3-1-1-33-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-33-09

Otsuse kuupäev

8. mai 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

Kohtuasi

D. P. väärteoasi KarS § 372 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. novembri 2008. a otsus väärteoasjas

nr 4-08-949

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D. P. kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

8. aprill 2009

Istungil osalenud isikud

D. P. kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev ja Põhja Politseiprefektuuri esindaja

Rando Niitsoo

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. novembri 2008. a otsus D. P. väärteoasjas karistusseadustiku § 372 lg 1 järgi ja saata

väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri 16. jaanuari 2008. a otsusega karistati D. P. karistusseadustiku (KarS) § 372 lg 1 alusel

rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni). Otsuse kohaselt tegeles D. P. 13. augustil 2007. a Tallinna linnas Kesklinna

linnaosas XXXXXXXXX tänav XX-X paiknevas korteris ebaseadusliku tubakatoodete ja alkoholi müügiga omamata selleks

nõutavat registreeringut majandustegevuse registris. D. P. juurest leitud alkohol ja tubakatooted konfiskeeriti KarS § 83 lg 6

alusel.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas D. P. kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev Harju Maakohtule kaebuse, taotledes

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies mahus ja väärteomenetluse lõpetamist.

3. Harju Maakohtu 7. novembri 2008. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus

leidis, et läbiotsimise käigus leitud 8000 sigaretti ei olnud varutud menetlusaluse isiku enda tarbeks, vaid kaubanduslikul

eesmärgil. Sellest lähtuvalt luges kohus tuvastatuks, et D. P. müüs ilma vastavat registreeringut omamata tubakatooteid. Samuti

leidis kohus, et tõendatud on alkoholi müümine ilma registreeringuta menetlusaluse isiku poolt, kuna ei pidanud

usaldusväärseks tunnistajate ütlusi selle kohta, et D. P. juurest leitud alkohol kuulub neile, ega menetlusaluse isiku enda ütlusi

selle kohta, et ta oli varunud alkoholi üksnes enda tarbeks.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni D. P. kaitsja vandeadvokaat O. Nišajev, kes palus tühistada Harju Maakohtu

otsuse, lõpetada väärteomenetluse ning tagastada D. P.-le temalt ära võetud alkohol ja tubakatooted. Kassaator leiab, et ei ole

tõendatud, et D. P. tegeles alkoholi ja sigarettide müügiga ning nii kohtuväline menetleja kui ka kohus üksnes oletasid, et

menetlusalune isik müüb alkoholi ja sigarette. Samuti on kassaatori meelest õigusvastane alkoholi ja tubakatoodete

konfiskeerimine, kuna kaubalt on tasutud aktsiis. Peale selle kuulub suurem osa ära võetud alkoholist mitte menetlusalusele

isikule, vaid teistele isikutele. Õigusvastane oli kassaatori meelest ka maksumärgistamata alkoholi konfiskeerimine, kuna selle

alkoholi omandas D. P. välismaa tax free poodides ning tõi Eestisse lubatud koguses mitmel erineval korral isiklikuks

kasutamiseks.

5. Kassatsioonile esitas vastuse Põhja Politseiprefektuuri prefekt Elmar Vaher, kes leiab, et kassatsioon on põhjendamatu ja

Harju Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid nii kassaator kui ka Põhja Politseiprefektuuri esindaja oma varem esitatud

seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. KarS § 372 näeb ette karistuse majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtib erikeeld, samuti tegevusloata,

litsentsita, registreeringuta või tunnustamata ettevõtte kaudu tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba, litsents,

registreering või ettevõtte tunnustamine on nõutav. Tubakatoodete hulgimüügiga tegelemiseks näeb registreerimiskohustuse

ette tubakaseaduse (TubakaS) § 18 lg 1, jaemüügiks tuleneb registreeringunõue sama seaduse § 18 lg-st 2. Alkoholi

hulgimüügiks peab müüja olema registreeritud lähtuvalt alkoholiseaduse (AlkS) §-st 23, jaemüügiga tegelemiseks tuleneb

registreeringukohustus AlkS §-st 30. Seega paneb isik ilma vastava registreeringuta tubakat või alkoholi müües toime KarS §-

s 372 nimetatud väärteo.

8. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, kas D. P. juurest leiti alkoholi ja tubakatooteid. Harju Maakohtu otsusest

nähtub, et kohus luges nimetatud toodete müügi tuvastatuks lähtuvalt menetlusaluselt isikult äravõetud toodete kogustest.

Kohus viitas tubaka puhul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri aktsiisi seaduse (ATKEAS) paragrahvile 571, mis sätestab

teatud piirnormid, mille ületamisel on Maksu- ja Tolliametil alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks.

Alkoholi puhul viidati sama seaduse paragrahvile 471, mis näeb samasisulised piirnormid ette alkoholile. Et D. P. juurest leitud

alkohol ja tubakatooted ületasid ATKEAS-s sätestatud piirnorme tunduvalt, luges kohus tõendatuks, et menetlusalune isik

nimetatud tooteid müüs. Kriminaalkolleegium sellise arutlusega ei nõustu. KarS § 372 järgi teostatavas väärteomenetluses ei

saa objektiivse koosseisu elemendi "müümine" tuvastamisel lähtuda ATKEAS-s sisalduvatest fiktsioonidest, mille eesmärk on

teine. Tsiteeritud ATKEAS-s sätted määratlevad Maksu- ja Tolliameti jaoks eelduslikud piirnormid, mis hõlbustavad otsuse

tegemist selle üle, kas teisest liikmesriigist Eestisse toimetatavalt kaubalt tuleb tasuda aktsiisi. Mõningail seadusandja poolt

sätestatud juhtudel võivad need piirnormid omada tähtsust ka muudel kui otsesõnu ATKEAS §-des 471 ja 571 reguleeritud

situatsioonides (vt nt TubakaS § 6 lg 2). Siiski ei saa neile normidele tugineda sellise väärteo objektiivse koosseisu

kindlakstegemisel, mille dispositsioon näeb koosseisupärase teona ette teatud asjade müümise. Isegi kui isikul on alkoholi või

tubakat ATKEAS-s sätestatud piirmääradest rohkem, ei saa selle põhjal öelda, et ta on toime pannud KarS § 372 lg 1

objektiivsele koosseisule vastava teo ehk käesoleva väärteo puhul müümise. Kolleegium nendib, et õigusaktidega ei ole

kehtestatud ülempiiri, kui palju seaduslikult omandatud tubakatooteid või alkoholi isikul tohib olla. Seega ei saa ka üksnes

kogust arvestades öelda, et alkohol või tubakatooted on varutud müügiks, rääkimata sellest, et sellisel juhul saaks leida, et isik

on neid tooteid müünud. Maakohus ei ole käesolevas väärteoasjas tuvastanud, et D. P. oleks alkoholi või tubakatooteid müünud

ning seega ei ole KarS § 372 lg 1 objektiivne koosseis täidetud.

9. Lähtuvalt sellest, et D. P. KarS § 372 lg-s 1 nimetatud väärtegu toime ei pannud, ei olnud õiguspärane ka alkoholi ja

tubakatoodete konfiskeerimine.

10. Kuigi D. P. ei realiseerinud oma käitumisega KarS § 372 lg 1 koosseisu, ei tähenda seda, et menetlusalune isik ei võinud

käesolevas väärteomenetluses ilmnenud andmetest lähtuvalt panna toime mõnda muud süütegu. Väärteoprotokollis sisalduvas

väärteo kirjelduse alajaotuses on märgitud, et "Põhja Maksu- ja Tollikeskuse poolt teostati 13.08.2007 väärteomenetluse

raames D. P. kasutuses olevas korteris aadressil XXXXXXXXX XX-X läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti ära suures

koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja käitlemiseks lubatud alkoholi ning käitlemiseks keelatud sigarette ja

käitlemiseks lubatud sigarette" (kd 1, tl 58). Harju Maakohtul tuleb kontrollida, kas selline väärteokirjeldus ei vasta mõne muu

väärteo koosseisule. Sealjuures peab kohus pidama silmas seda, et lähtuvalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 87 ei

ole väärteoasja arutamisel võimalik väljuda väärteokirjelduse piiridest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-

75-03 - RTIII 2003, 21, 200, p 7), samuti ei tohi kohus tegu ümber kvalifitseerides isiku olukorda raskendada, karistades teda

raskema teo eest kui seda oleks võimaldanud väärteoprotokollis esitatud süüdistus.

11. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 149 p-st 2 ja § 174 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju

Maakohtu 7. novembri 2008. a otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg