lõigetele 1 ja 2, kuigi T. O. suhtes jäi tegu katse staadiumisse. Seda

põhjusel, et mõrvakatse ei moodusta lõpuleviidud mõrvaga kogumit, vaid neeldub lõpuleviidud

mõrvas. Seega on D. Štšerbakovi käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 p-de 2, 3 ja 5 järgi.

14. Järgnevalt peatub kolleegium A. Grišini ja A. Semjonovi kaitsjate väidetel selle kohta, et

ringkonnakohus ei ole tuvastanud nende kaitsealuste tegutsemist omakasu motiivil.

14.1 Ringkonnakohus lähtus A. Grišini omakasu motiivi tuvastades sellest, et "A. Grišini tahtlus

hõlmas kogu D. Štšerbakovi poolt toime pandud teo koosseisu, nii üldohtlikul viisil teo

toimepanemise, mis tõi kaasa teise isiku surma, kui ka ainelise kasu saamise soovi, kuna tapmisteo

eest pidi saama tasu".

14.2 Karistusseadustiku § 22 lg 4 kohaselt mõistetakse osavõtjale karistus sama sätte järgi, mille järgi

vastutab täideviija, kui KarS §-s 24 ei ole sätestatud teisiti. Seega tehakse üldreeglist, mille kohaselt

antakse kuriteost osavõtja käitumisele sama õiguslik kvalifikatsioon, mis täideviijale, erand KarS §-s

24 sätestatud juhtudel, st erilise isikutunnuse esinemisel mõne toimepanija puhul. Eriline isikutunnus

iseloomustab teo toimepanijat, mitte tegu. Karistusseadustiku § 24 lg 3 kohaselt kehtib seaduses

sätestatud vastutust raskendav, kergendav või välistav eriline isikutunnus üksnes erilise

isikutunnusega toimepanija suhtes. Siiski ei tulene viidatud sätetest, nagu saaks erilisest

isikutunnusest rääkida pelgalt kuriteo täideviija, mitte aga osavõtja puhul, sest KarS §-st 20 tulenevalt

peetakse teo toimepanija all silmas nii täideviijat kui ka osavõtjat. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-09 - RT III 2009, 23, 166,

p 26.4).

14.3 Eriliseks isikutunnuseks, mis raskendab toimepanija vastutust, on kooskõlas KarS § 24 lg-ga 1

ka KarS § 114 p-s 5 nimetatud omakasu motiiv. Heitmaks kuriteost osavõtjale ette teo toimepanemist

omakasu motiivil, ei piisa üksnes täideviijal ainelise kasu saamise soovi tuvastamisest - vajalik on

tuvastada, et ka osavõtja ise tegutses omakasu motiivil. Seetõttu on ebaõige ringkonnakohtu

seisukoht, et A. Grišini teo kvalifitseerimiseks KarS § 114 p 5 järgi piisas sellest, et A. Grišin teadis

omakasu motiivi esinemist D. Štšerbakovil. Kuna kohtud ei ole tuvastanud, et A. Grišin oleks ise

tegutsenud mis tahes ainelise kasu saamiseks, ei ole tema puhul tuvastatud ka omakasu motiivi. Sel

põhjusel tuleb ringkonnakohtu otsus A. Grišini süüditunnistamises KarS § 114 p-de 2, 3 ja 5 - § 22

lg 2 järgi tühistada ja tunnistada ta süüdi KarS § 114 p-de 2 ja 3 - § 22 lg 2 järgi. Samas ei pea

kolleegium vajalikuks vähendada A. Grišinile mõistetud karistust - s.o 13 aastat vangistust.

A. Grišinile mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandud teo, s.o mõrvale kihutamise raskusele.

Tuleb arvestada ka tema rolli teo toimepanemises - s.o täideviijaga koos sündmuskohal viibimine,

temale mõju avaldamine ja sündmuste vahetu kontrollimine. Samuti jääb A. Grišinile mõistetud

karistus mõrva eest ette nähtud sanktsiooni keskmise määra lähedale.

14.4 A. Semjonovi teo puhul toetus ringkonnakohus asjaolule, et N. Galkovski lubas kuriteo

toimepanemise eest tasu. Sellest hoolimata, et kohtud ei tuvastanud, millise summa pidi iga

toimepanija saama, oli ringkonnakohtu hinnangul tegemist siiski ainelise kasu saamise sooviga.

Seejuures viitas ringkonnakohus D. Štšerbakovi ütlustele, et tasu oli lubatud juba peksmisegi eest ja

seda ka A. Semjonovile, ning samuti A. Semjonovi enda ütlustele selle kohta, et A. Semjonov oli

N. Galkovskile võlgu.

14.5 Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et omakasu motiiviga KarS § 114

p 5 tähenduses on tegemist ka juhul, kui teo toimepanija tegutsemise ajendiks on võlast vabanemine,

sõltumata sellest, kas see tegelikkuses ka aset leiab. Samas ei võimalda pelgalt fakt, et isik on

kellelegi võlgu, teha järeldust selle kohta, et see isik tegutseb omakasu motiivil. Seetõttu märgib

kolleegium, et A. Semjonovi omakasu motiivi jaatamisega rajas ringkonnakohus oma otsuse

oletustele. See on vastuolus KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud põhimõttega, et kriminaalmenetluses

kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kuna ringkonnakohtu

otsusega tuvastatu pinnalt ei ole võimalik teha järeldust A. Semjonovil omakasu motiivi esinemise

kohta, tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ka A. Semjonovi süüditunnistamises KarS § 114

p 5 - § 25 lg-te 1 ja 2 ning § 22 lg 3 järgi ja tunnistab ta süüdi KarS § 113 - § 25 lg-te 1 ja 2 ning § 22

lg 3 järgi. Samas ei pea kolleegium ka A. Semjonovi puhul võimalikuks talle mõistetud karistuse - s.o

9 aastat vangistust - vähendamist. Mõistetud karistus jääb tapmise sanktsiooni keskmise määra

lähedale ja A. Semjonovi puhul tuleb samuti arvestada tema rolli teo toimepanemises nagu ka

toimepandud teo raskust.

15. Vaadeldavas kriminaalasjas süüdistati D. Štšerbakovi T. O. tapmise katses, A. Grišinit

D. Štšerbakovi kihutamises T. O. tapmisele ja sellele kaasaaitamises ning A. Semjonovit ja

N. Galkovskit T. O. tapmisele kaasaaitamises. Väljaspool käesoleva kriminaalasja lahendamise piire

märgib kolleegium kohtupraktika ühtlustamiseks, et kirjeldatud olukord on vaadeldav ka

nn ahelkihutamisena. Viimatinimetatu tähendab seda, et ka sellise isiku, kes tellib kuriteo

toimepanemise, kuid kes ise kuriteo vahetu täideviijaga kokku ei puutugi, nagu ka sellise isiku, kes

kuriteo tellija ülesandel otsib kolmandat isikut kuriteo täideviimiseks, käitumine on kvalifitseeritav

kuriteole kihutamisena, mitte pelgalt kaasaaitamisena. Seejuures on muidugi oluline, et iga

(ahel)kihutaja kallutaks n-ö ahelas järgmist isikut tahtlikule õigusvastasele teole ning et kõigi nende

kihutajate tahtlus ulatuks tahtliku põhiteoni selle põhijoontes.

16. Vastuseks N. Galkovski kaitsja kassatsiooni väidetele, et KarS § 257 järgi esitatud süüdistuses

tuleb N. Galkovski tõendamatuse tõttu õigeks mõista, kordab kriminaalkolleegium käesoleva otsuse

punktis 12 märgitut, mille kohaselt Riigikohus faktilisi asjaolusid ei tuvasta, vaid lähtub esimese ja

teise astme kohtute poolt tuvastatust. Seetõttu ei anna kaitsja väited, milles esitatakse kaitsealuse

versiooni toimunust, alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

17. Ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks ei anna alust ka N. Galkovski kaitsja

kassatsioonis esitatud alternatiivne taotlus - vähendada kaitsealusele mõistetud karistust. Kaitsja

põhjendab sellist taotlust asjaoluga, et kui maakohus mõistis N. Galkovski süüdi KarS § 114 p 2 -

§ 22 lg 3 järgi, siis ringkonnakohus kvalifitseeris tema tegevuse süüdistuse selles osas KarS § 113,

§ 25 lg-te 1 ja 2 ning § 22 lg 3 järgi. Kaitsja hinnangul pidanuks ringkonnakohus sellest tulenevalt

vähendama ka N. Galkovskile mõistetud karistust, mida aga ei tehtud. Kriminaalkolleegium märgib,

et süüdistatava tegudele maakohtust erineva õigusliku hinnangu andmine ei pea alati kaasa tooma

mõistetud karistuse muutmist. Seda kinnitab ka KrMS § 340 lg 2 p 3, mille kohaselt võib

ringkonnakohus uue otsuse tegemisel tunnistada süüdistatava süüdi kergemas kuriteos ja mõista

kergema karistuse või jätta karistuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhistustest nähtuvalt kaalus

ringkonnakohus käesolevas asjas N. Galkovsklile kergema karistuse mõistmise võimalikkust, kuid

jõudis siiski veendumusele, et mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. Kohtu järeldus N. Galkovski

karistuse osas on põhistatud ja kohtu veendumuse kujunemine on otsuse lugejale hästi jälgitav.

Karistuse mõistmisel ei ole rikutud kriminaalmenetlusõigust ega kohaldatud ebaõigesti

materiaalõigust. Seetõttu ei anna kassatsiooni väited alust N. Galkovskile mõistetud karistuse

vähendamiseks.

18. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 362 p-dest 1 ja 2 ning § 361 p-st 7 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse A. Grišini süüditunnistamises KarS § 114 p-de 2, 3 ja 5 -

§ 22 lg 2 järgi ja A. Semjonovi süüditunnistamises KarS § 114 p 5 - § 25 lg-te 1 ja 2 ning § 22 lg 3

järgi, ning tunnistab A. Grišini süüdi KarS § 114 p-de 2 ja 3 - § 22 lg 2 järgi ja A. Semjonovi KarS

§ 113 - § 25 lg-te 1 ja 2 ning § 22 lg 3 järgi, jättes A. Grišinile ja A. Semjonovile mõistetud karistused

muutmata. Muus osas jätab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. A. Grišini ja

A. Semjonovi kaitsjate kassatsioonid rahuldab kolleegium osaliselt, D. Štšerbakovi ja N. Galkovski

kaitsjate kassatsioonid jätab aga rahuldamata.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe