3-3-1-14-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-14-09

Otsuse kuupäev

9. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec vaidlustus Kagu

Teedevalitsuse 7. veebruari 2008. a käskkirja nr 12 ja 24. märtsi

2008. a käskkirja nr 30 tühistamiseks ning AS-ga Teede REV-2

sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. novembri 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-08-764

Menetluse alus Riigikohtus

AS KPK Teedeehitus kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS KPK Teedeehitus kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. novembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-764 ja saata

AS KPK Teedeehitus kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kagu Teedevalitsus (praegune Lõuna Teedekeskus) korraldas avatud hankemenetlusega riigihanke

"Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 56,6-69,4 rekonstruktsioon koos kaasnevate töödega",

registreerimisnumber 102773. Pakkumiste esitamise tähtpäevaks 24. jaanuariks 2008 esitati seitse

pakkumust, nendest hulgas kaks ühist pakkumust - AS Turgel Grupp, OY Destia ja AS KPK

Teedeehitus, OÜ Delgetec.

2. Kagu Teedevalitsuse juhataja 5. veebruari 2008. a käskkirjaga nr 11 tunnistati kõik pakkujad

kvalifitseerituks. Vastavaks tunnistati AS Talter, Tallinna Teede AS, AS TREF, AS Aspi, AS Teede

REV-2 pakkumused. Riigihangete seaduse (RHS) § 47 lg-te 1 ja 2 alusel lükati tagasi AS Turgel

Grupp, OY Destia ja AS KPK Teedeehitus, OÜ Delgetec ühispakkumused.

3. Kagu Teedevalitsuse juhataja 7. veebruari 2008. a käskkirjaga nr 12 tunnistati AS Teede REV-

2 pakkumus edukaks.

4. AS KPK Teedeehitus esitas 5. veebruaril 2008 Riigihangete Ameti juures asuvale

vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon) vaidlustuse Kagu Teedevalitsuse juhataja 5. veebruari

2008. a käskkirja nr 11 peale. Vaidlustuskomisjoni 7. märtsi 2008. a otsusega vaidlustus rahuldati.

5. Kagu Teedevalitsuse 12. märtsi 2008. a kirjaga nr 7-8/424 küsiti AS-lt KPK Teedeehitus selgitusi

ühispakkumuses kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud vormidel 4 ja 5 toodud tööde vastavuse kohta

hanketeate III osa p-s 2.2 ja 2.3 toodud tingimustele. Kirja p-s 4 märgiti ära, et hankemenetluses

tunnistati edukaks pakkujaks AS Teede REV-2. AS KPK Teedeehitus 17. märtsi 2008. a vastuskirja

p-s 3 märgiti, et AS Teede REV-2 edukaks pakkujaks tunnistamisel on tegemist ilmselt kirjaveaga,

sest AS KPK Teedeehitus pakkumuse hind oli kõige madalam, seetõttu peaks nende pakkumus olema

parim. Ühtlasi paluti seda küsimust selgitada ja kui mõni pakkumus on juba edukaks tunnistatud, siis

tuleks sellest informeerida nõuetekohases vormis.

6. Kagu Teedevalitsuse juhataja 24. märtsi 2008. a käskkirjaga nr 30 tunnistati RHS § 39 p 3

alusel kehtetuks 5. veebruari 2008. a käskkirja nr 11 p 1.3, mis käsitles ühispakkujate AS KPK

Teedeehitus ja OÜ Delgetec kvalifitseerimist. Lähtudes hankijale laekunud teabest, kinnitati

hindamiskomisjoni otsus kõrvaldada hankemenetlusest ühispakkumuse teinud AS KPK Teedeehitus

ja OÜ Delgetec kui valeandmete esitajad (p 1); kinnitati hindamiskomisjoni otsus jätta nimetatud

ühispakkujad kvalifitseerimata, kuna ühispakkujate majanduslik seisund, tehniline ja kutsealane

pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele ning tunnistati nad

mittekvalifitseerunud pakkujaks (p 2). Lähtudes vaidlustuskomisjoni 7. märtsi 2008. a otsusest

tunnistati kehtetuks käskkirja nr 11 p 3.2, mis käsitles nimetatud ühispakkujate vastavust (p 3).

7. Hankeleping AS-ga Teede REV-2 sõlmiti 28. märtsil 2008.

8. AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec esitasid 4. aprillil 2008 vaidlustuskomisjonile vaidlustuse,

paludes tunnistada kehtetuks 7. veebruari 2008. a käskkiri nr 12 ja 24. märtsi 2008. a käskkiri nr 30,

millega otsustati nad hankemenetlusest kõrvaldada ja tunnistati edukaks pakkujaks AS Teede REV-2.

Samuti paluti tuvastada 28. märtsil 2008 AS-ga Teede REV-2 sõlmitud hankelepingu tühisus.

Vaidlustuses leiti, et nende mittekvalifitseerimine on ebaõige ja menetlusest kõrvaldamine RHS § 38

lg 1 p 5 alusel põhjendamatu. Hankija ei ole neid AS Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamise

otsusest teavitanud kooskõlas RHS § 54 lg-ga 1. Kui aga selline edukaks pakkumuseks tunnistamise

otsus on tehtud, siis tuleb see tühistada, sest vaidlustajate ühispakkumus tehti kõige madalama

hinnaga. Vaidlustajaid ei ole teavitatud ka hankelepingu sõlmimisest. Kui hankeleping on sõlmitud,

on see RHS § 69 lg 1 alusel tühine, sest enne hankelepingu sõlmimist oleks pidanud hankija

teavitama vaidlustajaid RHS § 54 lg 1 alusel teise osaleja pakkumuse edukaks tunnistamisest ja

ootama siis ära 14 päeva.

9. Vaidlustuskomisjoni 11. aprilli 2008. a otsusega jäeti vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati.

Vaidlustuskomisjon leidis, et hankemenetlus on lõppenud ja puudub alus lugeda sõlmitud

hankelepingut tühiseks RHS § 69 lg 1 alusel. Kagu Teedevalitsuse poolt AS-le KPK Teedeehitus

12. märtsil 2008 saadetud kirja nr 7-8/424 p-s 4 on muuhulgas öeldud, et hankemenetluses on

edukaks pakkujaks tunnistatud AS Teede REV-2. Kirja sai vaidlustaja kätte samal päeval.

Vaidlustuskomisjon ei näe põhjust mitte lugeda selle kirjaga täidetuks hankija kohustus vaidlustaja

suhtes teavitada neid RHS § 54 lg 1 tähenduses pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest. Asjaolu,

et kiri saadeti hiljem kui RHS § 54 lg-st 1 tulenev 3 ööpäevane tähtaeg, on põhjendatav sellega, et

alates samas hankemenetluses vaidlustajate kohta 5. veebruaril 2008. a tehtud pakkumuse

tagasilükkamise otsuse tegemisest kuni vaidlustuskomisjoni 7. märtsi 2008. a otsuseni, millega

vaidlustuskomisjon tunnistas vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks, ei osalenud

vaidlustajad tulenevalt RHS § 47 lg-st 9 hankemenetluses. Kagu Teedevalitsus on teavitanud

vaidlustajaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest esimesel võimalusel pärast vaidlustajate

ennistamist hankemenetlusse. Hankelepingu koopiast nähtuvalt on leping sõlmitud 28. märtsil 2008,

st 16. päeval pärast eelnimetatud kirja edastamist vaidlustajale. Vaidlustus laekus

vaidlustuskomisjonile 4. aprillil 2008. Hankemenetlus selles riigihankes tuleb lugeda RHS § 29 lg 3

p 1 alusel lõppenuks ja vaidlustus mittetähtaegselt esitatuks.

10. AS KPK Teedeehitus esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palutakse

tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja vaidlustus rahuldada. Kaebaja väidab, et teda ei ole AS Teede

REV-2 edukaks tunnistamise otsusest teavitatud RHS § 54 lg 1 kohaselt. Vaidlustuskomisjoni

vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Kagu Teedevalitsus küsis temalt 12. märtsi 2008. a kirjaga

selgitusi seoses selle riigihankega, kirja p-s 4 sisalduvat mitmetimõistetavat lauset ei saa aga käsitleda

edukast pakkujast teavitamisena RHS § 54 lg 1 tähenduses. Kuigi Riigihangete seadus ei sätesta

täpsemaid nõudeid teavitamise otsuse vormile ja sisule, ei või hankija määrata neid oma suva alusel.

Tegemist on hankija kaalutlusruumi kuuluva küsimusega, mida tuleb lahendada kooskõlas volituse

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Vaidlustuskomisjon hindas olukorda formaalselt ja pealiskaudselt.

Asjaolud annavad tunnistust hankija tegevuse pahatahtlikkusest. Arvestatud pole, et 17. märtsi 2008.a

vastuses hankijale paluti hankijalt selgitust edukaks pakkujaks tunnistamise otsuse kohta ja sellest

teavitada nõuetekohases vormis. Hankija pole vastanud ja otsust teatavaks teinud.

Vaidlustuskomisjon jättis tähelepanuta, et kaebaja õiguste rikkumine selgus 24. märtsi 2008. a

käskkirjast nr 30, mille kättesaamisel asus kaebaja oma õigusi kaitsma. Ta vaidlustas koheselt ja

õigeaegselt hankelepingu sõlmimise, hankemenetlusest kõrvaldamise ja edukaks pakkumuseks

tunnistamise. Kohtupraktika kohaselt on vaidlustamisviite puudumine, samuti haldusorgani eksitav

käitumine põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kui ringkonnakohus leiab, et tähtaeg on mööda lastud,

tuleb lugeda see mööda lastuks mõjuvatel põhjustel ja tähtaeg ennistada.

11. Tallinna Ringkonnakohtu 4. novembri 2008. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

vaidlustuskomisjoni otsus muutmata. Põhjendused olid järgmised:

1) õige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et hankemenetlus tuleb RHS § 29 lg 3 p 1 alusel lugeda

lõppenuks, vaidlustus mittetähtaegselt esitatuks ja puudub alus lugeda hankeleping tühiseks RHS

§ 69 lg 1 alusel;

2) RHS § 121 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva

jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või

huvide kahjustamisest, kuid mitte hiljem pärast hankelepingu sõlmimist. RHS § 122 lg 3 p 1 kohaselt

jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui

vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt. RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu

või raamlepingu sõlmimisega. RHS § 69 lg 1 kohaselt ei või hankija anda nõusolekut hankelepingu

sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate

edastamisest arvates ja enne nimetatud tähtaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine;

3) RHS § 54 lg 1 kohaselt esitab hankija pakkujale viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva

jooksul kirjalikult muuhulgas teate pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest koos pakkujate

nimedega, kelle pakkumuse suhtes vastav otsus tehti. Nimetatud sättes sisaldub kirjaliku teate

edastamise nõue ja nähakse ette, millist informatsiooni peab teade sisaldama. Muid vorminõudeid ei

ole esitatud. Ekslik on apellandi seisukoht, et teade peab olema vormistatud haldusaktina. Hankija

saatis apellandile 12. märtsil 2008 kirja, mille p-s 4 märgiti, et hankemenetluses on edukaks

pakkumuseks tunnistatud AS Teede REV-2 pakkumus. Kuigi kiri sisaldas ka muud teavet, on seal

üheselt ära märgitud edukas pakkuja ja selle kirjaga tuleb lugeda täidetuks teavitamise nõue.

Põhjendatud ei ole apellandi väide, et tegemist on mitmetimõistetava lausega;

4) apellant ei ole vastu vaielnud hankija väitele, et 7. veebruari 2008. a käskkiri nr 12 edukaks

pakkujaks tunnistamise kohta väljastati talle juba veebruaris 2008, kui vaadati läbi sama riigihanke

raames AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec poolt esitatud vaidlustus ühispakkumise

tagasilükkamise kohta. Vaidlustuskomisjoni 7. märtsi 2008 otsusega taastus kassaatori õigus edasises

riigihankes osalemiseks. Saades kätte hankija viidatud kirja ja omades käskkirja nr 12, pidi apellant

oma õiguste rikkumises või huvide kahjustamises selgusele jõudma ja vajaduse korral edukaks

pakkumuseks tunnistamise otsuse vaidlustama. Seda ta ei teinud;

5) kuna hankija täitis 12. märtsil 2008 kirjaliku teate edastamise kohustuse ja hankeleping sõlmiti

16. päeval pärast teate edastamist, siis puudub alus lugeda hankeleping tühiseks RHS § 69 lg 1 alusel.

Seetõttu oli vaidlustuse läbivaatamata jätmine RHS § 122 lg 3 p 1 alusel õiguspärane;

6) apellant taotleb vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist, kuid ei ole osundanud taotluse esitamise

õiguslikule alusele. Hankija tegevuse vaidlustamise kord ja vaidlustusmenetlus on reguleeritud

Riigihangete seadusega, mis ei anna võimalust vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamiseks või

kaalutlemiseks tähtaja möödalaskmist tinginud asjaolude üle.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. AS KPK Teedeehitus kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või rahuldada apellatsioonkaebus. Menetluskulud

jätta Kagu Teedevalitsuse kanda. Kassaator väidab järgmist:

1) HKMS § 25 lg 2 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning rajanema üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ringkonnakohtu otsus ei vasta nendele nõuetele ja tegemist on

olulise menetlusõiguse normi rikkumisega. Apellant tõstatas küsimuse hankija teavitamiskohustuse

täitmise ulatusest ja kvaliteedist, st kas kaudsed vihjed, eksitav kontekst ja vastuolulisus saavad

mõjutada teavitamiskohustuse täidetuks lugemist. Ringkonnakohtu otsuses on vaid üldine

konstateering apellatsioonkaebusega mittenõustumise kohta ja viide RHS § 54 lg-le 1, apellandi

väiteid ei analüüsitud;

2) rikutud on HKMS § 17 lg-t 3 ja TsMS § 231 lg-t 2, kuna ringkonnakohus luges tõendatuks asjaolu,

et apellant ei ole vastu vaielnud hankija väitele, et 7. veebruari 2008. a käskkiri nr 12 AS Teede REV-

2 pakkumuse edukaks tunnistamise kohta väljastati juba veebruaris 2008. Kassaator ei ole võtnud

seda asjaolu omaks, vaid on järjekindlal seisukohal, et teda ei ole parimaks pakkumuseks tunnistatud

otsusest teavitatud. Ringkonnakohtu istungil nägi apellant käskkirja nr 12 esimest korda. HKMS § 17

lg 3 kohaselt võib kohus lugeda menetlusosalise faktilise väite tõendatuks, kui teised

menetlusosalised võtavad selle omaks ning omaksvõtt ei kahjusta menetlusvälise isiku õigusi ega

avalikke huve; omaksvõttu hindab kohus koos muude tõenditega; muus osas kohaldatakse omaksvõtu

suhtes TsMS §-s 231 sätestatut. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud

väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks; omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja

selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus

nõustumine protokollitakse;

3) väär on ringkonnakohtu seisukoht, et Riigihangete seadus ei anna võimalust vaidlustuse tähtaja

ennistamiseks või kaalutlemiseks tähtaja möödalaskmist tinginud asjaolude üle. Ringkonnakohus pidi

kohaldama RHS § 129 lg-t 1 ja HKMS § 12 lg-t 3 nende koosmõjus ning lahendama kaebetähtaja

ennistamise küsimuse. RHS § 129 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale

hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ja selle menetlemisele kohaldatakse

Halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut selles peatükis sätestatud

erisustega. HKMS § 12 lg 3 ja § 32 lg 3' reguleerivad kaebetähtaja ennistamist. Riigihangete seadus

ei sätesta HKMS § 12 lg 3 ja § 32 lg 3' suhtes erisusi. Menetlustähtaja ennistamine on üldtunnustatud

menetlusõiguse põhimõte.

13. Lõuna Teedekeskuse (endine Kagu Teedevalitsus) kirjalikus vastuses palutakse jätta

kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuse väited

kohtumenetluse seaduste sätete olulise rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on

selgelt märkinud, miks on vaidlustuskomisjoni otsus seaduslik ja põhjendatud. Tuginedes RHS § 54

lg-le 1 leidis kohus õigesti, et vastav teade ei pea olema vormistatud haldusaktina. Arusaamatu on,

kuidas saab kirjas sisalduv selge eestikeelne lause olla kui kaudne vihje, eksitav või vastuoluline.

Ringkonnakohus kontrollis vaidlustatud lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja

sellele esitatud vastuväidete piires ning ei ole rikkunud menetlusnorme.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas on vajalik anda hinnang sellele, kas Tallinna

Ringkonnakohus oli pädev läbi vaatama antud riigihankevaidlust.

15. Käesolevas asjas esitasid AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec Kagu Teedevalitsuse

juhataja 24. märtsi 2008. a käskkirja nr 30 peale vaidlustuse vaidlustuskomisjonile. Kuna AS KPK

Teedeehitus ei nõustunud vaidlustuskomisjoni 11. aprilli 2008. a otsusega, siis esitas ta

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtule kaebuse esitamisel lähtus ta RHS § 129 lg-

st 1. Nimetatud säte oli ringkonnakohtule aluseks kaebuse menetlusse võtmisel.

16. RHS § 129 lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha

järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole

esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule kui esimese astme

kohtule.

17. Riigikohtu üldkogu hindas RHS § 129 lg 1 vastavust põhiseadusele ja 8. juuni 2009. a otsusega

asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Üldkogu

põhjendas otsust järgmiselt:

1) RHS § 129 lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme

kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. RHS § 129 lg 1

kohustab ringkonnakohut vaatama RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud

riigihankevaidlusi läbi esimese kohtuastmena, kuid selline regulatsioon ei ole kooskõlas

ringkonnakohtu põhiseadusliku staatusega teise astme kohtuna. Lisaks kohustab see säte vaatama

apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2

nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus põhiseaduse kohaselt apellatsiooni

korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Kuigi teatud

liiki haldusvaidluste lahendamise kohustuse panemine haldusorganile ei ole põhiseadusega vastuolus,

ei ole selline haldusorgan osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmed

on oma otsuste langetamisel sarnaselt kohtunikega sõltumatud ja nende sõltumatuse tagatised

kattuvad osaliselt kohtunike omadega (RHS § 119), kuid neid ei saa pidada kohtunikeks PS § 147

tähenduses. Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Lisaks ei ole nende

ametisse nimetamisel tagatud sõltumatus täitevvõimust, nagu see on PS § 150 kohaselt tagatud

kohtunike puhul. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud

menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega;

2) RHS § 129 lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa-ja linnakohtud ning

halduskohtud on esimese astme kohtud. RHS § 129 lg 1 välistab RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

riigihankeasjades halduskohtusse pöördumise. Riigihankeid puudutavad kohtuasjad algavad seetõttu

teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest ei vasta

PS § 149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kõik kohtuasjad algavad esimese astme

kohtust;

3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146

esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus.

PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Niisuguse seaduse

vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et

halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu

pädevuse kitsendamist;

4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses

vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis

on sätestatud RHS § 129 lg-tes 2, 3 ja 4;

5) RHS § 129 lg 1 vastuolu tõttu põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi

vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud ka pädevust esitada seda kaebust

sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa üldkogu

Tallinna Ringkonnakohtu otsuses põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud

sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.

18. Kuna Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest tulenevalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul

pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, siis tuleb Tallinna

Ringkonnakohtu 4. novembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-764 tühistada ja saata AS KPK

Teedeehitus kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

19. AS KPK Teedeehitus kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kautsjon kuulub tagastamisele.

Kuna kaebus saadetakse lahendamiseks esimese astme kohtule, siis ei vaata halduskolleegium läbi

menetluskulude väljamõistmise taotlust.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann