3-2-1-77-09 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated19. septembril 2006 esitas aktsiaselts Tallinna Sadam (hageja) Harju Maakohtule hagi, milles palus hüvitamiseks 500 000 krooni. 1. juunil 2007 esitatud avaldusega suurendas hageja oma nõuet
Legislator headnote
AI generated3-2-1-77-09 · Riigikohus: 19. septembril 2006 esitas aktsiaselts Tallinna Sadam (hageja) Harju Maakohtule hagi, milles palus hüvitamiseks 500 000 krooni. 1. juunil 2007 esitatud avaldusega suurendas hageja oma nõuet
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-77-09
Määruse kuupäev
Tartu, 12. juuni 2009. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik
Kohtuasi
Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM hagi osaühingu Rei
Geotehnika vastu 4 959 194 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas
nr 2-06-25446
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Rei Geotehnika määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood xxxxxxxx),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Kostja osaühing Rei Geotehnika (registrikood xxxxxxxx),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Saks
Asja läbivaatamise kuupäev
1. juuni 2009. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-25446 ja
saata asi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse läbivaatamiseks Tallinna
Ringkonnakohtule.
2. Määruskaebus rahuldada.
3. Tagastada Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ arvelduskontole nr 221041823520
Swedpank AS määruskaebuselt osaühingu Rei Geotehnika eest 24. märtsil 2009 tasutud
kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 19. septembril 2006 esitas aktsiaselts Tallinna Sadam (hageja) Harju Maakohtule hagi, milles palus
osaühingult Rei Geotehnika (kostja) hageja kasuks välja mõista lepingu rikkumisest tuleneva kahju
hüvitamiseks 500 000 krooni. 1. juunil 2007 esitatud avaldusega suurendas hageja oma nõuet
4 959 194 kroonini.
Hagiavalduse kohaselt põhines hageja nõue 14. märtsil 2003 sõlmitud konsultatsioonilepingul, mille
kohaselt kohustus kostja tegema Saaremaa sadama ehitusgeoloogilised uurimistööd kooskõlas
konsultatsioonilepingu tingimustega hiljemalt 30. maiks 2003. Kostja ei teinud töid nõuetekohaselt ja
on kohustatud hüvitama lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kahju (lisakulutused).
2. Harju Maakohus rahuldas 9. juuni 2008. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks
välja kahjuhüvitise 2 765 959 krooni. Maakohus jättis menetluskuludest 56% kostja ning 44% hageja
kanda.
3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
4. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 16. juuli 2008. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmisest ja tagastas selle kostjale. Määruse kohaselt on kaebus esitatud pärast
apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist. See tähtaeg saabus 9. juulil 2008, kostja esitas
apellatsioonkaebuse 11. juulil 2008.
5. Kostja esitas 12. septembril 2008 ringkonnakohtule avalduse, milles palus apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaja ennistada.
6. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 15. septembri 2008. a määrusega kostjale tema avalduse.
Ringkonnakohtu määruse kohaselt jõustus 5. augustil 2008 ringkonnakohtu 16. juuli 2008. a määrus
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Väljaspool menetlust ei ole võimalik
võtta seisukohta kostja avalduse kohta.
7. Riigikohus tühistas 4. märtsi 2009. a määrusega ringkonnakohtu 15. septembri 2008 määruse
kostja avalduse läbivaatamatult tagastamise kohta ja saatis asja menetluse jätkamiseks Tallinna
Ringkonnakohtule. Riigikohus andis muu hulgas juhise selle kohta, et asja uuel läbivaatamisel tuleb
tuvastada, kas kostja esitatud tähtaja ennistamise avaldusele oli lisatud ka apellatsioonkaebus või
mitte ning kas sellest tulenevalt on alust jätta avaldus läbi vaatamata. Samuti märkis Riigikohus, et
TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmiseks tuleb vajalikel juhtudel jätta
menetlusosalise esitatud dokumendist kohtu toimikusse koopia ka siis, kui dokument tagastatakse
selle esitanud isikule.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. märtsi 2009. a määrusega kostja avalduse apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaja ennistamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus tagastas kostjale tähtaja ennistamise
avalduselt tasutud kautsjoni.
Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei esitanud kostja lepinguline esindaja koos apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaja ennistamise avaldusega apellatsioonkaebust. Avalduse sisust tuleneb, et kostja ei
esitanud tahtlikult koos avaldusega apellatsioonkaebust, kuna leidis, et kõigepealt tuleb tähtaeg
ennistada ja alles pärast seda saab esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamiseks
palus kostja määrata talle 5-päevane tähtaeg alates tähtaja ennistamise määruse jõustumisest.
Avaldusele (5 lehel) lisas kostja pöördumise Eesti Geotehnika Ühingu juhatuse poole (1 lehel), teatise
Eesti Geotehnika Ühingu juhatuse esimehelt (1 lehel), eksperthinnangu (3 lehel ja maksekorralduse
kautsjoni tasumise kohta (1 lehel). Seega esitas kostja avalduse koos lisadega kokku 11 lehel, mille
ringkonnakohus 12. septembril 2008 kostjale tagastas. Tähtaja ennistamise avalduse koos lisadega
esitas kostja uuesti Riigikohtule, välja arvatud maksekorralduse kautsjoni tasumise kohta.
TsMS § 68 lg 2 kohaselt pidi kostja esitama koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise
avaldusega ka apellatsioonkaebuse. Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-78-08 väljendatud
seisukoha kohaselt ei ole ringkonnakohtul võimalik tähtaja ennistamise üle otsustada, kui
apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
Apellatsioonkaebuseta esitatud tähtaja ennistamise avaldus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada
kostja lepingulisele esindajale.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata
tähtaja ennistamise avaldus uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Määruskaebuse kohaselt ei välista TsMS § 68 lg 2 seda, et apellatsioonkaebust ei võiks esitada enne
tähtaja ennistamise avalduse esitamist. Praegusel juhul on kostja apellatsioonkaebuse esitanud,
ringkonnakohus tagastas selle kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu. Ringkonnakohus ei ole
lahendanud taotlust määrata apellatsioonkaebuse täpsustamiseks täiendav tähtaeg.
10. Hageja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 (koostoimes §-ga 695)
ja § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata
apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse läbivaatamiseks samale
ringkonnakohtule.
12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise
avaldust läbi vaadates ekslikult kohaldamata jätnud TsMS § 3401, mis kehtib alates 1. jaanuarist
2009.
TsMS § 3401 lg 1 kohaselt määrab kohus avalduse, taotluse, vastuväite või kaebuse esitajale puuduste
kõrvaldamise tähtaja, kui avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on
esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja ei
esitanud tähtaja ennistamise avaldusega koos apellatsioonkaebust. Kolleegiumi arvates on tegemist
sellise puudusega, mida saab kõrvaldada.
TsMS § 68 lg 2 kohaselt tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha
menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kolleegium leiab, et TsMS § 68
lg 2 sõnastus ei välista apellatsioonkaebuse esitamist enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja
ennistamise avalduse esitamist või ka pärast apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduse
esitamist, kui tähtaja ennistamise avaldus esitatakse TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud takistuse ära
langemisest alates TsMS § 67 lg-s 2 ettenähtud 14 päeva jooksul. Kui enne tähtaja ennistamise
avalduse esitamist ei ole kohtule edastatud apellatsioonkaebust ja ka apellatsioonkaebuse esitamise
tähtaja ennistamise avaldusele ei ole lisatud apellatsioonkaebust, tuleb avalduse esitajale anda
TsMS § 3401 lg 1 kohaselt tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
Kolleegium on seisukohal, et tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks võib apellatsioonkaebuse korral olla
minimaalselt vajalik tähtaeg esitamata jäänud apellatsioonkaebuse järeletoomiseks või saatmiseks
ringkonnakohtule. Nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaja eesmärgiks ei ole võimaldada
apellatsioonkaebuse koostamist, sest apellatsioonkaebus peab olema TsMS § 67 lg 2 ja § 68 lg 2
koostoime kohaselt koostatud (hiljemalt) 14-päevase tähtaja jooksul, mis on ette nähtud tähtaja
ennistamise avalduse esitamiseks. Seetõttu ei saa selline tähtaeg tavajuhul ületada 1-2 päeva.
13. Vastuseks määruskaebuse väitele apellatsioonkaebuse varasema esitamise kohta märgib
kolleegium järgmist. Määruse p-s 12 sedastatu kohaselt ei keela TsMS § 68 lg 2 esitada
apellatsioonkaebust ka enne tähtaja ennistamise avalduse esitamist. Kui apellatsioonkaebus
tagastatakse selle esitajale tähtaja möödalaskmise tõttu, ei saa sellist apellatsioonkaebust siiski lugeda
TsMS § 638 lg 10 kohaselt esitatuks.
Kolleegium juhib tähelepanu Riigikohtu 4. märtsi 2009. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-6-09, mille
p-s 13 leidis Riigikohus järgmist: "Kolleegium on seisukohal, et TsMS §-s 2 märgitud
tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmiseks tuleb vajalikel juhtudel jätta menetlusosalise esitatud
dokumendist kohtu toimikusse koopia ka siis, kui dokument tagastatakse selle esitanud isikule. See
võimaldab muu hulgas kõrgema astme kohtul kontrollida dokumendi esitamist, sh menetlustähtaja
ennistamise taotluse korral."
14. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus,
sh arvestades TsMS § 169 lõikes 2 sätestatut. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 169
lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse, jäävad tähtaja ennistamisega seotud täiendavad menetluskulud
(sh nt õigusabikulud kassatsiooniastmes) tähtaja ennistamise avalduse esitaja kanda. Samuti tuleneb
TsMS § 169 lg-st 2 erinormina TsMS § 162 lg 1 suhtes see, et ka hagi rahuldamata jätmise korral
tuleb tähtaja ennistamisega tekkinud kulud kanda tähtaja ennistamise avalduse esitajal.
15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada
määruskaebuselt tasutud kautsjon. Kostja on määruskaebuses palunud kautsjoni tagastada
Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ kontole.
Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik