3-3-1-55-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-55-08 Otsuse kuupäev 10. juuni 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Facio Ehitus AS vaidlustus Maa-ameti peadirektori 14. veebruari 2008. a käskkirja nr 30 kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-481 Menetluse alus Riigikohtus Maa-ameti kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Maa-ameti kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-481 ja saata Maa-ameti kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maa-amet korraldas riigihanke viitenumbriga 102946 "Maa-ameti arhiivihoone ehitustööd". 2. Maa-ameti riigihanke volitatud korraldajaks oli Eurohelp OÜ, kelle arvutuste kohaselt oli hankelepingu eeldatavaks maksumuseks 75 000 000 krooni, mida ei avalikustatud. Pakkumuste esitamise tähtajaks 18. jaanuariks 2008 esitati 12 pakkumust. Riigihanke korraldaja leidis, et AS Remet ja Facio Ehituse AS pakkumuste maksumused - vastavalt 64 971 425krooni ja 66 549 744 krooni, olid oluliselt madalamad võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega. 3. Riigihangete seaduse (RHS) § 48 lg 1 kohaselt on hankija kohustatud, pärast seda, kui ta leiab, et esitatud pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib pakkuja oma selgituses põhjendada madalat maksumust eelkõige nende asjaoludega, mis sisalduvad selles lõikes toodud loetelus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. 4. Eurohelp OÜ saatis 25. jaanuaril 2008 Facio Ehituse AS-le ja AS-le Remet e-kirja, milles nõudis RHS § 48 alusel selgitusi, tõendeid ja põhjendusi nende poolt esitatud hankija arvates põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kohta hiljemalt 31. jaanuariks 2008. a. 5. Facio Ehituse AS saatis 25. jaanuaril 2008. a Eurohelp OÜ-le vastuseks järgmise sisuga e-kirja: "Milliste osade kohta te selgitusi nõuate? Üldiselt ei ole võimalik selgitusi anda, sest meie arvates ei

ole pakkumuse maksumus madal. Juhul, kui teie arvates on midagi välja jäänud või on mingi osa madala maksumusega, peaksite selle ka välja tooma, et saaksime asja uurida ja teile konkreetselt vastata. Jääme ootama Teie küsimusi". 6. Eurohelp OÜ juhataja 8. veebruari 2008. a protokolli kohaselt tehti Maa-ametile ettepanek lükata Facio Ehituse AS pakkumus tagasi, kuna hankija 25. jaanuari 2008. a nõudele selgitada pakkumuse madalat maksumust teatati, et selgitusi ei ole võimalik anda. Seega ei esitanud Facio Ehituse AS hankijale RHS § 48 lg 3 kohast selgitust. Samas aga AS Remet esitas põhjaliku selgituse. Maa-ameti peadirektori 14. veebruari 2008. a käskkirjaga nr 30 lükati Facio Ehituse AS pakkumus RHS § 48 lg 3 alusel tagasi. Käskkirjas märgiti, et tagasilükkamise aluseks võeti hanke korraldaja Eurohelp OÜ poolt 8. veebruaril 2008. a tehtud ettepanekud. 7. Facio Ehituse AS esitas Maa-ameti peadirektori 14. veebruari 2008. a käskkirja nr 30 peale vaidlustuse Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon). Ta leidis, et tema pakkumuse tagasilükkamine on vastuolus RHS § 48 lõigetega 1 ja 3. Maa-ameti esindaja Eurohelp OÜ ei esitanud 25. jaanuaril 2008. a saadetud e-kirjas ühtegi põhjendust, miks või millises osas on Facio Ehituse AS pakkumus põhjendamatult madal. Tema pakkumus ei olnud kõige madalama maksumusega. Madala maksumusega pakkumused (ilma käibemaksuta) olid: AS Remet 55 060 530 krooni, Facio Ehituse AS 56 398 088 krooni ja AS Wolmreks 60 178 481 krooni. Kuna tegemist on suhteliselt lihtsa ehitusega ja hinnavahe pakkumusega, mida hankija enam ei pidanud põhjendamatult madalaks, oli väga väike, siis palus Facio Ehituse AS hankijal täpsustada, millised osad tema pakkumuses on madala maksumusega. Hankija saatis talle vastuseks e-kirja, milles tänas Facio Ehituse AS-i kiire vastuse eest, kuid ühtegi täpsustavat küsimust ei esitanud. Riigihanke korraldaja tõlgendas vääralt vastustaja vastust. Tulenevalt RHS § 48 lg-st 3 oleks hankija pidanud arusaamatuse korral konsulteerima pakkujaga, s.o temaga. RHS §-ga 48 on vastuolus ka riigihanke volitatud korraldaja 15. veebruari 2008. a selgitus, et RHS § 48 kohaselt on hankijal otsustusõigus, kas esitatud pakkumuse madal maksumus on põhjendamatult madal või mitte. Pakkumuse tagasilükkamist ei ole käskkirjas põhjendatud, on vaid viide RHS § 48 lg-le 3. Seetõttu on hankija otsus vastuolus RHS § 48 lg-ga 3, mis sätestab, et pakkumus tuleb tagasi lükata põhjendatud kirjaliku otsusega. 8. Maa-amet leidis, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Hankija ei ole kohustatud ega saagi esitada pakkujale põhjendusi, miks või millises osas Facio Ehituse AS pakkumuse maksumus on madal. Riigihangete seaduse mõtte kohaselt peab madalat pakkumist põhjendama pakkuja, kui hankija asub seisukohale, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Maa-amet on viidanud käskkirjas nr 30 Eurohelp OÜ 8. veebruari 2008 ettepanekule, sest selles ettepanekus oli selgelt märgitud, et tagasilükkamise aluseks oli RHS § 48 lg 3 kohase nõutud selgituse esitamata jätmine. Seega on tagasilükkamise otsus põhjendatud. 9. Vaidlustuskomisjoni 4. märtsi 2008. a otsusega nr 16-08/102946 rahuldati Facio Ehituse AS vaidlustus ja tunnistati Maa-ameti peadirektori 14. veebruari 2008. a käskkiri nr 30 kehtetuks. Vaidlustuskomisjon leidis, et kuna hankija pädevuses on otsustada, kas pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal või mitte ja nimetatud õigust saab realiseerida ainult võrreldes pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava maksumusega, siis peab RHS § 48 lg-le 1 vastav asjakohase kirjaliku selgituse nõue andma pakkujale informatsiooni, miks (millega võrreldes) hankija leiab, et tema pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Seega on pakkuja poolse asjakohase selgituse andmise eelduseks asjaolu, et pakkuja saaks aru, mille kohta selgituste andmist hankija vajalikuks peab. See on vajalik, et saadavad selgitused võiksid hankijat veenda, et pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal ja pakkuja on suuteline pakutud hinnaga hankelepingut täitma. Mitte iga selgituse nõudmine hankija poolt ei ole RHS § 48 lg 1 tähenduses asjakohase selgituse nõudmine ja igale selgituse nõudmisele ei ole võimalik anda asjakohast vastust. Hankija üldisele selgituse nõudele vaidlustaja pakkumuse kohta ei olnud vaidlustajal võimalik anda asjakohaseid selgitusi. Seega ei olnud hankija 25. jaanuari 2008. a selgituse nõue vastustajale RHS § 48 lg 1 kohane selgituse nõue. Vaidlustaja ei tahtnud jätta nõutud selgitusi esitamata ja püüdis juhtida hankija tähelepanu puudustele nõuete sisus, kuid hankija jättis selle tähelepanuta. Vaidlustuskomisjon märkis lisaks, et ka AS Remet püüdis anda hankijale selgitusi oma parema äranägemise järgi, kuid temagi selgituste punktist 3 tuleneb, et sisuliselt on selgituste nõude põhjus jäänud talle arusaamatuks. Käesoleval juhul on hankija oma tegevusega pannud ohtu riigihanke eesmärgi saavutamise mõistliku hinnaga. 10. Maa-amet esitas 11. märtsil 2008. a vaidlustuskomisjoni otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluti vaidlustuskomisjoni otsus tühistada ja jätta Facio Ehituse AS vaidlustus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on asjakohatu ja seadusest mittetulenev vaidlustuskomisjoni tõlgendus, et hankija tehtud nõue peab andma pakkujale lisaks RHS §-s 48 sätestatule veel informatsiooni, miks (millega võrreldes) hankija leiab, et pakkuja pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Riigihangete seadusest ei tulene hankija kohustus avaldada hankelepingu eeldatav maksumus, s.h olukorras, kus hankija leiab, et pakkuja pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Piisav informatsioon selgituste nõudega oli Facio Ehituse AS-le esitatud. Riigihangete seaduse kohaselt saab selgitust küsida vaid pakkumuse kogumaksumuse kohta, sest vaid kogumaksumust saab hankelepingu eeldatava maksumusega võrrelda. AS Remet suutis korrektselt ja tulenevalt RHS § 48 lg-st 2 madala maksumuse ära selgitada. Facio Ehituse AS esitas seevastu hankijale küsimuse, milliste osade kohta selgitusi nõutakse ja lisas, et üldiselt ei ole tal võimalik selgitusi anda. RHS § 48 kohaselt on hankijal õigus küsida pakkumuse maksumuse kohta selgitusi pakkujalt, mitte vastupidi. Hankijal ei ole võimalik vastata seadusest mittetulenevatele küsimustele. Lisaks selgitati pakkujale ka telefoni teel, mida nad peavad esitama. Hankija selgituse nõudes ei esinenud puudusi ja see oli kooskõlas RHS §-ga 48. Vaidlustuskomisjon on RHS § 48 lg-t 1 laiendavalt tõlgendanud, leides, et iga selgituse nõudmine ei ole nimetatud sätte tähenduses asjakohase selgituse nõudmine. Vaidlustuskomisjon jättis tähelepanuta RHS § 48 lg-s 2 sätestatu, sest asjakohase selgituse oleks pakkuja saanud esitada seal toodu abil, sest seal on selged suunised pakkumuse madala maksumuse põhjendamiseks. Vaidlustuskomisjon jättis tähelepanuta, et Facio Ehituse AS esindaja on ise kinnitanud, et jättis nõutud selgitused esitamata teadlikult. Vaidlustuskomisjoni väide, et hankija on pannud ohtu riigihanke eesmärgi saavutamise mõistliku

hinnaga, on asjakohatu. Kui hankija ei oleks kontrollinud madala maksumusega pakkumusi, oleks ta rikkunud RHS §-st 48 tulenevat kohustust ning oleks võtnud põhjendamatud riskid ja hankelepingu edukas täitmine oleks sattunud kahtluse alla. Kuna pakkuja nõutud selgitusi ei esitanud, ei olnud hankijal võimalik teada saada, millistel põhjustel on pakkuja suuteline seda ehitustööd pakkuma oluliselt odavamalt kui eeldatav maksumus ja ülejäänud pakkujate poolt pakutud. Ajakirjanduses on avaldatud informatsiooni Facio Ehituse AS halva maine kohta ja see oli põhjus, mis sundis madala maksumusega pakkumust kontrollima. 11. Facio Ehituse AS palus jätta kaebuse rahuldamata. Ta leidis, et olukorras, kus hankija tänas Facio Ehituse AS-i e-kirjas kiire vastuse eest, oli pakkujal õiguspärane ootus eeldada, et hankija on Facio Ehituse AS poolt saadetud vastusega rahul. Hankija tõlgendus RHS § 48 lg 1 ja lg 2 osas ei ole õiguspärane ja on vastuolus seadusandja tahtega. Ekslik on väide, et Riigihangete seadusest ei tulene hankelepingu eeldatava maksumuse avaldamise kohustust. RHS § 48 lg 1 käsitleb ühemõtteliselt olukorda, kus pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Pakkuja, kes saab RHS § 48 lg 1 kohase kirjaliku selgituse nõude, ei saa sellisel juhul üldse hinnata oma pakkumust ja esitada asjakohaseid selgitusi teadmata, millisel määral või millistes osades tema pakkumus erineb hankelepingu eeldatavast maksumusest. Õige ei ole hankija väide, et Riigihangete seaduse kohaselt saab selgitust küsida ainult pakkumuse kogumaksumuse kohta. RHS § 48 lg 1 redaktsioon ei välista hankija õigust vajaduse korral viidata talle esitatud pakkumuse üksikute osade põhjendamatule erinevusele hankelepingu eeldatavast maksumusest ning küsida nende kohta selgitust. Hanke eeldatava maksumuse kindlaksmääramine ehituses ei ole võimalik ilma hanke üksikute osade maksumuse kirjeldamiseta. Väär on hankija seisukoht, et vaidlustaja oleks pidanud formeerima oma selgitused vaid RHS § 48 lg 2 abil. Nimetatud sättes toodud põhjenduste loetelu ei ole ammendav. Omamata lisateavet oma pakkumuse või selle osade mittevastavuse kohta võrreldes eeldatava pakkumuse maksumusega, ei ole võimalik sisulisi asjakohaseid selgitusi anda. Ka AS Remet märkis kirjalikus vastuses nõudele, et hankija kirjast ei tule otseselt välja, millega võrreldes on tema pakkumuse maksumus põhjendamatult madal. Asjakohatud on väited, millega püütakse Facio Ehitus AS-i seada halba valgusse. 12. Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-08-481 jäeti Maa-ameti kaebus rahuldamata ja vaidlustuskomisjoni otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustuskomisjon tõlgendas RHS § 48 õigesti ja Maa-amet on ekslikul seisukohal, et RHS § 48 lg 1 võimaldab pakkujal selgitust nõuda üksnes pakkumuse kogumaksumuse kohta. RHS § 48 lg 1 kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Asjaolu, et eeltoodud sättes räägitakse hankelepingu eeldatavast maksumusest, ei keela selgitust küsida pakkumuse osade kohta. Vastupidi, üldjuhul peaks hankija küsima selgitust võimalikult täpselt. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ art 55 reguleerib sarnaselt RHS §-le 48 hankija tegevust juhul, kui on esitatud ebaharilikult madalate hindadega pakkumused. Artikkel 55 sätestab sõnaselgelt, et hankija peab enne, kui ta võib sellised pakkumised tagasi lükata,

nõudma kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta peab asjakohaseks. Direktiivis sätestatu kinnitab, et vaidlustuskomisjoni poolt RHS §-le 48 antud tõlgendus ei ole meelevaldne, vaid on kooskõlas nii Riigihangete seaduse enda kui ka vaidlusaluse normi eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel (RHS § 1). Olukorras, kus hankija küsib hankelepingu eeldatavast maksumusest madalamate pakkumuste kohta selgitust vaid pakkumuse kogumaksumusele viidates, pannakse pakkujad põhjendamatult keerulisse olukorda. Nimelt peavad pakkujad sel juhul uuesti läbi analüüsima ja hankijale põhjendama kogu esitatud pakkumuse. Arvestades töö võimalikku mahukust, ülesande ebaselgust ja selgituse koostamise lühikest tähtaega (5 tööpäeva), esineb oht, et selgitust ei suudeta vajaliku täpsuse ning selgusega anda ja madala maksumusega pakkumus jääb hankemenetlusest põhjendamatult kõrvale. RHS § 48 ja direktiivi art 55 ei ole omavahel vastuolus, sest RHS § 48 ei välista selgituste küsimist pakkumuse osade maksumuse kohta. Maa-ameti väitel ei olnud neil võimalik küsida pakkujalt selgitust pakkumuse osade kohta seetõttu, et nemad teadsid üksnes hankelepingu eeldatavat kogumaksumust, täpsemaid andmeid teadis hanke korraldaja Eurohelp OÜ. Eeldatavat kogumaksumust ei saa tuletada ilma, et analüüsitaks hangitava ehitustöö erinevate osade maksumust (nt kulud materjalidele, tööjõule, seadmete rendile). Hankija poolt välja pakutud hankelepingu eeldatav maksumus peab põhinema kontrollitavatel andmetel ja arvutustel. Sellisel juhul ei kujuta endast probleemi selgituste küsimine pakkumuse osade kohta, nt täpsustamine, miks on pakkumuses ehitusmaterjali kulud madalamad kui eeldas hankija. Konkreetsete küsimuste korral on pakkujal võimalik RHS § 48 lg-le 2 tuginedes oma hinna kujunemist põhjendada. Kaebaja pöördumine Facio Ehituse AS-i poole ei olnud kooskõlas RHS §-ga 48. Pakkuja selgitusnõudele hankija sisuliselt ei vastanud. Järelikult ei saa 25. jaanuari 2008. a Facio Ehituse AS-le saadetud e-kirjale vastamata jätmine kaasa tuua RHS § 48 lg-s 3 sätestatud tagajärge, s.o pakkumuse tagasi lükkamist. Asjaolu, et AS Remet suutis määratud ajaks oma pakkumuse kohta selgituse anda, ei muuda Eurohelp OÜ 25. jaanuari 2008. a pöördumist Facio Ehituse OÜ poole õiguspäraseks. Lisaks eelnevale on Maa-ameti peadirektori 14. veebruari 2008. a käskkiri nr 30 sisuliselt põhjendamata. RHS § 48 lg 3 ei kohusta hankijat igal juhul pakkumust tagasi lükkama, vaid vastava otsuse tegemine toimub kaalutlusõiguse alusel. Pakkumuse tagasilükkamise otsuse põhjendamiseks ei piisa vaid viitest RHS § 48 lg-le 3. Hanke volitatud korraldaja ettepanek pakkumuse tagasilükkamiseks ei ole hankijale siduv. Seetõttu ei saa pidada haldusakti põhjendamiskohustust täidetuks vaid ettepanekule viitamisega. Asjakohaseid põhjendusi ei sisaldu ka Eurohelp OÜ vastavas ettepanekus Maa-ametile. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 13. Maa-ameti kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et Maa-amet kui hankija määras hankelepingu eeldatava kogumaksumuse kindlaks kooskõlas Riigihangete seaduses ja Riigihangete juhises sätestatuga, toomata seejuures välja koostisosade maksumusi. Seetõttu ei olnud

võimalik küsida ja võrrelda erinevate osade maksumusi. Pakkujad on ise pädevad nende poolt koostatud pakkumusi analüüsima ja tulenevalt RHS § 48 lg-st 2 põhjendama, miks nende poolt esitatud pakkumuse maksumus on madalam. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et hankija peab lähtuma riigihangete läbiviimisel samaaegselt nii siseriiklikust õigusest kui ka direktiivist 2004/18/EÜ. Siseriiklikus õiguses puudub direktiivis sätestatud põhimõte, et hankija peab enne, kui ta võib madalate hindadega pakkumused tagasi lükata, nõudma kirjalikke täpsustusi pakkumuse koostisosade kohta, mida ta peab asjakohaseks. Kassaator pöördus vastustaja poole kooskõlas RHS §-s 48 sätestatuga. Ta jäi õigustatult ootama vastustaja vastust. Telefoni teel selgitati pakkujale, kuidas ja millest lähtudes tuleks selgitusnõudele vastata. 14. Facio Ehituse AS vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et vaidlustuskomisjoni ja ringkonnakohtu otsused on õiged, mistõttu tuleks jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Temal ei olnud võimalik Eurohelp OÜ 25. jaanuari 2008. a nõudele põhistatult vastata, sest sealt ei tulenenud, millele tuginevad hankija kahtlused põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse osas. Nõue ei olnud talle arusaadav. Riigihangete seaduse sätete tõlgendamisel tuleb lähtuda selle seaduse aluseks olevast direktiivist 2004/18/EÜ. Hankijaks oli riigiasutus, kes peab olema teadlik Euroopa Liidu õiguse vastava valdkonna normidest. Hankija peab andma pakkujale võimaluse anda oma pakkumuse hinna kohta sisulisi selgitusi, kui hankijal on tekkinud kahtlus, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Seda seisukohta on rõhutanud ka Euroopa Kohus (nt kaasus 76/81 ja ühendatud kaasused C-285/99 ja C-286/99). Hankija peab RHS § 48 lg 1 alusel esitatavas nõudes selgitama, millele tema kahtlused tuginevad, et pakkuja saaks esitada omapoolsed selgitused ja tõendid nende kahtluste hajutamiseks. Hankijal ei olnud alust keelduda pakkujale täiendavate selgituste andmisest ja hankijal ei olnud õigust pakkumus tagasi lükata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 15. Halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas on vajalik anda hinnang sellele, kas Tallinna Ringkonnakohus oli pädev läbi vaatama antud riigihankevaidlust. 16. Käesolevas asjas esitas Facio Ehituse AS Maa-ameti peadirektori 14. veebruari 2008. a käskkirja nr 30 peale vaidlustuse vaidlustuskomisjonile. Kuna Maa-amet ei nõustunud vaidlustuskomisjoni 11. märtsi 2008. a otsusega, siis esitas ta kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtule kaebuse esitamisel lähtus ta RHS § 129 lg-st 1. Nimetatud säte oli ringkonnakohtule aluseks kaebuse menetlusse võtmisel. 17. RHS § 129 lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule kui esimese astme kohtule. 18. Riigikohtu üldkogu hindas RHS § 129 lg 1 vastavust põhiseadusele (PS) ja 8. juuni 2009. a

otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Üldkogu põhjendas otsust järgmiselt: 1) RHS § 129 lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. RHS § 129 lg 1 kohustab ringkonnakohut vaatama RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud riigihankevaidlusi läbi esimese kohtuastmena, kuid selline regulatsioon ei ole kooskõlas ringkonnakohtu põhiseadusliku staatusega teise astme kohtuna. Lisaks kohustab see säte vaatama apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2 nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus põhiseaduse kohaselt apellatsiooni korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Kuigi teatud liiki haldusvaidluste lahendamise kohustuse panemine haldusorganile ei ole põhiseadusega vastuolus, ei ole selline haldusorgan osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmed on oma otsuste langetamisel sarnaselt kohtunikega sõltumatud ja nende sõltumatuse tagatised kattuvad osaliselt kohtunike omadega (RHS § 119), kuid neid ei saa pidada kohtunikeks PS § 147 tähenduses. Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Lisaks ei ole nende ametisse nimetamisel tagatud sõltumatus täitevvõimust, nagu see on PS § 150 kohaselt tagatud kohtunike puhul. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega; 2) RHS § 129 lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maaja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. RHS § 129 lg 1 välistab RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud riigihankeasjades halduskohtusse pöördumise. Riigihankeid puudutavad kohtuasjad algavad seetõttu teise astme kohtust. halduskohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest ei vasta PS § 149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust; 3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146 esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Niisuguse seaduse vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu pädevuse kitsendamist, 4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis on sätestatud RHS § 129 lg-tes 2, 3 ja 4; 5) RHS §129 lg 1 vastuolu tõttu põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. seetõttu ei olnud tal ka pädevust esitada seda kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa üldkogu Tallinna Ringkonnakohtu otsuses põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata. 19. Kuna Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest tulenevalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul

pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, siis tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-481 tühistada ja saata Maa-ameti kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. 20. Maa-ameti kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kautsjon kuulub tagastamisele. Kuna kaebus saadetakse lahendamiseks esimese astme kohtule, siis ei vaata halduskolleegium läbi menetluskulude väljamõistmise taotlust. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld, Harri Salmann