3-2-1-71-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-71-09

Määruse kuupäev

Tartu, 10. juuni 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

KM Ideas OÜ hagi PJL Trading OÜ vastu 72 263 krooni

20 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-63042

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PJL Trading OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja KM Ideas OÜ (registrikood xxxxxxxx)

Kostja PJL Trading OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Veljo Viilol

Asja läbivaatamise kuupäev

25. mai 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-63042

ja saata asi Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada PJL Trading OÜ-le 3. märtsil 2009. a määruskaebuselt tasutud kautsjon 400

(nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29. septembril 2008 esitas KM Ideas OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi PJL Trading OÜ (kostja)

vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 72 263 krooni 20 senti ja viivise.

2. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse. Kostja seaduslik esindaja L. Tibar sai 7. oktoobril 2008

kätte hagile kirjaliku vastuse esitamise nõude. Kostja ei esitanud vastust kohtu määratud 20-päevase

tähtaja jooksul.

3. Harju Maakohus rahuldas 5. novembri 2008. a tagaseljaotsusega hagi, kuna kostja ei olnud hagile

tähtaegselt vastanud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 72 263 krooni 20 senti ja viivise

1700 krooni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

9000 krooni menetluskulu.

4. 11. novembril 2008 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus menetluse taastada.

Hagile jäi tähtajaks vastamata mõjuval põhjusel - lepinguline esindaja E. Nurmela haigestus

ootamatult. Hagile vastamise tähtajaks oli 27. oktoober 2008, kuid 26. oktoobril 2008 hakkas kostja

lepingulisel esindajal ootamatult hammas väga tugevasti valutama, halvenes kõnevõime. Kostja

esindaja pöördus 27. oktoobril 2008 hambaarsti poole, kes tuvastas kostja esindajal ägeda põletiku ja

leidis, et vaja on eemaldada tarkusehammas, ning määras koduse ravi 27. oktoobrist 31. oktoobrini

2008. Kostja lepinguline esindaja esitas tervishoiuteenust osutanud asutuse tõendi, milles on märgitud

koduse ravi määramine ning haiguse põhjused. Esimesel võimalusel, s.o 6. novembril 2008 vastas

kostja hagile.

5. Harju Maakohus jättis 23. detsembri 2008. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas

taastamata ning arvas kajalt tasutud kautsjoni riigituludesse. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud

kostjal TsMS § 422 lg 1 mõttes mõjuvaid põhjuseid jätta hagile vastamata.

Kostja seaduslik esindaja L. Tibar võttis 7. novembril 2008 tagaseljaotsuse vastu. Kostja seaduslik

esindaja ei ole teavitanud lepingulise esindaja olemasolust enne 6. novembrit 2008.

OÜ Medicum Dental arst Jelena Furs on 11. novembril 2008 välja andnud tõendi E. Nurmela

haigestumise kohta. Tervishoiuameti 12. detsembri 2008. a vastusega kohtu järelepärimisele on

tõendatud, et E. Nurmela käis hambaarsti juures 27. oktoobril 2008 ja korduval visiidil 30. oktoobril

2008 ning 11. novembriks 2008 oli määratud hamba eemaldamise aeg. E. Nurmela keeldus

11. novembril 2008 hammast eemaldamast, vaid soovis tõendit eelmiste visiitide kohta, et esitada see

Harju Maakohtule. Hambaarst Jelena Furs on kinnitanud, et hambaarsti ravi ei takistanud patsienti

liikumast, hambaravi ei saanud olla takistuseks täita kohtu nõuet 27. novembril 2008. Seega ei olnud

kostja lepingulisel esindajal mõjuvaid põhjuseid jätta hagile vastamata.

Kostja ei ole tõendanud ega ka põhistanud kaja rahuldamise ja menetluse taastamise eelduslikke

asjaolusid. TsMS § 417 lg-s 2 toodud tingimus on täitmata, kuna kostja seaduslikud esindajad

L. Tibar ja E. Mihkelsaar võinuksid ise või teise lepingulise esindaja vahendusel esitada kohtule

vastuse või esialgse vastuse või vähemalt taotleda kohtult TsMS § 64 lg 1 alusel menetlustähtaja

pikendamist. Hagile vastamata jätmise mõjuvaks põhjuseks saaks olla kostja mõlema juhatuse liikme

ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või liikluskatkestus. Kostja ei ole

esitanud ühtegi põhjendust, ega ka tõendit selle kohta, et kostja juhatuse liikmed ei saanud takistuse

tõttu hagile vastata ega leida uut esindajat, kes täitnuks kostja vastamiskohustuse.

6. Kostja esitas maakohtu 23. detsembri 2008. a määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada

maakohtu määruse, taastada menetlus ning tagastada kostjale kajalt tasutud kautsjon.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. veebruari 2009. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega korranud neid.

Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märkis ringkonnakohus järgmist. Kaebuse rahuldamise

aluseks ei ole asjaolu, et maakohus on ekslikult märkinud määruse lk 4 neljandas lõigus kuupäeva

"27.10" asemel "27.11". Tegemist on ilmse eksitusega. Määruse sisust on selgesti arusaadav, et

maakohus mõtles just kuupäeva "27.10". Kuupäev "27.11" ei seostu vaidlusega.

Vajalikku hoolsuskohustust ülesnäitav, oma majandustegevuses teisele isikule õigusteenust osutav

isik peab teadma, milliste kohtu määratud tähtaegade lõpp on lähenemas. Nõutava hoolsuse hulka

kuulub ka see, et õigusabiteenuse osutaja korraldab oma tegevuse selliselt, et kohtu määratud ja

kliendi jaoks määrava tähtsusega menetlustähtajad ei läheks mööda teenuseosutaja tähelepanematuse

tõttu. Kuigi hambast tingitud tervisehäire võib olla piisavalt tõsiseks põhjuseks TsMS § 422 lg 1

tähenduses, ilmneb praeguses tsiviilasjas kogutud tervishoiuameti kirjast (tl 108) selgesti, et

tervisehäire ei olnud selline, et oleks välistanud kohtu teavitamist. Kohane oleks olnud esitada tähtaja

pikendamise taotlus või teavitada kohut esimesel võimalusel menetlustoimingu tegemise takistusest.

Taotlus ei pea olema esitatud kirjalikus vormis ja võib olla digitaalallkirjata, sest TsMS § 335 lg 1

kohaselt piisab tähtajast kinnipidamiseks menetlusdokumendi edastamisest esmalt faksi või e-posti

teel. Asjakohased ei ole kostja väited selle kohta, et ta ei mäletanud kohtuniku nime, sest

menetlusdokument tuleb edastada kohtule kantselei kaudu.

Ringkonnakohus ei nõustunud kostja väitega, et terviseseisundit saab hinnata vaid arst. Kohtu

hinnangul tuleb põhistada menetlustoimingu õigel ajal tegemist takistavat mõjuvat põhjust

TsMS § 422 lg 1 tähenduses, st esitada asjaolud, millega eeldused kohtu jaoks usutavaks muudetakse.

Seda, kas esines mõjuv põhjus TsMS-i tähenduses, otsustab kohus kõikide asjaolude alusel, kusjuures

mitte ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Kostja

palub teha uue määruse, millega rahuldada kaja, taastada menetlus ning tagastada kostjale kajalt

tasutud kautsjon 2250 krooni, ringkonnakohtule esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv 200 krooni

ja määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 krooni. 25. mail 2009 esitas kostja Riigikohtule taotluse,

milles palus hagejalt välja mõista kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 7080 krooni.

Määruskaebuse kohaselt on kohtud asunud ekslikule seisukohale, et kaja rahuldamise eelduseks on

kohtu eelnev teavitamine esindaja haigestumisest ning menetlustähtaja pikendamise taotluse

esitamine.

Kohtud on esitatud tõendeid hinnanud ebaõigesti. Kostja esindaja ei ole kunagi tuginenud maakohtu

määruses viidatud 27. novembrile 2008. Hagile vastamise tähtaja viimane päev oli 27. oktoober 2008.

Kuupäevade segiajamise tõttu on kohtul ekslikult kujunenud arvamus, et esinenud haigus ei olnud

tervishoiuameti arvates mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks. Maakohtu

päringule vastas tervishoiuamet, et tõendil märgitud ravi tõesti toimus, kuid 27. oktoobril ja

30. oktoobril 2008, s.o eelmisel kuul toimunud hambaravi ei saanud olla takistuseks täita maakohtu

nõuet 27. novembril 2008. Tervishoiuamet ei saanud eeldada, et kohus soovib tegelikult teada, kas

27. oktoobril 2008, s.o hagile vastamise viimasel päeval oli kostja esindajal võimalik kohtule vastus

esitada.

Kohtud on ekslikult märkinud, nagu oleks hambaarst kinnitanud, et hambaravi ei takistanud täita

kohtu nõuet esitada hagivastus. Tegemist oli tervishoiuameti hinnanguga vastuseks kohtu päringule.

Kostja lepingulise esindaja terviserike oli mõjuvaks takistuseks, miks ei saanud hagile õigel ajal

vastata. Tegemist oli ootamatu haigusega, mida kostja esindaja ei saanud ette näha. Ringkonnakohus

on seega kohaldanud valesti TsMS § 422 lg-t 1.

Asjakohane ei ole kohtu seisukoht, et kostja seaduslikud esindajad saanuksid hagile ise vastata. Nad

olid palganud vastama lepingulise esindaja ning said eeldada, et esindamisega tegeleb lepinguline

esindaja. Lepingulise esindaja ootamatu haigestumine ei olnud seaduslikele esindajatele teada.

9. Hageja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 695 ja § 691 p 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel saata Tallinna

Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, sest asja lahendas vale kohtukoosseis.

11. Tulenevalt TsMS § 692 lg 4 esimesest lausest ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja

tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebuse põhjendustest olenemata, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt

menetlusõiguse normi. TsMS § 695 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlemisele üldjuhul

kassatsioonimenetluse kohta sätestatut. Menetlusõiguse normi olulise rikkumisena käsitatavad

asjaolud on sätestatud TsMS § 669 lg 1 p-des 1-5. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib Riigikohus

lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ka 1. lõikes nimetamata rikkumise. Kolleegium

kordab oma varasemates lahendites (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-

07, p 7 ja 18. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 9) väljendatud seisukohta, et

menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 2 mõttes on asja läbivaatamine

ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt.

12. TsMS § 666 lg 1 järgi vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtu kohtunik. Tulenevalt sama paragrahvi 2. lõikest (alates 1. jaanuarist 2009 kehtivas

redaktsioonis) vaatab kaja alusel menetluse taastamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse

läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis, välja arvatud TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud asjas. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetletakse lihtsustatud korras asju, milles haginõue ei

ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Praegusel juhul ületab haginõue 2000 eurole vastava summa,

haginõue on ca 72 363 krooni.

Vaadeldaval juhul vaatas määruskaebuse läbi ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik.

TsMS § 666 lg-st 2 tulenevalt pidanuks seaduslik kohtukoosseis koosnema kolmest ringkonnakohtu

kohtunikust. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada.

13. Vastuseks kostja määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on

mõjuvaks põhjuseks jätta hagile vastamata või kohtuistungile ilmumata ja sellest teatamata eelkõige

liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei

saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Nimetatu kohaselt on

erinevalt määruskaebuses väidetust kaja rahuldamise üks eeldus ka see, et menetlusosaline või tema

esindaja põhistab mõjuva põhjuse, miks tal ei olnud võimalik kohtule teatada, et ta ei saa õigel ajal

hagile vastata või kohtuistungile ilmuda. Õige on määruskaebuse väide, et kaja rahuldamise

eelduseks ei ole tähtaja pikendamise taotluse esitamine. See ei toonud aga kaasa ebaõiget lahendit.

Ringkonnakohus on määruses märkinud, et kohane oleks kas kohut teavitada menetlustoimingu

tegemise takistusest või esitada tähtaja pikendamise taotlus (viimane sisaldab endas ka sellest

teavitamist, et menetlustoimingut ei suudeta tähtaegselt teha).

Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus andis tervishoiuametile ekslikult valed

algandmed kuupäevade kohta (tl-d 105-106). Samas on ringkonnakohus tervishoiuameti vastust

hinnanud õigesti tervikuna. Tervishoiuameti tõendist ilmneb ka see, et hambaarsti antud seletuskirja

kohaselt ei takistanud hambaravi patsienti liikumast.

Ebaõige on määruskaebuse väide, et kohtud on ekslikult märkinud, nagu oleks hambaarst kinnitanud,

et hambaravi ei takistanud täita kohtu nõuet esitada hagivastus. Hambaarsti sellekohane kinnitus

tervishoiuametile antud seletuskirja kaudu nähtub tervishoiuameti tõendist.

Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohus kolleegiumi arvates ületanud diskretsiooni piire, kui leidis, et

kostja lepingulise esindaja tervisehäire ei olnud selline, et oleks välistanud kohtu teavitamist.

Ringkonnakohtu määruses on analüüsitud kostja esitatud seisukohti ja tõendeid. Kolleegium märgib,

et samamoodi, nagu kostja lepinguline esindaja oleks saanud teavitada kohut, oleks olnud ilmselt

võimalik tervisehäirest teavitada kostja seaduslikke esindajaid.

14. Vastuseks kostja taotlusele hagejalt välja mõista kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud

7080 krooni märgib kolleegium järgmist. TsMS § 173 kohaselt märgitakse kohtulahendis üldjuhul

vaid menetluskulude jaotus ning menetluskulude kindlaksmääramiseks on ette nähtud eraldi

menetlus. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme

kohtus, sh arvestades TsMS § 169 lõikes 2 sätestatut. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et

TsMS § 169 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse, jäävad kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud (sh nt õigusabikulud kassatsiooniastmes) kaja esitaja kanda. Samuti tuleneb

TsMS § 169 lg-st 2 erinormina TsMS § 162 lg 1 suhtes see, et ka hagi rahuldamata jätmise korral

tuleb kajamenetlusega tekkinud kulud kanda kaja esitajal.

15. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon kostjale TsMS § 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull