3-3-1-35-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-35-09

Otsuse kuupäev

12. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

AS Merko Ehitus vaidlustus Maanteeameti riigihankes "E263

Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus"

(registreerimisnumber 108402) hanketeate peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2008. a otsus

haldusasjas nr 3-08-2222

Menetluse alus Riigikohtus

AS Merko Ehitus kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

11. juuni 2009

Kohtuistungil osalenud isikud

Menetlusosalisi ei ilmunud

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Merko Ehitus kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-2222 ja

saata AS Merko Ehitus kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet avaldas 25. septembril 2008 riiklikus riigihangete registris hanketeate nr 108402,

millega kuulutati välja riigihange "E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus".

Hanketeate kohaselt oli hankemenetluse liigiks väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus.

Taotluste esitamise tähtaeg oli 4. november 2008 ja pakkumuste avamise aeg 17. märts 2009. Teade

saadeti ka Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele.

2. AS Merko Ehitus esitas Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile

(vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles palus kohustada Maanteeametit viima nimetatud riigihankes

avaldatud hanketeade vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Vaidlustati hanketeate punkte

IV.1.1), IV.1.2) ja III.1.2). Vaidlustuses leiti, et hanketeade on vastuolus Riigihangete seaduse (RHS)

§ 23 lg-ga 3, sest puuduvad RHS § 27 lg-tes 2 ja 3 märgitud alused väljakuulutamisega

läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. See hankemenetluse liik on võrreldes avatud

hankemenetlusega tunduvalt vähem läbipaistvam, kahjustab vaba konkurentsi ja riivab riigihangete

eesmärke. Hankija ei ole määranud ka riigihanke eeldatavat maksumust. Hankija leiab, et

hankelepingu eeldatavat maksumust ei ole võimalik määrata, enne kui on lõppenud läbirääkimised

tööde teostamise tingimuste üle. Samas hindas hankija tööde eeldatavaks maksumuseks umbes 1

miljard krooni. Hankija tegelikuks eesmärgiks on soov pidada pakkujatega läbirääkimisi hinna üle,

mitte ehitustööde teostamise tingimuste üle. Hinna üle läbirääkimiste pidamine ei ole Riigihangete

seaduse alusel lubatud. Hankija ei ole märkinud taotlejate, kellele tehakse pakkumuse esitamise

ettepanek, väljavalimise objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume, millega rikuti RHS § 65

lg-t 2. Hankija ei saa taotlejaid, kellele tehakse pakkumuse tegemise ettepanek, välja valida suvaliselt.

Õigusvastane, ebaproportsionaalne, diskrimineeriv ja riigihanke eesmärke kahjustav on tingimus,

mille kohaselt peab taotleja viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive olema vähemalt 500

miljonit krooni, mõistlik oleks 300 miljonit krooni. Märgitud tingimus muudab konkurentsi

praktiliselt olematuks. See tingimus ei ole ka proportsioonis punktis III.2.3)A.2) kehtestatud

kvalifitseerimise tingimusega taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta. Põhjendamatu on

kontrollida taotlejate majanduslikku ja finantsvõimekust üksnes RHS § 40 lg 1 p 3 alusel, jättes

kasutamata võimaluse kontrollida kvalifikatsiooni ka sama lõike teiste punktide alusel.

3. Vaidlustuskomisjoni 9. oktoobri 2008. a otsusega rahuldati AS Merko Ehitus taotlus

hankemenetluse peatamiseks.

4. Vaidlustuskomisjoni 30. oktoobri 2008. a otsusega jäeti AS Merko Ehitus vaidlustus

rahuldamata. Kuna läbirääkimiste pidamise üheks eesmärgiks võib olla ka eduka pakkumuse

väljaselgitamine, siis ei ole välistatud läbirääkimiste pidamine maksumuse üle, kui seda saab pidada

RHS § 66 lg 3 alusel tingimuseks, mille üle hankemenetluse käigus läbi räägitakse. Kuid soov läbi

rääkida üksnes maksumuse üle ei saa olla RHS § 27 lg 2 kohaseks aluseks väljakuulutamisega

läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Vaidlustuskomisjoni arvates ei olnud hankija

ainsaks või kõige olulisemaks eesmärgiks hankemenetluse liigi valikul soov tulevikus läbi rääkida

maksumuse üle. AS Merko Ehitus väited hankelepingu eeldatava maksumuse määratletavuse kohta ei

ole piisavad, et tuvastada Maanteeameti ilmset eksimust RHS § 27 lg 2 p 2 kohaldamisel. Taotlejate

väljavalimise kriteeriumide lahtiseks jätmine rikub riigihangete läbipaistvuse põhimõtet, kuid kuna

Maanteeamet ei ole jätnud endale õigust piirata taotlejate arvu, kellele tehakse pakkumuse esitamise

ettepanek, ei kahjusta hanketeate punktis IV.1.2) esitatud tingimused läbipaistvuse põhimõtete ja

vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustaja väidab, et Eestis ei ole võib-olla ühtegi ettevõtjat, kes

vastaks sellisele kvalifitseerimise tingimusele. See, et tegemist on Eesti tingimustes erakordse

mahuga objektiga, ei tähenda iseenesest seda, et taotlejatele esitatavad kvalifitseerimise tingimused

peaksid olema antud objektiga võrreldes leebemad kui väiksemate objektide puhul. AS Merko Ehitus

ei ole väitnud, et tegemist oleks Euroopa Liidu ühisturu tingimustes erakordse mahuga tee-

ehitusobjektiga, mis võiks piirata riigihankes osalemisest huvitatud isikute ringi niivõrd, et

riigihankes ei oleks tagatud konkurents. Osalemisest huvitatud isikute huvid on kaitstud ka sellega, et

kvalifitseerimise tingimuste osas on võimalik ühistaotlejatel oma näitajad summeerida (RHS § 40

lg 4). Kvalifitseerimise tingimus ei ole ebaproportsionaalne isegi juhul, kui tegelikuks maksumuseks

oleks Maanteeameti väidetav minimaalne 800 miljonit krooni. Tavapärane on nõuda pakkujalt või

taotlejalt kvalifitseerumiseks majandustegevuse käivet mõnevõrra suuremas mahus, kui on

hankelepingu eeldatav maht. Asjakohane ei ole väide, et vaidlustatud kvalifitseerimise tingimus

(viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive vähemalt 500 miljonit krooni) ei ole

proportsioonis kvalifitseerimise tingimusega tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta. Pakkujate või

taotlejate majandusliku ja finantsseisundi kontrollimise eesmärgiks on tagada, et isik on võimeline

tehtavaid töid sellises mahus majanduslikult juhtima ning finantseerima. Tehnilise ja kutsealase

pädevuse kontrollimise eesmärgiks on tagada eelkõige tehnilise kompetentsi hindamine seda liiki

tegevuseks. Eri liiki kvalifitseerimise tingimuste eesmärk on erinev ja seetõttu võib vastavalt objekti

spetsiifikast olla erinev ka nõutava kogemuse määr. Need pädevused võivad kattuda, kuid ei pea alati

kattuma. Väide, et hankija oleks pidanud võimaldama taotlejatel tõendada oma kvalifikatsiooni ka

RHS § 40 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, ei ole kooskõlas sama lõike preambuliga.

5. AS Merko Ehitus esitas 6. novembril 2008 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja

esialgse õiguskaitse taotluse. Apellatsioonkaebuses paluti vaidlustuskomisjoni otsus tühistada.

Väited olid järgmised:

1) vaidlustuskomisjon on RHS § 25 lg-t 3 ja § 27 lg 2 p 2 ebaõigesti kohaldades jaganud poolte vahel

vääralt tõendamiskoormust ning jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebaja asemel on vastustaja

kohustatud motiveerima väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse aluse olemasolu. RHS

§ 25 lg 3 kohaselt peab hankijal esinema erandliku menetluse kohaldamiseks konkreetne seaduslik

alus. Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust võib kasutada vaid konkreetsetel RHS

§ 27 lg-tes 2 ja 3 sätestatud juhtumitel. Hea halduse, õiguste kaitse ja legaliteedi põhimõtete kohaselt

vastutab avaliku võimu kandja menetluse õiguspärase läbiviimise eest. Ebaõige on

vaidlustuskomisjoni seisukoht, et hankijal on suvadiskretsioon valida ükskõik milline menetluse liik;

2) vaidlustuskomisjon on rajanud otsuse vastustaja paljasõnalisele seletusele. Vastustaja pole RHS

§ 27 lg 2 p-s 2 sätestatud aluse olemasolu motiveerinud. Vaidlustuskomisjonile ei ole esitatud

tõendeid, millest nähtuks alus või põhjus sellise hankemenetluse korraldamiseks. Vastustaja pole

väitnud, et hankelepingu eeldatavat maksumust pole võimalik määrata, ta on tunnistanud, et

hankelepingu eeldatav maksumus on umbes 1 miljard krooni. RHS § 27 lg 2 p-st 2 tuleneb, et

väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust on võimalik korraldada vaid juhul, kui

ehitustööde, asjade või teenuste olemus või nendega seotud riskid ei võimalda hankelepingu

eeldatavat maksumust määrata. Hankemenetluse liigi valikut tuleb kaaluda. Vaidlustuskomisjonil on

pädevus ja kohustus kontrollida, kas hankija on valinud korrektse hankemenetluse liigi;

3) vaidlustuskomisjon on jätnud tähelepanuta hankelepingu eeldatava maksumuse määramise

eesmärgi. Riigihanke seadus ei sätesta küll otsesõnu eeldatava maksumuse määramise eesmärki, kuid

selliseks eesmärgiks tuleks pidada eelkõige riigihanke õigusliku raamistiku valmimise vajadust;

4) vaidlustuskomisjon kohaldas ebaõigesti RHS § 67 lg-t 1 ja § 66 lg-t 3 ning jättis kohaldamata RHS

§ 43 lg 1 ja § 50 lg 2. Vaidlustuskomisjon leidis, et läbirääkimistega hankemenetluses saab hankija

pidada läbirääkimisi sisuliselt kõikide pakkumuse tingimuste üle, sh hind ja tehnilised lahendused.

RHS § 67 lg 1 alusel ei saa olla läbirääkimiste pidamise iseseisvaks eesmärgiks eduka pakkumuse

väljaselgitamine, sest eduka pakkumuse väljaselgitamine on pakkumuste hindamise küsimus.

Pakkumuse maksumus pole RHS § 66 lg 3 alusel tingimuseks, mis oleks hankija määratleda,

maksumuse üle ei saa läbirääkimisi pidada.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2008. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2222 rahuldati

esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati riigihanke menetlus.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2008. a otsusega jäeti AS Merko Ehitus

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et hankemenetluse liigi valik toimus RHS

§ 27 lg 2 p-de 2-3 alusel kogumis: ühelt poolt ei võimalda tee-ehituse projekteerimisega seonduv

määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega ja teiselt poolt ei ole tehniliste lahenduste

ebaselguse tõttu võimalik määrata hanke eeldatavat maksumust. Pigem on asjakohane tugineda RHS

§ 27 lg 2 p-le 3, sest Maanteeameti huvi on eelkõige selles, et olla avatud erinevatele alternatiivsetele

lahendustele projekteerimisel ja ehitamisel ning saavutada maksimaalselt hea lõpptulemus kõigis

tehniliste lahenduste elementides. Kuna tegemist on riigi põhimaanteega, on Maanteeameti selline

soov õigustatud. Kui maanteeamet viiks läbi avatud või piiratud hankemenetluse, peaks ta ise välja

pakkuma kõik tehnilised lahendused, sest hankedokumendid ei saa olla ebatäpsed. RHS § 66 lg 3

kohaselt saab jätta väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses hankedokumentidesse

lisamata need andmed, mis selle hankemenetluse liigi olemusest tulenevalt ei ole pakkumuse

esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratletavad või mille üle hankemenetluses läbi räägitakse.

hankemenetluse liigi valik ei ole toimunud antud juhul meelevaldselt. Maanteeameti selgitustest

tuleneb üheselt, et läbi räägitakse üksnes tehniliste lahenduste üle, mis omakorda mõjutab

pakkumuste hinda. Maanteeameti selgituste kohaselt võib ta eeldatava maksumuse määramisel eksida

kuni 400 miljoni krooniga. Riigihangete seadus ei välista, et hind saab olla tingimuseks, mida on

võimalik läbirääkimiste käigus muuta. hinna muutmise võimalus tuleneb selle hankemenetluse liigi

olemusest. Pärast hanketeate avaldamist on kõigil huvitatud isikutel õigus esitada taotlus riigihankes

osalemiseks. Pärast kvalifikatsiooni kontrollimist teeb hankija taotlejatele pakkumuse esitamise

ettepaneku ja koos sellega edastatakse hankedokumendid, kus on jäetud lahtiseks need andmed, mille

üle tahetakse läbi rääkida. Hankija avab pakkumused ja peab läbirääkimisi, et kohandada pakkumusi

hanketeates ja hankedokumentides esitatud nõuetele ning valida välja edukas pakkumus. Maksumus

sõltub kokku lepitavatest tehnilistest lahendustest. pakkujatel võimaldatakse pärast kõigis tingimustes

läbirääkimiste lõpetamist esitada kohandatud pakkumus koos uue maksumusega. hankelepingu

sõlmimise kriteeriumiks on üksnes madalaim hind. maanteeamet on tõendanud, et ta rakendas RHS

§-s 27 sätestatud erandit õiguspäraselt. Asjaolusid, mille üle käib vaidlus (tehniliste lahenduste

paljusus ja nende erinev maksumus), pole vaja hakata dokumentaalselt tõendama, neid võib pidada

üldteadaolevaks (HKMS § 17 lg 2).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. AS Merko Ehitus esitas kassatsioonkaebuse, milles palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja

teha uus otsus või kui see ei ole võimalik, saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule.

Kassaatori arvates puuduvad alused väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse

korraldamiseks. Väited on kokkuvõtlikult järgmised:

1) ringkonnakohus rikkus HKMS § 16 lg-t 1 ja lg-t 2 ning TsMS § 654 lg-t 4 ja § 442 lg-t 8, leides, et

hanketeate p IV.1.1) hankemenetluse valiku õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige

vaidlustusmenetluses antud selgitustest. Ringkonnakohus rikkus HKMS § 17 lg-t 2, leides, et

Maanteeameti paljasõnalisi väiteid tuleb lugeda üldtuntuks. Ringkonnakohtu otsus ei tuginenud

tõenditele;

2) ringkonnakohus rikkus TsMS § 351 lg-t 1 ja lg-t 2 ning § 436 lg-t 4 ja tegi üllatusotsuse.

Ringkonnakohus rikkus ka TsMS § 7, § 199 lg 1 p 4 ja põhiseaduse (PS) § 24;

3) ringkonnakohus rikkus TsMS § 654 lg-t 4, § 442 lg-t 8 ja § 436 lg-t 1, ringkonnakohtu otsus on

vastuoluline. Otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Rikuti võimude lahususe põhimõtet (PS § 4), sest

kohus asus hankija asemel otsustama, millisel õiguslikul alusel on toimunud hankemenetluse liigi

valik;

4) ringkonnakohus rikkus TsMS § 654 lg-t 5, kuna jättis hindamata asjaolu, et Maanteeamet on

varasemas menetluses omaks võtnud, et puuduvad alused sellise hankemenetluse liigi valimiseks;

5) ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti RHS § 27 lg 2 punkte 2 ja 3, leides, et esineb alus

väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Ringkonnakohus kohaldas

ebaõigesti RHS § 27 lg-t 1, § 66 lg-t 3 ja § 67 lg-t 1 ning jättis kohaldamata RHS § 43 lg 1, mistõttu

leidis ebaõigesti, et pakkumuse hind on tingimuseks, mida on võimalik läbirääkimiste käigus muuta;

6) Riigikohus peaks tunnistama Riigihangete seaduse ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni

põhimääruse põhiseadusega (§ 15 lg 1 ja lg 2, § 148) vastuolus olevaks. Kassatsioonkaebuse

rahuldamine on võimalik ka ilma põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatamata.

9. Maanteeameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks.

Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse regulatsioon ja selle hankemenetluse liigi

kohaldamise õiguslikud alused on üheselt mõistetavad, piisavalt täpsed ja arusaadavad.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks ei ole kassaator ära näidanud, kuidas

rikub vaidlustatud õigusakt või selle säte tema subjektiivseid õigusi.

10. Riigikohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 2009. a määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu

13. novembri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-08-2222, millega ringkonnakohus oli kohaldanud

esialgset õiguskaitset ja peatanud riigihanke menetluse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas on vajalik anda hinnang sellele, kas Tallinna

Ringkonnakohus oli pädev läbi vaatama antud riigihankevaidlust.

12. Käesolevas asjas esitas AS Merko Ehitus Maanteeameti hanketeate peale vaidlustuse

vaidlustuskomisjonile. Kuna AS Merko Ehitus ei nõustunud vaidlustuskomisjoni 30. oktoobri 2008. a

otsusega, siis esitas ta apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtule kaebuse esitamisel

lähtus ta RHS § 129 lg-st 1. Nimetatud säte oli ringkonnakohtule aluseks kaebuse menetlusse

võtmisel.

13. RHS § 129 lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha

järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole

esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule.

14. Riigikohtu üldkogu hindas RHS § 129 lg 1 vastavust põhiseadusele ja 8. juuni 2009. a otsusega

asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas RHS §129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Üldkogu

põhjendas otsust järgmiselt:

1) RHS § 129 lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme

kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. RHS § 129 lg 1

kohustab ringkonnakohut vaatama RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud

riigihankevaidlusi läbi esimese astme kohtuna, kuid selline regulatsioon ei ole kooskõlas

ringkonnakohtu põhiseadusliku staatusega teise astme kohtuna. Lisaks kohustab see säte vaatama

apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2

nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus põhiseaduse kohaselt apellatsiooni

korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan.

Vaidlustuskomisjon ei ole osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmeid

ei saa pidada kohtunikeks PS § 147 tähenduses ja liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena.

Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud menetluslikelt

garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega;

2) RHS § 129 lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa- ja linnakohtud ning

halduskohtud on esimese astme kohtud. RHS § 129 lg 1 välistab RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

riigihankeasjades halduskohtusse pöördumise. Seetõttu algavad riigihankeid puudutavad kohtuasjad

teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest ei vasta

PS §149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kõik kohtuasjad algavad esimese astme

kohtust;

3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS §146

esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS §146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus.

PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Ühe kohtuastme välistamine

kindlate kohtuasjade lehendamiselt selliselt, et selle asemel asub neid vaidlusi lahendama

haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu pädevuse kitsendamist;

4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses

vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis

on sätestatud RHS § 129 lg-tes 2, 3 ja 4;

5) RHS §129 lg 1 vastuolu tõttu põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi

vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud tal ka pädevust esitada seda

kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa

üldkogu ringkonnakohtu otsuses põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud

sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.

15. Kuna Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest tulenevalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul

pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, siis tuleb Tallinna

Ringkonnakohtu 11. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-2222 tühistada ja saata AS Merko

Ehitus kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

16. AS Merko Ehitus kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kautsjon kuulub tagastamisele.

Kuna kaebus saadetakse lahendamiseks esimese astme kohtule, siis ei vaata halduskolleegium läbi

menetluskulude väljamõistmise taotlust.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann