3-2-1-63-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-63-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. mai 2009.

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

M OÜ (pankrotis) hagi T.Š vastu rahalise kohustuse täitmise

tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-51153

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mr OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

405 986 krooni 17 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja M OÜ (pankrotis, registrikood xxxxxxxx), esindaja

pankrotihaldur vandeadvokaat Kalle Pedak.

Kostja T.Š isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Kalev Aavik.

Asja läbivaatamise kuupäev

4. mai 2009.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-51153 ning

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada M OÜ-le 27. jaanuaril 2009. a kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 4059 (neli

tuhat viiskümmend üheksa) krooni 86 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M OÜ (pankrotis) (edaspidi hageja) esitas 10. detsembril 2007. a Harju Maakohtule T.Š (edaspidi

kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks hageja rahaliste kohustuste täitmised kostjale ja

mõista kostjalt hageja kasuks välja saadud 405 986 krooni 17 senti.

Hagiavalduse kohaselt algatati hageja pankrotimenetlus 30. augustil 2007. a. Hageja pankrot

kuulutati välja 8. oktoobril 2007. a. Hageja aktiivne majandustegevus lõppes 16. novembril 2006. a.

Kostja on hageja osanik, kellele kuulub ⅓ äriühingu osadega määratud häältest. Vahetult enne hageja

majandustegevuse lõppemist ajavahemikus 28. septembrist 2006. a kuni 14. novembrini 2006. a kanti

hageja arvelduskontodelt kostjale üle kokku 405 986 krooni 17 senti. Tegemist on rahalise kohustuse

täitmisega võlgniku lähikondsele kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, mis tuleb

tunnistada kehtetuks pankrotiseaduse (PankrS) § 113 lg 1 p 3 alusel. Hageja oli rahaliste kohustuste

täitmise ajal maksejõuetu. Nimetatud raha ülekannetega kostjale kahjustati ilmselt teiste

võlausaldajate huve. Hageja oleks pidanud tasuma kõigepealt maksuvõlad ja täitma kohustused

teistele võlausaldajatele ning alles siis rahuldama lähikondsete nõuded. Kostja eelistamine teistele

võlausaldajatele on vastuolus pankrotimenetluse olemusega ja rikub võlausaldajate võrdse kohtlemise

põhimõtet.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

PankrS § 109 lg 1 kohaselt on tehingu kehtetuks tunnistamise eelduseks võlausaldajate huvide

kahjustamine. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale maksete tegemisega on kahjustatud teiste

võlausaldajate huve. Tegemist on laenude tagasimaksmisega, mida tuleb vaadata koos kostjalt

hagejale laenude andmisega. Nii laenude andmine kui ka tagasimaksmine toimusid lühikese aja

jooksul ja perioodil, mil hagejal olid majandusraskused. Laenude eesmärgiks oli võimaldada hagejal

majandustegevust jätkata. Kostja laenas hagejale 21. septembrist 2006. a kuni 10. novembrini 2006. a

kokku 679 000 krooni ja tagasi sai ainult 382 496 krooni. Hageja kontolt kostjale 19. oktoobril

2006. a üle kantud 23 490 krooniga hüvitati kostja isikliku pangakaardiga hageja autole talverehvide

ostmise ja paigaldamise kulu. Seega oli tegemist hageja majandustegevuses vajaliku kulutusega.

3. Harju Maakohus rahuldas 30. aprilli 2008. a otsusega hagi.

Kostja hageja osaniku ja finantsjuhina pidi teadma, et hagejal olid maksete tegemise ajal

maksejõuetuse tunnused. Võlgnik oleks pidanud tasuma kõigepealt maksuvõlad ja kohustused teiste

võlausaldajate ees ning alles siis rahuldama lähikondse nõuded. Võlausaldajate huvid on kahjustatud

võlgniku lähikondsele ülekantud summade suuruses. Kuna laenud on tagastatud kahe aasta jooksul

enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele ja lähikondne ega võlgnik ei ole tõendanud,

et võlgnik oli sel ajal maksejõuline, tuleb hageja poolt kostjale laenude tagastamised tunnistada

kehtetuks ja tehingute alusel saadu välja mõista kostjalt hageja kasuks.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

jätta hagi rahuldamata.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. detsembri 2008. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamise eelduseks on, et rahalise kohustuse täitmine lähikondsele

kahjustab võlgniku teiste võlausaldajate huve. Seda, et tehing kahjustas hageja võlausaldajate huve,

peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tõendama pool, kes sellele väitele

tugineb. Seega oleks maakohus kõigi vaidlusaluste tehingute puhul pidanud tuvastama, kas

võlausaldajate huvide kahjustamine on tõendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal olid nii

väljamaksete tegemise ajal kui ka väljamakse aluseks olnud kohustuse tekkimise ajal makseraskused.

Kõigi kolme laenulepingu järgi andis kostja hagejale lühiajalist laenu tagastamise tähtajaga kuni

seitse päeva. Kõigist laenulepingutest nähtuvalt oli laenu kasutamise eesmärgiks äritegevuse

finantseerimine. Pangakontode väljavõtete kohaselt kasutati laenatud raha suures osas võlgniku

töötajatele töötasu ja komandeeringutasu maksmiseks.

Keskseks küsimuseks on see, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepinguid tuleks käsitleda

tervikuna, pöörates tähelepanu ka laenu andmise asjaoludele, või saab laenude tagastamist vaadelda

lahus laenu andmisest. Kostja esitas oma vastuses põhjendused selle kohta, miks tuleks käsitleda

laenulepinguid kui tervikuid. Maakohus ei ole neile väidetele tähelepanu omistanud. Maakohus ei

põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjaga, et laenude tagasimaksmine ei kahjustanud hageja

võlausaldajate huve, kuna laenuks saadud raha kasutati hageja majandustegevuses. Väljamaksete

suurusele vastavad vahendid olid vahetult enne väljamaksete tegemist läinud üle hageja käsutusse.

Seda asjaolu ei saa jätta arvestamata. Sellest võib teha järelduse, et lühiajalisi laenulepinguid sõlmiti

ja seega laenuraha ka kasutati hageja majandustegevuses. Seetõttu ei ole alust järelduseks, et laenude

tagastamisega kahjustati hageja võlausaldajate huve. Vaidlusalustest väljamaksetest 23 490 krooni

puudutas hagejale kuulunud autole talverehvide ostmist ja nende vahetuse eest tasumist. Seega oli

hageja saanud ka selles ulatuses vastu vajaliku kauba ja teenuse. Hageja ei põhjendanud, miks ta

pidas nimetatud väljamakset tegutseva äriühingu puhul mittevajalikuks ja võlausaldajate huve

kahjustavaks. Nõustuda ei saa hageja väitega, et asjas ei omanud tähtsust see, millistel asjaoludel oli

kohustus tekkinud. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks PankrS § 113 alusel tuli kohtul

tuvastada, milline oli tehingute sisu ja eesmärk. Ka Riigikohus on oma lahendites asunud

seisukohale, et mitte igasugust ühe võlausaldaja eelistamist teisele ei saa iseenesest pidada teiste

võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Pealegi nähtub esitatud tõenditest, et ajavahemik, mil pooled

oma vastastikused kohustused täitsid oli väga lühike, millest võib järeldada, et tehingud tehti hageja

majandustegevuse raames. Seetõttu ei ole võimalik väita, et kostjale võla tasumisega kahjustati teiste

võlausaldajate huve.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 654 lg-t 5, kuna ei analüüsinud

otsuses kõiki hageja väiteid ja on jätnud hindamata järgmised tõendid: pankrotivara nimekiri, Maksu-

ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 12. oktoobri 2006. a korraldus, Golden Service Oy nõudeavaldus,

hageja bilanss seisuga 30. juuni 2006. a, hageja 10. detsembri 2006. a kiri, Sampo panga

allkirjaõiguslike isikute nimekiri ja hageja pankrotimenetluses tunnustatud nõuete nimekiri.

Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja väitega, et laenu tagastamisega

kostjale rikuti teiste võlausaldajate huve, kuna samas jäeti rahuldamata teiste, äritegevuse jätkamise

seisukohalt oluliste võlausaldajate nõuded. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei oma tähendust,

et 200 000 krooni maksti kostjale tagasi enne tähtpäeva. Hageja pidi laenusumma tagasi maksma

15. novembril 2006. a, kuid summa kanti üle 14. novembril 2006. a, kusjuures hageja pangakontod

arestiti samal päeval, seega laenu tagastamise tähtpäeval ei oleks hagejal olnud enam võimalik laenu

tagastada.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud PankrS § 109 lg 1, § 110 ja § 113. Ringkonnakohus leidis

ekslikult, et kuna laenu andmise eesmärk oli hageja äritegevuse finantseerimine ja laenuraha kasutati

hageja majandustegevuses, siis ei ole alust järelduseks, et laenude tagastamisega kahjustati

võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamine ei seisne üksnes pankrotivara mahu

vähenemises, vaid ka võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibi rikkumises. Laenu tagastamisega

kostjale kui lähikondsele hageja maksejõuetuse staadiumis ja olukorras, kus hagejal olid maksete

tegemise ajal ka teised kohustused, mis jäeti rahuldamata, rikuti võlausaldajate huve ja võlausaldajate

võrdse kohtlemise printsiipi. Maksete tegemisega kostjale eelistati selgelt kostjat teistele

võlausaldajatele. Võlausaldajate huvide rikkumine on tõendatud sellega, et olukorras, kus ta ei

suutnud enam täita kõiki oma kohustusi, valis hageja kohustuse täitmise esmajoones endaga seotud

isikule ja kahjustas sellega eeldatavalt teadlikult nende võlausaldajate huve, kelle nõudeid ei

rahuldatud.

Hageja nõuab lisaks laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste tagasivõitmisele ka 23 490 krooni

maksmise tagasivõitmist. Ka selles osas ei ole ringkonnakohtu otsus põhjendatud. Väidetav

talverehvide omandamine ei tähenda, et tegemist oli hageja majandustegevuse ja majandustegevuse

jätkamise seisukohalt hädavajaliku kuluga, nagu ringkonnakohus ekslikult on leidnud.

8. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 654 lg 5 kohaselt pidi ringkonnakohus

võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas

seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Sama põhimõte on

sätestatud kehtiva TsMS § 654 lg 5 esimeses lauses.

Hageja on maakohtus- ja apellatsioonimenetluses leidnud, et tasudes võla kostjale samal ajal, kui jäeti

tasumata majandustegevuse jätkamise seisukohalt olulisemad maksed nagu maksuvõlad ja tasu

tööjõurendi eest, on hageja põhjendamatult eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele (I kd, tl-d 90,

184). Ringkonnakohus ei ole selle hageja väite kohta seisukohta võtnud. Sellega rikkuski

ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t 5.

11. PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on PankrS § 109 lg-

st 1 tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu

seisukohaga, et mitte igasugune ühe võlausaldaja eelistamine teisele ei ole iseenesest teiste

võlausaldajate huvide kahjustamine. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et siis, kui üht

võlausaldajat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele,

kelle nõuded on varasemates järkudes või ka samas järgus, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe

võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks (vt nt

Riigikohtu 3. juuni 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-03, p 8). Samas, kui hageja tugineb sellele,

et rahalise kohustuse täitmisel eelistati üht võlausaldajat teistele, kellega sõlmitud tehingutest, mis on

võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt sama olulised või olulisemad, kui tehingud, millest

tekkinud kohustused täideti, tuleb kohtul hinnata selle väite tõendatust ja võrrelda erinevate

kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt.

12. Hageja on maa- ja ringkonnakohtus mh väitnud, et hageja majandustegevuse jätkamise

seisukohalt oli olulisem tasuda maksuvõlad ja tasu tööjõurendi eest Golden Service Oy-le, kui täita

kohustused kostja ees. Kolleegium on seisukohal, et maksuvõlgade tasumise eelistamine

majandustegevuse jätkamiseks vajalikest tehingutest tekkinud kohustuste täitmisele ei ole üldjuhul

põhjendatud.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus seega hindama asjas esitatud tõendeid ja võtma

seisukoha, kas on tõendatud hageja väide, et hageja on rahalise kohustuse täitmisel eelistanud kostjat

teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jätkamiseks sama

olulised või olulisemad, kui kostja ja hageja vahelised tehingud, millest tekkinud kohustused hageja

täitis.

Hageja väidab kassatsioonkaebuses, et majandustegevuse jätkamise seisukohalt oli samuti oluline

täita kohustused T. M ja M. P. Hageja ei ole alama astme kohtutes seda väidet esitanud, seega ei

olnud ringkonnakohtul võimalik selle väite kohta seisukohta võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei

näe menetlusosalisele ette võimalust tugineda kassatsioonkaebuses asjaolule, millele ei ole alama

astme kohtutes viidatud.

13. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle

tulemusest.

14. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks