Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-77-09 AI generated

3-2-1-77-09 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-77-09
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

19. septembril 2006 esitas aktsiaselts Tallinna Sadam (hageja) Harju Maakohtule hagi, milles palus hüvitamiseks 500 000 krooni. 1. juunil 2007 esitatud avaldusega suurendas hageja oma nõuet

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-77-09 · Riigikohus: 19. septembril 2006 esitas aktsiaselts Tallinna Sadam (hageja) Harju Maakohtule hagi, milles palus hüvitamiseks 500 000 krooni. 1. juunil 2007 esitatud avaldusega suurendas hageja oma nõuet

Keywords

AI generated
requirement of building permit building restriction easement decision not to raise objections fully formulated proposal readiness for construction duty to produce documents
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-77-09

Määruse kuupäev

Tartu, 12. juuni 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM hagi osaühingu Rei

Geotehnika vastu 4 959 194 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-25446

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Rei Geotehnika määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood xxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Kostja osaühing Rei Geotehnika (registrikood xxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Saks

Asja läbivaatamise kuupäev

1. juuni 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-25446 ja

saata asi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ arvelduskontole nr 221041823520

Swedpank AS määruskaebuselt osaühingu Rei Geotehnika eest 24. märtsil 2009 tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19. septembril 2006 esitas aktsiaselts Tallinna Sadam (hageja) Harju Maakohtule hagi, milles palus

osaühingult Rei Geotehnika (kostja) hageja kasuks välja mõista lepingu rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamiseks 500 000 krooni. 1. juunil 2007 esitatud avaldusega suurendas hageja oma nõuet

4 959 194 kroonini.

Hagiavalduse kohaselt põhines hageja nõue 14. märtsil 2003 sõlmitud konsultatsioonilepingul, mille

kohaselt kohustus kostja tegema Saaremaa sadama ehitusgeoloogilised uurimistööd kooskõlas

konsultatsioonilepingu tingimustega hiljemalt 30. maiks 2003. Kostja ei teinud töid nõuetekohaselt ja

on kohustatud hüvitama lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kahju (lisakulutused).

2. Harju Maakohus rahuldas 9. juuni 2008. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 2 765 959 krooni. Maakohus jättis menetluskuludest 56% kostja ning 44% hageja

kanda.

3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

4. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 16. juuli 2008. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ja tagastas selle kostjale. Määruse kohaselt on kaebus esitatud pärast

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist. See tähtaeg saabus 9. juulil 2008, kostja esitas

apellatsioonkaebuse 11. juulil 2008.

5. Kostja esitas 12. septembril 2008 ringkonnakohtule avalduse, milles palus apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistada.

6. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 15. septembri 2008. a määrusega kostjale tema avalduse.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt jõustus 5. augustil 2008 ringkonnakohtu 16. juuli 2008. a määrus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Väljaspool menetlust ei ole võimalik

võtta seisukohta kostja avalduse kohta.

7. Riigikohus tühistas 4. märtsi 2009. a määrusega ringkonnakohtu 15. septembri 2008 määruse

kostja avalduse läbivaatamatult tagastamise kohta ja saatis asja menetluse jätkamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule. Riigikohus andis muu hulgas juhise selle kohta, et asja uuel läbivaatamisel tuleb

tuvastada, kas kostja esitatud tähtaja ennistamise avaldusele oli lisatud ka apellatsioonkaebus või

mitte ning kas sellest tulenevalt on alust jätta avaldus läbi vaatamata. Samuti märkis Riigikohus, et

TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmiseks tuleb vajalikel juhtudel jätta

menetlusosalise esitatud dokumendist kohtu toimikusse koopia ka siis, kui dokument tagastatakse

selle esitanud isikule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. märtsi 2009. a määrusega kostja avalduse apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus tagastas kostjale tähtaja ennistamise

avalduselt tasutud kautsjoni.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei esitanud kostja lepinguline esindaja koos apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamise avaldusega apellatsioonkaebust. Avalduse sisust tuleneb, et kostja ei

esitanud tahtlikult koos avaldusega apellatsioonkaebust, kuna leidis, et kõigepealt tuleb tähtaeg

ennistada ja alles pärast seda saab esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamiseks

palus kostja määrata talle 5-päevane tähtaeg alates tähtaja ennistamise määruse jõustumisest.

Avaldusele (5 lehel) lisas kostja pöördumise Eesti Geotehnika Ühingu juhatuse poole (1 lehel), teatise

Eesti Geotehnika Ühingu juhatuse esimehelt (1 lehel), eksperthinnangu (3 lehel ja maksekorralduse

kautsjoni tasumise kohta (1 lehel). Seega esitas kostja avalduse koos lisadega kokku 11 lehel, mille

ringkonnakohus 12. septembril 2008 kostjale tagastas. Tähtaja ennistamise avalduse koos lisadega

esitas kostja uuesti Riigikohtule, välja arvatud maksekorralduse kautsjoni tasumise kohta.

TsMS § 68 lg 2 kohaselt pidi kostja esitama koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise

avaldusega ka apellatsioonkaebuse. Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-78-08 väljendatud

seisukoha kohaselt ei ole ringkonnakohtul võimalik tähtaja ennistamise üle otsustada, kui

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Apellatsioonkaebuseta esitatud tähtaja ennistamise avaldus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada

kostja lepingulisele esindajale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata

tähtaja ennistamise avaldus uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Määruskaebuse kohaselt ei välista TsMS § 68 lg 2 seda, et apellatsioonkaebust ei võiks esitada enne

tähtaja ennistamise avalduse esitamist. Praegusel juhul on kostja apellatsioonkaebuse esitanud,

ringkonnakohus tagastas selle kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu. Ringkonnakohus ei ole

lahendanud taotlust määrata apellatsioonkaebuse täpsustamiseks täiendav tähtaeg.

10. Hageja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 (koostoimes §-ga 695)

ja § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise

avaldust läbi vaadates ekslikult kohaldamata jätnud TsMS § 3401, mis kehtib alates 1. jaanuarist

2009.

TsMS § 3401 lg 1 kohaselt määrab kohus avalduse, taotluse, vastuväite või kaebuse esitajale puuduste

kõrvaldamise tähtaja, kui avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on

esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja ei

esitanud tähtaja ennistamise avaldusega koos apellatsioonkaebust. Kolleegiumi arvates on tegemist

sellise puudusega, mida saab kõrvaldada.

TsMS § 68 lg 2 kohaselt tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha

menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kolleegium leiab, et TsMS § 68

lg 2 sõnastus ei välista apellatsioonkaebuse esitamist enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamise avalduse esitamist või ka pärast apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduse

esitamist, kui tähtaja ennistamise avaldus esitatakse TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud takistuse ära

langemisest alates TsMS § 67 lg-s 2 ettenähtud 14 päeva jooksul. Kui enne tähtaja ennistamise

avalduse esitamist ei ole kohtule edastatud apellatsioonkaebust ja ka apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamise avaldusele ei ole lisatud apellatsioonkaebust, tuleb avalduse esitajale anda

TsMS § 3401 lg 1 kohaselt tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Kolleegium on seisukohal, et tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks võib apellatsioonkaebuse korral olla

minimaalselt vajalik tähtaeg esitamata jäänud apellatsioonkaebuse järeletoomiseks või saatmiseks

ringkonnakohtule. Nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaja eesmärgiks ei ole võimaldada

apellatsioonkaebuse koostamist, sest apellatsioonkaebus peab olema TsMS § 67 lg 2 ja § 68 lg 2

koostoime kohaselt koostatud (hiljemalt) 14-päevase tähtaja jooksul, mis on ette nähtud tähtaja

ennistamise avalduse esitamiseks. Seetõttu ei saa selline tähtaeg tavajuhul ületada 1-2 päeva.

13. Vastuseks määruskaebuse väitele apellatsioonkaebuse varasema esitamise kohta märgib

kolleegium järgmist. Määruse p-s 12 sedastatu kohaselt ei keela TsMS § 68 lg 2 esitada

apellatsioonkaebust ka enne tähtaja ennistamise avalduse esitamist. Kui apellatsioonkaebus

tagastatakse selle esitajale tähtaja möödalaskmise tõttu, ei saa sellist apellatsioonkaebust siiski lugeda

TsMS § 638 lg 10 kohaselt esitatuks.

Kolleegium juhib tähelepanu Riigikohtu 4. märtsi 2009. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-6-09, mille

p-s 13 leidis Riigikohus järgmist: "Kolleegium on seisukohal, et TsMS §-s 2 märgitud

tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmiseks tuleb vajalikel juhtudel jätta menetlusosalise esitatud

dokumendist kohtu toimikusse koopia ka siis, kui dokument tagastatakse selle esitanud isikule. See

võimaldab muu hulgas kõrgema astme kohtul kontrollida dokumendi esitamist, sh menetlustähtaja

ennistamise taotluse korral."

14. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus,

sh arvestades TsMS § 169 lõikes 2 sätestatut. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 169

lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse, jäävad tähtaja ennistamisega seotud täiendavad menetluskulud

(sh nt õigusabikulud kassatsiooniastmes) tähtaja ennistamise avalduse esitaja kanda. Samuti tuleneb

TsMS § 169 lg-st 2 erinormina TsMS § 162 lg 1 suhtes see, et ka hagi rahuldamata jätmise korral

tuleb tähtaja ennistamisega tekkinud kulud kanda tähtaja ennistamise avalduse esitajal.

15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada

määruskaebuselt tasutud kautsjon. Kostja on määruskaebuses palunud kautsjoni tagastada

Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ kontole.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik