3-2-1-58-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-58-09

Määruse kuupäev

Tartu, 9. juuni 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Klavdiya Verbitskaya hagi Galina Lillmanni jt vastu

eluruumist väljatõstmiseks, üüri ja kõrvalkulude

väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 2-06-3671

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Galina Lillmanni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Klavdiya Verbitskaya (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Karl Haavasalu

Kostja Galina Lillmann (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Liis Toomsalu

Asja läbivaatamise kuupäev

11. mai 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-3671,

millega jäeti rahuldamata Galina Lillmanni taotlus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-3671,

millega jäeti rahuldamata Galina Lillmanni taotlus riigi kulul esindaja määramiseks.

3. Saata asi Tallinna Ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.

4. Rahuldada Galina Lillmanni määruskaebus.

5. Tagastada Kadi Mägile 27. veebruaril 2009. a Galina Lillmanni määruskaebuselt tasutud

kautsjon 800 (kaheksasada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2008. a otsusega Klavdiya Verbitskaya (hageja) hagi

mh Galina Lillmanni (kostja) vastu.

2. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 26. novembril 2008 apellatsioonkaebuse ja taotluse

menetlusabi saamiseks. Kostja palus menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja esindajat riigi

kulul. Taotlusele kirjutas alla kostjat maakohtus esindanud lepinguline esindaja. Taotluses märkis

lepinguline esindaja, et leping nende vahel on lõppenud.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. novembri 2008. a määrusega kostja ühes avalduses sisalduvad

mõlemad taotlused menetlusabi saamiseks käiguta ja kohustas kostjat 20 päeva jooksul esitama

tõendid kostja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekute kohta või tasuma

20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest apellatsioonkaebuselt riigilõivu 13 250 krooni.

Samuti hoiatas ringkonnakohus, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

4. Kostjat maakohtus esindanud advokaat kinnitas 2. detsembril 2008 ringkonnakohtule saadetud e-

kirjas, et sai ringkonnakohtu 28. novembri 2008. a määruse kätte. Puudusi ringkonnakohtu määratud

tähtajaks ei kõrvaldatud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Ringkonnakohus vormistas 30. detsembril 2008 kostja menetlusabitaotluse kohta kaks määrust.

6. Ühe 30. detsembri 2008. a määrusega (määrus I) jättis ringkonnakohus rahuldamata taotluse

menetlusabi saamiseks (riigilõivu tasumisest vabastamiseks). Ringkonnakohus pikendas kostjale

antud tähtaega apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja kohustas kostjat 30 päeva jooksul

tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 13 250 krooni ning esitama kohtule riigilõivu tasumise

kontrollimist võimaldavad andmed.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt arvestatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 186 lg-te 1 ja 2 järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut

ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate

isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid olulisi asjaolusid. Taotleja

majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa

sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos

elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende

arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kui taotluse

esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja

majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei

määra kohus TsMS § 186 lg 6 järgi menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.

Kostja lepinguline esindaja sai Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2008 määruse, millega anti

puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg, toimikus oleva kinnituse kohaselt kätte 2. detsembril 2008. Puuduse

kõrvaldamise tähtaeg lõppes 22. detsembril 2008. Kostja ei ole senini esitanud kohtule tõendeid enda

ega temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekute ega taotluse esitamisele eelnenud

nelja kuu keskmise sissetuleku kohta. Seetõttu tuleb kostja taotlus menetlusabi saamiseks jätta

TsMS § 186 lg 6 alusel rahuldamata.

Kostja peab TsMS § 137 lg 1 ja riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu

13 250 krooni. Kuna puuduse saab kõrvaldada, tuleb kostja apellatsioonkaebus jätta TsMS § 638 lg 2

alusel käiguta ja anda kostjale riigilõivu tasumiseks täiendav tähtaeg, s.o 30 päeva alates määruse

jõustumisest.

7. Teise 30. detsembri 2008. a määrusega (määrus II) jättis ringkonnakohus rahuldamata kostja

taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt arvestatakse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 14 lg-te 1

ja 2 järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate

perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele

tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid olulisi asjaolusid. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates

ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei

arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete

igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases

suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kui taotluse esitaja ei ole kohtu

määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta

või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus RÕS § 14 lg 6 järgi

menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.

Kostja lepinguline esindaja sai Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2008. a määruse, millega anti

kostjale puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg, toimikus oleva kinnituse kohaselt kätte 2. detsembril 2008.

Puuduse kõrvaldamise tähtaeg lõppes 22. detsembril 2008. Kostja ei ole senini esitanud kohtule

tõendeid enda ega temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekute ega taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku kohta. Seetõttu tuleb kostja taotlus menetlusabi

saamiseks jätta RÕS § 14 lg 6 alusel rahuldamata.

8. Toimikust nähtuvalt saatis ringkonnakohus 30. detsembri 2008. a määruse e-kirjaga kostjat

maakohtus esindanud lepingulisele esindajale, täpsustamata, kumma määruse ta saatis. Esindaja

kinnitas määruse kättesaamist 13. jaanuaril 2009, täpsustamata, millise ülalnimetatud määruse ta

kätte sai. Ka kostjale toimetati vähemalt üks 30. detsembri 2008. a määrustest allkirja vastu kätte

14. jaanuaril 2009.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas 28. jaanuaril 2009 määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja

teha uue määruse, millega anda talle täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks. Määruskaebusele oli

lisatud ringkonnakohtu määrus I.

10. Riigikohus jättis määruse käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse

esitamiseks vandeadvokaadi vahendusel ja kassatsioonikautsjoni tasumiseks.

11. Kostja esitas vandeadvokaadi vahendusel 27. veebruaril 2009 määruskaebuse. Määruskaebusele

lisati kassatsioonikautsjoni tasumist tõendav dokument, millest nähtuvalt tasuti kautsjoni kahelt

määruskaebuselt kokku 800 krooni. Samuti lisati määruskaebusele mõlemad ringkonnakohtu

30. detsembril 2008 tehtud määrused.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja 28. novembri 2008. a määrust kätte saanud, kuigi

apellatsioonkaebusele ja taotlustele olid märgitud kostja andmed. Kohus ei saanud edastada

menetlusdokumente ainult kostja lepingulisele esindajale, sest esindajaga oli leping pärast

apellatsioonkaebuse kirjutamist 26. novembril 2008 lõppenud. Asjaolu, et kostjat maakohtus

esindanud lepinguline esindaja andis põhimõttelise nõusoleku esindada kostjat riigi õigusabi korras

ka apellatsioonimenetluses, ei muuda seda isikut kostja lepinguliseks esindajaks.

12. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrused I ja II tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata samale

ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.

14. Esmalt märgib kolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembril 2008 tehtud määrusi I ja II

saab formaalselt pidada kaheks eraldi määruseks, kuid sisuliselt lahendas ringkonnakohus mõlemas

määruses kostja ühes avalduses sisaldunud taotlused menetlusabi saamiseks. Seda saanuks teha ühes

määruses. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks teha kummagi määruse kohta eraldi lahendit.

15. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb ringkonnakohtu määrused I ja II tühistada põhjusel, et

kostja ei saanud 28. novembri 2008. a määrust kätte ega saanud seetõttu selles määruses antud tähtaja

jooksul menetlusabitaotluse puudusi kõrvaldada. Seega tuleb selgitada, kas nimetatud määruse saab

lugeda kostjale kättetoimetatuks selle kättetoimetamisega kostja nimel ringkonnakohtule

menetlusabitaotluse esitanud isikule.

16. Tsiviilkohtumenetlusteovõimeline menetlusosaline osaleb kohtumenetluses eelkõige isiklikult,

kuid TsMS § 217 lg 1 järgi võib ta menetluses osaleda ka esindaja kaudu. Kui menetlusosalisel on

esindaja, on esindajal TsMS § 217 lg 5 järgi selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta

esindab, ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse esindatud menetlusosalise tehtuks.

Ka menetlusdokumendid peab kohus TsMS § 306 lg 1 järgi toimetama kätte eelkõige

menetlusosalisele. Juhul kui menetlusosalist esindab menetluses esindaja ja kohus ei pea vajalikuks

menetlusdokumendi saatmist lisaks ka menetlusosalisele isiklikult, võib kohus TsMS § 321 järgi

toimetada menetlusdokumendi menetlusosalise asemel kätte üksnes menetlusosalise esindajale.

17. Menetlusosalist võib menetluses esindada TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline

esindaja, kelle volituse aluseks on menetlusosalise ja esindaja sõlmitud leping.

Kuna tegemist on tehingulise esindusõigusega, võib selle ka tehinguliselt lõpetada. Lepingulise

esindaja volituste lõppemist reguleerib TsMS § 225. Viidatud paragrahvis on sätestatud volituste

lõppemine juhul, kui esindatav võtab volituse tagasi (TsMS § 225 lg 1), esindaja lõpetab volituse

aluseks oleva lepingu (TsMS § 225 lg 2) ja volituse tähtaeg lõpeb (TsMS § 225 lg 4). Muid volituse

lõppemise juhte selles paragrahvis eraldi märgitud ei ole, kuid kolleegiumi arvates ei välista see

volituse lõppemist ka muudel alustel.

TsMS § 217 lg 4 järgi kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse

kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

Kolleegiumi arvates ei ole TsMS §-s 225 sätestatud ammendavat loetelu volituse lõppemise aluseks

olevatest asjaoludest. Viidatud sättes on üksnes täpsustatud volituse lõppemist nimetatud juhtudel.

Seetõttu võib esindaja volitus lõppeda ka muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 125

nimetatud juhtudel, kui see ei ole vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega. Muu hulgas

võib kohtumenetluse esindaja volitus lõppeda juhul, kui volituse andmise aluseks olev leping lõppeb

(TsÜS § 125 lg 1 p 8). Sellisel juhul tuleb lisaks arvestada asjaoluga, et kui lepingu alusel on volitus

antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest

kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus TsÜS § 127 lg 1 järgi kolmanda

isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle

lõppemisest teatatud.

Seega juhul, kui kohtumenetluses lepingulise esindaja volituse aluseks olev leping lõppeb, kehtib

lepingulise esindaja volitus kohtu suhtes seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest. Pärast

seda, kui menetlusosaline või esindaja on kohtule volituse lõppemisest teatanud, osaleb

menetlusosaline menetluses isiklikult.

18. Praeguses asjas esitas kostja nimel menetlusabitaotluse kostja lepinguline esindaja, kuid ta märkis

taotluses, et leping tema ja kostja vahel on lõppenud. Kuna kostja lepinguline esindaja teatas kohtule,

et volituse aluseks olev leping on lõppenud, sai kohus TsÜS § 125 lg 1 p 8 alusel järeldada, et

esindaja volitus on lõppenud, ja pidi pärast teate saamist toimetama menetlusdokumendid kätte

menetlusosalisele isiklikult.

19. Asja materjalidest nähtuvalt toimetas ringkonnakohus 28. novembri 2008. a määruse kätte mitte

kostjale, vaid tema nimel apellatsioonkaebuse ja menetlusabitaotluse esitanud isikule, kelle volituse

lõppemisest oli kohtule teada antud. Kostjale isiklikult seda määrust kätte toimetatud ei ole.

Kolleegiumi arvates on nimetatu oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis annab alust tühistada

mõlemad 30. detsembril 2008 kostja kohta tehtud kohtumäärused ja saata asi ringkonnakohtule

menetluse jätkamiseks.

Kuna määruskaebuse järgi on kostja praeguseks ajaks 28. novembri 2008. a määruse kätte saanud, ei

tule ringkonnakohtul seda kostjale uuesti kätte toimetada. TsMS § 307 lg 3 järgi saab 28. novembri

2008. a määruse lugeda kostjale kättetoimetatuks alates selle tegelikust jõudmisest kostjani. Küll

tuleb ringkonnakohtul anda kostjale määrusega täiendav tähtaeg menetlusabitaotluse puuduste

kõrvaldamiseks ja see määrus kostjale isiklikult kätte toimetada.

20. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull