3-4-1-11-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number 3-4-1-11-09 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 20. mai 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Hannes Kiris ja Priit Pikamäe Kohtuasi Jaak Reinomägi esindaja Monica Meristo taotlus tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku § 391 põhiseaduse vastaseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Jaak Reinomägi esindaja Monica Meristo taotlus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Jaak Reinomägi tunnistati Viru Maakohtu 24. aprilli 2008. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 214 lg 2 p 1 järgi süüdi ja teda karistati KarS § 64 lg-t 1 ja KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vangistusega kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks. Maakohtu otsus jõustus 22. detsembril 2008. a. 2. J. Reinomägi esitas 16. jaanuaril 2009 Viru Maakohtule taotluse, milles palus KrMS § 415 lg 3 alusel lükata maakohtu mõistetud karistuse täitmine kaheks kuuks edasi. Viru Maakohtu 22. jaanuari 2009. a määrusega lükatigi karistuse täitmine edasi kuni 18. märtsini 2009. 19. märtsil 2009. esitas J. Reinomägi Viru Maakohtule uue taotluse, milles palus veelkord maakohtu 24. aprilli 2008. a otsusega mõistetud karistuse täitmine kaheks kuuks edasi lükata. Viru Maakohtu 1. aprilli 2009. a määrusega jäeti see taotlus rahuldamata. J. Reinomägi esitas maakohtu määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja lükata talle Viru Maakohtu 24. aprilli 2008. a otsusega mõistetud karistuse täitmine kaheks kuuks edasi. Ringkonnakohtu 20. aprilli 2009. a määrusega jäeti J. Reinomägi määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 1. aprilli 2009. a määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse resolutsioonis märgiti, et ringkonnakohtu lahend on selles küsimuses lõplik ja seda ei saa vaidlustada. TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED 3. J. Reinomägi esindaja M. Meristo esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Taotleja märgib, et ringkonnakohus on eksinud, märkides, et KrMS §-dele 390 ja 391 tuginevalt ei saa ringkonnakohtu määrust vaidlustada. KrMS § 391 kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel lõplik üksnes kõrgemalseisva kohtu määrus. KrMS § 390 lg 5 sätestab määruskaebuse esitamise võimaluse Riigikohtule. Seega esineb taotleja hinnangul vastuolu KrMS § 390 lg 5 ja § 391 vahel, mistõttu tuleb KrMS § 391 J. Reinomägi kaitseõigust rikkuva õigusnormina tunnistada põhiseaduse vastaseks. VAIDLUSTATUD SÄTE

4. Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 sätestakse: "Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 349 sätestatut järgides. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtumääruse menetlusse võtmine otsustatakse 10 päeva jooksul." KrMS §-s 391 sätestatakse: "Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata." KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. märtsi 2005. a määrus asjas nr 3-4-1-6-05 − RT III 2005, 11, 104, p 4 ja 4. aprilli 2007. a määrus asjas nr 3-4-1-8-07 − RT III 2007, 15, 114, p 5). 6. Riigikohtu üldkogu on aga PS §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) kohaldamispraktikale tuginedes korduvalt sedastanud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-13-03 − RT III 2004, 4, 36, p 32; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-3-2-1-04 − RT III 2004, 4, 37, p 26). 7. PS §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-4-03 − RT III 2003, 13, 125, p 16). 8. Tulenevalt eeltoodust saaks Riigikohus J. Reinomägi esindaja taotlust menetleda üksnes juhul, kui J. Reinomägil puuduks muu tõhus viis talle põhiseaduse §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse kasutamiseks. 9. Kolleegiumi arvates on kaebajale asja materjalidest nähtuvalt olnud nõutaval määral tagatud nii oma õiguste kaitseks kaebuse esitamise võimalus kui ka kohane, st õiglane ja tõhus kohtumenetlus. KrMS § 415 võib täitmiskohtunik samas paragrahvis sätestatud aluste olemasolul karistuse täitmisele pööramise oma määrusega kuni kahe kuu võrra edasi lükata. KrMS § 384 lg 1 kohaselt on täitmiskohtuniku määrus määruskaebe korras vaidlustatav ringkonnakohtus. Kogu eelmainitud kohtumenetlus on olnud avatud ka kaebuse esitajale. J. Reinomägi esitas taotluse lükata vangistuse täitmisele pööramine KrMS § 415 sätete kohaselt edasi. Täitmiskohtuniku eitava määruse saamisel, kasutas ta vaidlustamise võimalust ja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. 10. PS § 152 lg-s 1 sätestatakse, et kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Seega olnuks ringkonnakohus

sellekohase kahtluse korral J. Reinomägi määruskaebust lahendades pädev võtma seisukoha KrMS § 391 põhiseadusele vastavuse kohta. Kaebuse esitaja seisukoht, et KrMK § 391 ei ole põhiseadusega kooskõlas seetõttu, et ta on vastuolus KrMS § 390 lg-ga 5, on ekslik. Kriminaalmenetluse seadustiku § 391 sätestab üheselt, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Seega on seadusandja määruskaebuste läbivaatamiseks erinevalt kriminaalasjade arutamisest loonud kaheastmelise süsteemi. Seevastu KrMS § 390 reguleerib määruse läbivaatamise korda kõrgema astme kohtus. Selle paragrahvi lõige viis käsitleb olukorda, kus kaevatav määrus on esmakordselt tehtud ringkonnakohtu poolt, mitte aga ringkonnakohtusse kaevatud maakohtu määruse läbivaatamisel tehtud määrust. 11. Kolleegiumi hinnangul tagas kirjeldatud menetluskord J. Reinomägile piisavalt tõhusad võimalused põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks. PS § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid. Seadusandja on pädev määratlema edasikaebeõiguse piirid lähtuvalt kohtulahendi olemusest ning arvestades teiste põhiseaduslike väärtustega (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. juuli 2008. a määrust asjas nr 3-4-1-10-08 - RT III 2008, 33, 225, p 10). Kolleegiumi arvates on seadusandja vaidlustatud regulatsiooni kujundades leidnud õigusrahu ja isiku kaebeõigust kaaludes kohase tasakaalu. Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. mai 2006. a määrust asjas nr 3-4-1-4-06 - RT III 2006, 19, 174, p 12). Eelnevat arvesse võttes ei ole Jaak Reinomägi esindaja taotlus lubatav ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Priit Pikamäe