3-3-1-13-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-13-09

Otsuse kuupäev

9. juuni 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

OÜ Sherman, Skanska EMV AS ja Insenerehituse AS vaidlustus

Kaitseministeeriumi riigihankes ""Väljaõppe ja

administratiivstruktuuriüksuse Mereväebaas" kaide nr 3 ja 4

renoveerimine Miinisadama territooriumil, asukohaga Tallinna

linn, Tööstuse tn 54 a" (registreerimisnumber 107055) AS

Merko Ehitus kvalifitseerimise, tema pakkumuse vastavaks ja

edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-08-2177

Menetluse alus Riigikohtus

Skanska EMV AS, OÜ Astlanda Ehitus (endine OÜ Sherman) ja

Insenerehituse AS kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Skanska EMV AS, OÜ Astlanda Ehitus (endine OÜ Sherman) ja Insenerehituse AS

kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-2177 ja

saata AS Merko Ehitus ja Kaitseministeeriumi kaebused lahendamiseks Tallinna

Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) asutati AS Merko Ehitus (registrikood 10068022)

jagunemisel, mis jõustus registrikandega 1. augustil 2008. Jagunemine viidi läbi Äriseadustiku (ÄS)

§ 434 lg 4 kohaselt eraldumise teel uue äriühingu asutamisega. Jaguneva äriühingu ärinimeks sai AS

Järvevana ja loodud äriühingu nimeks sai AS Merko Ehitus (registrikood 11520257).

2. Kaitseministeerium korraldas avatud hankemenetlusega riigihanke registreerimisnumbriga 107 055

""Väljaõppe ja administratiivstruktuuriüksuse Mereväebaas" kaide nr 3 ja 4 renoveerimine

Miinisadama territooriumil, asukohaga Tallinna linn, Tööstuse tn 54 a". Pakkumuste esitamise

tähtajaks oli 5. august 2008.

Hanketeate III osa p 2.2 (majanduslik- ja finantsseisund) kohaselt pidi pakkuja netokäive

ehitustegevusest viimase kolme majandusaasta jooksul olema keskmiselt vähemalt 200 miljonit

krooni aastas. Hanketeate III osa p 2.3 (tehniline- ja kutsealane pädevus) kohaselt oli

kvalifitseerimiseks vajalik ära näidata pakkuja varasem kogemus - pakkuja pidi esitama viimase viie

aasta jooksul rajatud vähemalt kolm vesi- või sadamaehituslikku objekti, igaüks maksumusega üle 20

miljoni krooni. Hanketeate III osa p 2.3 alap 3 kohaselt pidi pakkuja omama tegevusluba või

registreeringut majandustegevuse registris.

Riigihankel osalemiseks esitas teiste hulgas pakkumuse AS Merko Ehitus (registrikood 11520257)

ning ühise pakkumuse OÜ Sherman, Skanska EMV AS ja Insenerehituse AS.

3. Kaitseministeeriumi kantsleri 18. septembri 2008. a käskkirja nr 36 p-de 1 ja 2 kohaselt

otsustati AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) kvalifitseerida ja tema pakkumus tunnistada

vastavaks. Kaitseministri 29. septembri 2008. a käskkirjaga nr 170 otsustati tunnistada AS Merko

Ehitus (registrikood 11520257) pakkumus edukaks.

4. Ühispakkujad OÜ Sherman, Skanska EMV AS ja Insenerehituse AS esitasid nimetatud

käskkirjade peale vaidlustuse Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile

(vaidlustuskomisjon), taotledes AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) kvalifitseerimise, tema

pakkumuse vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist.

Vaidlustuse kohaselt oli pakkumuste esitamise tähtajaks 5. august 2008, AS-l Merko Ehitus oli

nõutav registreering majandustegevuse registris alles 6. augustil 2008, kuid registreering peab olema

pakkumuse esitamise hetkeks. Merko Ehituse AS-i tuleb vaadelda kui uut äriühingut, kellel puudus

varasem majandustegevus ja kes ei saa seetõttu täita hankija nõudeid, mis seonduvad

majandustegevuse ajalooga. AS Järvevana majandustegevuse ajaloole ei võimalda AS-l Merko Ehitus

tugineda TsÜS § 26 lg 2 ja § 66. AS-l Merko Ehitus puudub varasem majandustegevus, tal ei saa olla

täidetud hanketeate III osa p-de 2.2 ja 2.3 nõuded. AS-l Merko Ehitus nõutav netokäive puudus, ta ei

saanud teha nõutavaid töid, sest ta kanti äriregistrisse alles 1. augustil 2008. Kuna ta kvalifitseeriti

seadusevastaselt, siis ei saa tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused olla

seaduslikud.

5. Vaidlustuskomisjoni 27. oktoobri 2008. a otsusega nr 130-08/107055 vaidlustus rahuldati ning

Kaitseministeeriumi kantsleri 18. septembri 2008. a käskkirja nr 36 punktid 1 ja 2 ning kaitseministri

29. septembri 2008. a käskkiri nr 170 tunnistati kehtetuks. Põhjendused olid järgmised:

1) vaidlustuskomisjon ei nõustunud vaidlustajaga selles, et nõutav majandustegevuse registri

registreering peab olemas olema pakkumuse esitamisel ja ei nõustutud ka sellega, et registreering on

vajalik vaid siis, kui hankelepingut hakatakse reaalselt täitma. Kui hankelepingu järgi sooritatavaks

tegevuseks on kehtestatud erinõuded, siis peavad need olema täidetud kvalifikatsiooni kontrollimise

ajal. Riigihangete seadus (RHS) ei sätesta ajahetke, millal hankija peab kontrollima pakkujate või

taotlejate vastavust RHS § 41 lg 3 alusele. Riigihangete seadusest ei tulene hankijale nõuet

kontrollida pakkuja või taotleja kohustusliku registreeringu olemasolu pakkumuse esitamisel.

Majandustegevuse registri registreeringu nõue ei saa tuleneda hanketeatest ega hankedokumentidest.

Seega peab hankija registreeringu olemasolu kontrollima pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni

kontrollimise raames. Hankija kontrollis kõigi pakkujate, sh ka kolmanda isiku kvalifikatsiooni

ajavahemikul 6. kuni 13. august 2008. Kolmandal isikul oli majandustegevuse registri registreering

selle kontrollimise ajal olemas ja hankija otsus tema kvalifitseerimise kohta ei ole selles osas

vastuolus Riigihangete seadusega;

2) RHS § 39 lg 1 paneb hankijale kohustuse kontrollida pakkuja või taotleja majandusliku ja

finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust hanketeates seatud kvalifitseerimise

tingimustele. AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) jagunemine on toimunud eraldumise teel.

Omandav ühing on saanud ärinimeks Merko Ehitus, talle on jagunev ühing üle andnud kogu oma

vara ja ettevõtte, v.a jagunemiskava lisas 3 toodud vara ja kohustused. Vaidlustuskomisjon ei

nõustunud sellega, et AS Merko Ehitus on AS Järvevana õigusjärglane. Jagunemislepinguga vara

saamine ei tähenda üldõigusjärglust, vaid pigem eriõigusjärglust. Ettevõtte üleminekul ei ole samuti

tegemist üldõigusjärglusega, sest ettevõtte üleandja ei lõpe ja jääb vastuvõtjaga koos

Võlaõigusseaduse § 183 lg 1 alusel solidaarselt vastutust kandma. Kolmas isik on loodud äriühingu

jagunemisel eraldumise teel ja seda reguleerib Äriseadustik. Jagunemislepingust tulenevalt saab oma

netokäibele ja töökogemustele tugineda AS Järvevana, mitte aga AS Merko Ehitus (registrikood

11520257). Kuna tema kvalifitseerimine ei ole kooskõlas Riigihangete seadusega, siis ei saa tema

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused, millele ei eelne õiguspärast pakkuja

kvalifitseerimise otsust, olla kooskõlas Riigihangete seadusega.

6. AS Merko Ehitus ja Kaitseministeerium esitasid vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebused

Tallinna Ringkonnakohtule. AS Merko Ehitus esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse. Ringkonnakohtu

10. novembri 2008. a määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati ja peatati hankemenetluse

läbiviimise kohtumenetluse ajaks, v.a RHS §-s 45 nimetatud menetlustoimingute tegemine.

AS Merko Ehitus kaebuses paluti vaidlustuskomisjoni otsus tühistada ja jätta vaidlustus

rahuldamata. Väited olid järgmised:

1) ebaõige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et antud jagunemisel on tegemist eriõigusjärglusega.

Tegemist on üldõigusjärglusega. Õige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et õigus viidata varasemale

kogemusele ja käibele on õigus, mida võib eraldi tehinguga üle anda. Ebaõige on aga seisukoht, et

antud juhul ei ole seda õigust justkui üle antud, sest jagunemiskavas ei ole selle kohta eraldi viidet.

Ebaõige on ka arusaam kvalifikatsiooni tähendusest ja selle vastavuse kontrollimisest. Tehnilist ja

kutsealast ning majanduslikku ja finantsilist suutlikkust iseloomustavate näitajate puhul ei ole

tegemist üleantava varaga, vaid statistiliste näitajatega. Juriidiline isik teostab majandustegevust

majandusüksuse kaudu ja see on terviklikult toimiv varakogum. Sinna on kogunenud oskusteave ja

tema tegevusest tulenevad rahavood moodustavad ettevõtlusega seotud käibe. Need on näitajad, mis

iseloomustavad majandusüksuse tegevuse tulemusi minevikus. Riigihankes tuleb lähtuda

kvalifikatsiooni eesmärgist ja tuleb analüüsida sisuliselt, kas pakkuja on suuteline täitma

hankelepingut ning kas selle tõestamiseks ja oma suutlikkuse iseloomustamiseks esitatud viited

varasemale käibele on asjakohased. Kontrollida tuleb, kas esitatud näitajaid iseloomustavad seda

majandusüksust, kes hankelepingut täidab.

Jagunemine viidi läbi läbipaistvalt ja selgelt - majandustegevusega seotud vara läks kogumis üle

õigusjärglasele AS-le Merko Ehitus (registrikoood 11520257). Kogu majandusüksus koos kõigi

töötajate, oskusteabe ja varaga läks üle temale. Kvalifikatsiooni kontrollimisel tuleb lähtuda sellest, et

AS-l Merko Ehitus kui õigusjärglasel kogu majandustegevusega seotud vara osas on ainsana õigus

tugineda nendele näitajatele.

Kaitseministeeriumi kaebuses paluti ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

jäetaks vaidlustus rahuldamata. Vaidlustuskomisjon rikkus menetlusnorme, kuna jättis tähelepanuta

hankija ja kolmanda isiku enamuse vastuväiteid, ning kohaldas vääralt materiaalõigust. Pakkujate

kvalifitseerimisel ei saa tõmmata piiri üld- ja eriõigusjärgluse vahel selliselt, nagu tegi seda

vaidlustuskomisjon. On võimalik, et ka üldõigusjärgluse korras viiakse jagunemine läbi nii, et

konkreetse hankemenetluse jaoks olulised näitajad õigusjärglasele üle ei kandu. Kuid samas on

võimalik, et ettevõte loovutatakse eriõigusjärgluse korral nii, et mingi osa õiguseellase tegevusest

läheb täielikult üle õigusjärglasele ning koos sellega lähevad üle ka riigihanke seisukohalt olulised

näitajad. Kuna vaidlustuskomisjon lähtus formaalsest käsitlusest, on otsus väär. Antud juhul on

tegemist üldõigusjärglusega, kuid lõppkokkuvõttes on oluline siiski see, et käesoleval hetkel on kogu

endise AS Merko Ehitus ettevõtlus läinud üle uuele AS-le Merko Ehitus ning AS Järvevana pole

võimeline tegema hanketöid.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-08-2177 rahuldati AS

Merko Ehitus ja Kaitseministeeriumi kaebused, tühistati vaidlustuskomisjoni otsus ning tehti uus

otsus, millega jäeti OÜ Sherman, SkanskaEMV AS ja Insenerehituse AS vaidlustus rahuldamata.

Põhjendused olid järgmised:

Käesolevas vaidluses ei ole määravaks küsimus, kas jagunemisel eraldumise teel toimub õiguste ja

kohustuste üleminek eri- või üldõigusjärgluse korras. Riigihangete kontekstis on see antud juhul

ebaoluline. Pigem on tegemist eriõigusjärglusega, kuid see ei tähenda automaatselt AS Merko Ehitus

kvalifitseerimise ebaõigsust. RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja

majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimuste sätestamise eesmärgiks on tagada, et

hankemenetluses osalejad on võimelised hankelepinguga võetavaid kohustusi täitma. Vastava

eesmärgiga kooskõlas on ka sellise pakkuja kvalifitseerimine, kes on nõutava pädevuse omandanud

eraldumise teel. Hinnates AS Merko Ehitus (registreerimiskood 10068022) jagunemiskava, on ilmne,

et AS Merko Ehitus (registreerimiskood 11520257) omab nõutavat pädevust hankeobjekti

ehitamiseks. Jagunemiskava p 5.1 kohaselt anti omandavale ühingule üle kogu vara ja ettevõte, sh

kõik sinna kuuluvad asjad, õigused ja kohustused, v.a lisas 3 loetletud. Lisas 3 nimetatu ei ole aga

puutumuses võimalike riigihangetega. Riigihangete puhul ei ole oluline küsimus, kas jaguneva

ühingu käivet saab formaalõiguslikult üle kanda omandavale ühingule, millal omandav ühing

registreeriti käibemaksukohuslaseks, millal tehti kanded majandustegevuse registrisse ja kuidas kogu

protsessi raamatupidamislikult käsitleda. Peamine on kontrollida, kas omandaval äriühingul on

jagunemise tulemusel olemas vajalik majanduslik suutlikus. AS-l Merko Ehitus (registreerimiskood

11520257) on olemas majanduslik suutlikkus. Kuigi formaalselt on õige väita, et omandav ühing

omandas teatud vara või kanti mingitesse registritesse konkreetsel kuupäeval, siis faktiliselt olulisi

muudatusi jagunemisjärgselt ei toimunud. Põhjendamatu on hanketeate III osa p 2.2 kitsalt

grammatiline tõlgendamine, arvestamata kvalifitseerimisnõuete kehtestamise eesmärke. Hanketeate

tõlgendamine kooskõlas ringkonnakohtu käsitlusega ei lähe vastuollu RHS §-s 1 nimetatud

eesmärkidega. Vaidlustajate väited ebavõrdse kohtlemise osas on üldsõnalised ja konkretiseerimata.

Eeltoodu kehtib ka AS Merko Ehitus (registreerimiskood 11520257) vastavuse kohta Hanketeate III

osa p-s 2.3 nimetatud tingimustele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Skanska EMV AS, Insenerehituse AS ja OÜ Astlanda Ehitus (endise ärinimega OÜ Sherman)

esitasid kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsus täies ulatuses ja jätta jõusse

vaidlustuskomisjoni otsus. Väited on järgmised:

TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud

registrisse kandmisest. ÄS § 2 lg 3 kohaselt tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisest. AS

Merko Ehitus (registrikood 11520257) kanti äriregistrisse 1. augustil 2008. Järelikult ei saa tal olla

enne seda majanduskäivet. Juriidiliste õiguste ja kohustuste ülevõtmisega ei kaasne äriühingu

majanduskäibe teket enne äriühingu äriregistrisse kandmist. Jagunemislepingust ei tulene varasema

netokäibe üleandmist vastloodavale äriühingule. Uus AS Merko Ehitus registreeriti

majandustegevuse registris alles 6. augusti 2008 ja seetõttu ei saa ta omada varasemat

majanduskäivet ning ehituskogemust. Ringkonnakohus ei hinnanud ühte põhiväidet, et uue AS

Merko Ehitus näol on tegemist alles 1. augustil 2008 õigusvõime omandanud juriidilise isikuga, kes

registreeriti majandustegevuse registris alles 6. augustil 2008. Otsusest ei nähtu, millisest õigusaktist

tuleneb väide, et tal on varasem kolmeaastane majanduskäive ja viieaastane ehituskogemus

vesiehituslike tööde, sadamate rekonstrueerimis- ja ehitustööde osas. AS Merko Ehitus ei ole ka

ühispakkuja. Ta ei tugine pakkumuse esitamisel vana AS Merko Ehitus (praegune AS Järvevana)

näitajatele, vaid üldõigusjärglusele. Põhjendamatu on ringkonnakohtu alahindav suhtumine

riigihankemenetluses kehtivate vorminõuete suhtes ja tuginemine vaid majanduslikule suutlikkusele.

RHS § 50 lg 1 kohaselt on hankija kohustatud arvestama ainult hanketeates sätestatud pakkumuste

hindamise kriteeriume. Tugineda tuleb RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetele, eelkõige riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtetele. AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) ei vastanud hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele.

9. Kaitseministeeriumi kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebus on

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja nõustub ringkonnakohtuga, et üld- ja

eriõigusjärgluse küsimus ei oma antud asja lahendamisel otsest tähtsust. Ta on siiski jätkuval

seisukohal, et antud juhtumil on jagunemisel tegemist üldõigusjärglusega. Jagunemisel tekkinud uus

AS Merko Ehitus saab riigihankemenetluses tugineda jaguneva ühingu käibele ja tehtud tööde

nimekirjale. Vaidlust ei ole selles, et kogu vara, mis tagas nõutud tööde teostamise ja käibe

saavutamise, on jagunemisega üle läinud uuele AS-le Merko Ehitus. Kassaatorid ei ole esitanud

sellele sisulisi vastuväiteid. Vastuväited on formaalsed - uuel AS-l Merko Ehitus on uus registrikood

ja ta kanti äriregistrisse alles vahetult enne pakkumuste esitamist. Määravaks on siiski sisuline

kriteerium. Ka Euroopa Kohtu praktika lähtub põhimõttest, et pakkuja kvalifitseerimisel tuleb hinnata

tema tehnilist ja finantsvõimekust sisuliselt, mitte formaalselt. Antud juhtumil tegi uus AS Merko

Ehitus soodsaima pakkumise. Lisaks käesolevale on toimunud veel mitu riigihankemenetlust, kus AS

Merko Ehitus on teinud samuti soodsaima pakkumuse. Riigihangete eesmärgiks (RHS § 1) on avaliku

sektori vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine ning olemasolevate konkurentsitingimuste

efektiivne kasutamine. Mis puudutab majandustegevuse registreeringut, siis vaidlustuskomisjon

leidis, et uuel AS Merko Ehitus oli nõutav majandustegevuse registri registreering õigel ajal olemas.

Kassaatorid, vastustaja ja kolmas isik ei vaidlustanud seda seisukohta ringkonnakohtus ja seetõttu ei

saa see küsimus olla enam menetluse esemeks.

10. AS Merko Ehitus kirjalikus vastuses leitakse, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Rekonstrueerimine ei mõjutanud AS-le Merko Ehitus terviklikult üleläinud majandusüksuse

suutlikkust. Jagunemisel ei läinud kaduma aastatega kogunenud oskusteave. Varasem

raamatupidamisaruandlus kajastab käivet, mis tulenes tervikuna AS-le Merko Ehitus üleläinud

majandusüksuse tegevusest. Jagunemiskande hetkest on AS-l Merko Ehitus täielik õigus tugineda

vastavatele jagunemiseelsetele näitajatele riigihankel kvalifitseerumiseks. Ta vastab riigihanke

kvalifitseerimistingimustele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas on vajalik anda hinnang sellele, kas Tallinna

Ringkonnakohus oli pädev läbi vaatama antud riigihankevaidlust.

12. Käesolevas asjas esitasid ühispakkujad OÜ Sherman, Skanska EMV AS ja Insenerehituse AS

Kaitseministeeriumi kantsleri 18. septembri 2008. a käskkirja nr 36 peale vaidlustuse

vaidlustuskomisjonile. Kuna AS Merko Ehitus ja Kaitseministeerium ei nõustunud

vaidlustuskomisjoni 27. oktoobri 2008. a otsusega, siis esitasid nad kaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule. Kohtule kaebuse esitamisel lähtusid nad RHS § 129 lg-st 1. Nimetatud säte oli

ringkonnakohtule aluseks kaebuse menetlusse võtmisel.

13. RHS §129 lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha

järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole

esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule kui esimese astme

kohtule.

14. Riigikohtu üldkogu hindas RHS § 129 lg 1 vastavust Põhiseadusele ja 8. juuni 2009. a otsusega

asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas RHS § 129 lg 1 Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Üldkogu

põhjendas otsust järgmiselt:

1) RHS § 129 lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme

kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. RHS § 129 lg 1

kohustab ringkonnakohut vaatama RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud

riigihankevaidlusi läbi esimese kohtuastmena, kuid selline regulatsioon ei ole kooskõlas

ringkonnakohtu põhiseadusliku staatusega teise astme kohtuna. Lisaks kohustab see säte vaatama

apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2

nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus Põhiseaduse kohaselt apellatsiooni

korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Kuigi teatud

liiki haldusvaidluste lahendamise kohustuse panemine haldusorganile ei ole Põhiseadusega vastuolus,

ei ole selline haldusorgan osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmed

on oma otsuste langetamisel sarnaselt kohtunikega sõltumatud ja nende sõltumatuse tagatised

kattuvad osaliselt kohtunike omadega (RHS § 119), kuid neid ei saa pidada kohtunikeks PS § 147

tähenduses. Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Lisaks ei ole nende

ametisse nimetamisel tagatud sõltumatus täitevvõimust, nagu see on PS § 150 kohaselt tagatud

kohtunike puhul. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud

menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega;

2) RHS § 129 lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa- ja linnakohtud ning

halduskohtud on esimese astme kohtud. RHS § 129 lg 1 välistab RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

riigihankeasjades halduskohtusse pöördumise. Riigihankeid puudutavad kohtuasjad algavad seetõttu

teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest ei vasta

PS § 149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kõik kohtuasjad algavad esimese astme

kohtust;

3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146

esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus.

PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Niisuguse seaduse

vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et

halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu

pädevuse kitsendamist;

4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses

vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis

on sätestatud RHS § 129 lg-tes 2, 3 ja 4.;

5) RHS § 129 lg 1 vastuolu tõttu Põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi

vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud tal ka pädevust esitada seda

kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa

üldkogu Tallinna Ringkonnakohtu otsuses Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja

kohaldamata jäetud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.

15. Kuna Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest tulenevalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul

pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, siis tuleb Tallinna

Ringkonnakohtu 27. novembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-2177 tühistada ning saata AS Merko

Ehitus ja Kaitseministeeriumi kaebused lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

16. Skanska EMV AS, OÜ Astlanda Ehitus (endine OÜ Sherman) ja Insenerehituse AS

kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kautsjon kuulub tagastamisele. Kuna kaebused

saadetakse lahendamiseks esimese astme kohtule, siis ei vaata halduskolleegium läbi menetluskulude

väljamõistmise taotlusi.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann