Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-38-09 AI generated

3-2-1-38-09 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-38-09
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

RIIGIKOHUS

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-38-09 · Riigikohus: RIIGIKOHUS

Keywords

AI generated
medical necessity validity requirement lack of substantive requirements statutory requirement fulfillment formal requirements capacity to incur bill liability
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-38-09

Määruse kuupäev

Tartu, 5. mai 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Andrus Kolgi kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa

12. juuni 2008. a otsuse peale täiteasjas nr 014/2008/521.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 2-08-27137

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ELTEMKO OÜ (likvideerimisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Andrus Kolk (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Arvo Junti

Puudutatud isik kohtutäitur Marek Laanemets

Puudutatud isik ELTEMKO OÜ (likvideerimisel, registrikood

xxxxxxxx), seaduslik esindaja likvideerija Aare Lainesaar

Asja läbivaatamise kuupäev

20. aprill 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-27137.

2. Teha uus määrus, millega jätta Andrus Kolgi kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa

12. juuni 2008. a otsuse peale täiteasjas nr 014/2008/521 rahuldamata. Menetluskulud kõikides

kohtuastmetes jätta Andrus Kolgi kanda.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada ELTEMKO OÜ-le (likvideerimisel) määruskaebuselt 29. jaanuaril 2009. a tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrus Kolk (avaldaja) sai 13. mail 2008. a kohtutäitur Marek Laanemetsalt (kohtutäitur)

täitmisteate, millest nähtus, et ELTEMKO OÜ (likvideerimisel, puudutatud isik) on esitanud 5. mail

2008 kohtutäiturile täitmisavalduse avaldaja suhtes täitemenetluse läbiviimiseks.

Avaldaja esitas 22. mail 2008 kohtutäiturile kaebuse, mille kohtutäitur jättis 12. juuni 2008. a

otsusega rahuldamata.

2. 27. juunil 2008 esitas avaldaja Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 12. juuni 2008. a otsuse

peale täiteasjas nr 014/2008/521.

Avaldaja leiab, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse ilma seaduse nõuetele vastava

täitedokumendita. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-s 18 sätestatud täitedokumendile on

ette nähtud kaks eeldust: nõue peab olema sissenõutavaks muutunud ja pärast nõude sissenõutavaks

muutumist peab olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis kokkulepe sundtäitmisele allumise

kohta. Nõue, mille kohta avaldaja ja puudutatud isik kokkuleppe sõlmisid, muutus sissenõutavaks

alles 1. mail 2008 ja seega ei saanud enne seda kuupäeva TMS § 2 lg 1 p-s 18 sätestatud kokkulepet

sõlmida. Avaldaja taotles tühistada kohtutäituri otsus ja lõpetada täitemenetlus.

3. Puudutatud isik ja kohtutäitur maakohtu määratud tähtpäevaks kaebusele ei vastanud. Kohtutäitur

on otsuses leidnud, et täitemenetluse algatamine on seaduslik ja põhjendatud, sest sissenõudja ja

võlgnik leppisid pärast nõude sissenõutavaks muutumist kokku kohustuse täitmise hilisema

tähtpäeva, s.o 1. mai 2008 ning see ei tähenda, et kord juba sissenõutavaks muutunud kohustust enam

ei ole. Kohtutäiturile esitatud notariaalne kokkulepe vastas TMS § 2 lg 1 p-s 18 sätestatud nõuetele.

4. Harju Maakohus rahuldas 15. septembri 2008. a määrusega kaebuse, tühistas kohtutäituri 12. juuni

2008 otsuse, lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 014/2008/521 ja jättis menetluskulud kohtutäituri

kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt tuleb TMS § 48 p 7 järgi juba alustatud täitemenetlus lõpetada

täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. TMS § 2

lg 1 kohaselt täidetakse täitemenetluses üksnes need nõuded, mis tulenevad täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitedokumentidest. Seega peab täitemenetluse algatamiseks olema

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitedokument. Ainuke dokument, mis saaks täitemenetluse

algatamise aluseks olla, on võlgniku ja sissenõudja vahel 27. veebruaril 2008 sõlmitud notariaalne

kokkulepe. Viidatud leping saaks olla täitedokumendiks juhul, kui see vastab TMS § 2 lg 1 p-s 18

sätestatud tingimustele. See säte näeb ette järgmised tingimused: nõue on muutunud sissenõutavaks,

pärast nõude sissenõutavaks muutumist on kokkuleppe pooled sõlminud notariaalselt tõestatud

vormis kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta. Kokkulepe on sõlmitud 27. veebruaril 2008 ja

selles sisaldub notariaalses vormis kokkulepe sundtäitmisele allumise kohta.

Notariaalses vormis kokkulepe saab TMS § 2 lg 1 p 18 kohaselt olla täitedokumendiks vaid siis, kui

kokkulepe sundtäitmisele allumise kohta sõlmitakse pärast seda, kui nõue on muutunud

sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 esimese lause kohaselt on nõue sissenõutav siis,

kui võlausaldaja saab nõuda selle täitmist. Avaldaja leiab, et rahaline nõue muutus sissenõutavaks

alles 1. mail 2008 ning et seega ei olnud nõue 27. veebruaril 2008, s.o kokkuleppe sõlmimise ajal

veel sissenõutav. Kokkuleppest nähtuvalt avaldasid puudutatud isik ja avaldaja, et rahalise kohustuse

täitmise kuupäevaks on 1. mai 2008. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus avaldaja täitma kohustuse

hiljemalt 1. mail 2008. VÕS § 82 lg 2 alusel muutus kohustus seetõttu sissenõutavaks 2. mail 2008.

See tähendab, et pärast seda kuupäeva sai puudutatud isik nõuda avaldajalt kohustuse täitmist ning

selle tähtaja jooksul, mis lõppes 1. mail 2008, võis avaldaja kohustust täita vabatahtlikult. Seega ei

vasta täitemenetluse aluseks olnud notariaalne kokkulepe täitemenetluse seadustikus sätestatud

täitedokumendi nõuetele, mistõttu on kohtutäitur algatanud täitemenetluse ilma kehtiva

täitedokumendita. Kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse lõpetama ja kuna ta seda ei teinud, siis

tuleb kohtutäituri otsus tühistada.

Maakohus nõustus kohtutäituriga selles, et asjaolu, et lepiti kokku, et kohustus tuleb täita hiljemalt

1. mail 2008, ei muuda veel kohustust enne seda kuupäeva olematuks. Põhimõtteliselt eksisteeris

rahaline kohustus ka enne 1. maid 2008, sh ka kõnealuse notariaalse kokkuleppe sõlmimise ajal, kuid

puudutatud isik ei saanud siis nõuda selle täitmist, s.t see kohustus ei olnud sissenõutav. Isegi siis, kui

kohustus, mille tagamiseks võlatunnistus väljastati, oli enne võlatunnistuse koostamist sissenõutav,

leppisid pooled notariaalsest kokkuleppest nähtuvalt võlatunnistuse väljastamisega kokku, et

puudutatud isik ei saa kohustuse täitmist nõuda enne 2. maid 2008. Võlasuhte pooltel ei ole keelatud

kohustuse sissenõutavust edasi lükata. Notariaalse kokkuleppe sõlmimise ajal oli võlatunnistus juba

sõlmitud ning pooled tuginevad notariaalses kokkuleppes sellele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus hagita asjas

menetluskulud jätta mõne menetlusosalise kanda, kui see on kohtu hinnangul õiglane. Menetluskulud

tuleb jätta kohtutäituri kanda, sest viidatud isik algatas põhjendamatult täitemenetluse ega lõpetanud

seda tema otsuse peale esitatud kaebuse alusel.

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja juhul, kui

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Avaldaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Maakohus jättis 3. detsembri 2008. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja

edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. detsembri 2008. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis

ringkonnakohus puudutatud isiku kanda.

Ringkonnakohus märkis vastuseks määruskaebusele, et täitemenetluse algatamine oli ebaseaduslik,

kuna kohtutäituril puudus TMS § 2 lg 1 p-s 18 sätestatud täitedokument. Maakohus leidis õigesti, et

27. veebruaril 2008 sõlmitud kokkuleppe p-s 4.1 leppisid pooled kokku, et avaldaja kohustub täitma

kohustuse hiljemalt 1. mail 2008. VÕS § 82 lg 2 alusel muutus kohustus sissenõutavaks 2. mail 2008,

sest selle ajani oli avaldajal võimalik täita kohustus vabatahtlikult. Ekslik on puudutatud isiku väide,

et maakohus ei ole nõude sissenõutavaks muutumist määruses selgitanud.

Õige on puudutatud isiku väide, et kohustus tasuda 250 000 krooni oli olemas ka enne 1. maid 2008,

kuid pooled olid ise kokku leppinud, et enne 1. maid 2008 ei olnud puudutatud isikul võimalik selle

täitmist nõuda. Maakohus on õigesti leidnud, et TMS § 2 lg 1 p 18 näeb ette kahe eelduse olemasolu,

millele peab täitmiseks esitatav dokument vastama. Kuna 27. veebruari 2008. a kokkulepe oli

sõlmitud enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, ei vastanud see TMS § 2 lg 1 p 18 nõuetele.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta 35 000 krooni suuruse võlgnevusega ja kahju hüvitamisega

seotud väited, kuna need väljuvad vaidluse piirest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Puudutatud isik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada

ja kui Riigikohus ei saa ise asja lahendada, siis saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale

ringkonnakohtule.

Määruskaebuse kohaselt leidis kohus ekslikult, et VÕS § 82 lg 2 alusel muutus kohustus

sissenõutavaks alles 2. mail 2008. Samuti ei ole kohus põhjendanud, kuidas puudutab VÕS § 82 lg 2

kohustuse sissenõutavaks muutumist.

6. veebruaril 2008 koostas ja allkirjastas avaldaja võlakirja, milles ta kohustus tagastama hiljemalt

1. mail 2008 puudutatud isiku kassasse 250 000 krooni. Avaldaja tegevus puudutatud isiku raha

omastamisel on käsitatav õigusvastaselt kahju tekitamisena ja avaldaja oli kohustatud kahju hüvitama

kohe pärast kahju tekitamist. Notariaalne kokkulepe sõlmiti pärast nõude sissenõutavaks muutumist

ja selles andis avaldaja nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele.

9. Avaldaja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud, sh vastuse koostamisel kantud kulu

4484 krooni. Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Asjas on võimalik teha TsMS § 701 lg 3 esimese

lause alusel uus määrus, millega jätta A. Kolgi kaebus rahuldamata.

11. Praeguses tsiviilasjas vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas kohtutäiturile täitmiseks esitatud

notariaalselt tõestatud leping on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 18 mõttes.

TMS § 2 lg 1 p 18 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõue, mis tuleneb järgmisest

täitedokumendist: rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik

pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Nimetatud

sõnastuses kehtib TMS § 2 lg 1 p 18 alates 1. jaanuarist 2006. Seega on alates 1. jaanuarist 2006

sõlmitud notariaalsete kokkulepete korral nende TMS § 2 lg 1 p 18 järgi täitedokumendiks

lugemiseks vajalik tingimus muu hulgas see, et võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele

sundtäitmisele alles pärast seda, mil tema vastu suunatud nõue on muutunud sissenõutavaks.

12. Pooled on 27. veebruari 2008. a notariaalselt tõestatud kokkuleppes kokku leppinud mh

järgmises:

"1.2. Võlgnik on Võlausaldajale võlgu summa suuruses kakssada viiskümmend tuhat (250 000.-)

krooni, mille kohta on Võlgnik ja Võlausaldaja juhatuse liikmed allkirjastanud 06.02.2008.a

võlakirja. Võlasumma tagastamise kuupäevaks on võlakirjas märgitud esimene mai kahe tuhande

kaheksandal aastal (01.05.2008).[---]

4.1. Kokkuleppeosalised avaldavad ja kinnitavad, et Võlgniku võlakohustus on kakssada

viiskümmend tuhat (250 000.-) krooni, millise summa kohustub Võlgnik Võlausaldajale tasuma

hiljemalt esimesel mail kahe tuhande kaheksandal aastal (01.05.2008.a).

4.2. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p. 18 on Võlausaldaja ja Võlgnik kokku leppinud, et

Võlgnik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele pärast nõude sissenõutavaks muutumist."

Notariaalselt tõestatud kokkuleppes viidatud 6. veebruari 2008. a dokumendi pealkirjaga "võlakiri" (tl

41; maakohtu määruses viidatud ka kui võlatunnistus) esimene lause kõlab: "Mina, Andrus Kolk,

olen kohustatud firma ELTEMKO OÜ kassasse tagastama sularaha 250 000 EEK hiljemalt

01. mai 08."

13. Maakohus on leidnud, et kohustus muutus sissenõutavaks alles 2. mail 2008 ning seega ei ole

27. veebruari 2008. a kuupäeva kandev notariaalne kokkulepe täitedokument TMS § 2 lg 1 p 18

tähenduses. Muu hulgas on maakohus leidnud ka seda, et nimetatud järeldus kehtib isegi juhul, kui

kohustus, mille tagamiseks võlatunnistus väljastati, oli enne võlatunnistuse koostamist sissenõutav.

Ringkonnakohus on maakohtu seisukohaga nõustunud.

Kolleegium viimati mainitud seisukohaga ei nõustu. TMS § 2 lg 1 p 18 ei välista oma eesmärgi

kohaselt täitedokumendina selliseid notariaalselt tõestatud kokkuleppeid, mille korral on nõude

sissenõutavus saabunud enne kohese sundtäitmise kohta kokkuleppe sõlmimist, kuid mille korral on

sissenõude pööramine võlgniku varale poolte kokkuleppel edasi lükatud. Võlgniku varale sissenõude

pööramise edasilükkamine on lubatav. See järeldus kehtib ka juhul, mil võlgnik annab sissenõutava

võla kohta võlatunnistuse, milles nähakse ette vabatahtliku täitmise tähtaeg.

Praegusel juhul on kolleegiumi arvates 6. veebruari 2008 võlakirjana pealkirjastatud dokumendist,

millele on lisaks avaldajale alla kirjutanud puudutatud isiku teised juhatuse liikmed, üheselt nähtav, et

avaldaja vastu suunatud nõue on olnud võlakirja koostamise hetkel sissenõutav, kuid kokkuleppel on

sissenõude pööramist võlgniku varale edasi lükatud 2. maini 2008.

Kolleegium leiab, et sellised kokkulepped on lubatavad, kuna annavad kohesele sundtäitmisele

allunud võlgnikule täiendava tähtaja nõude vabatahtlikuks täitmiseks, mis mh võimaldab võlgnikul

vältida täitekulusid. Sisuliselt on tegemist kokkuleppega, milles võlgnik tunnistab oma võlga ning

sissenõudja annab täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

Eespool nimetatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Asjas on võimalik teha uus

määrus, millega avaldaja kaebus jätta rahuldamata.

14. Kuna kolleegium teeb asjas lõpliku lahendi, saatmata asja alama astme kohtule uueks

läbivaatamiseks, tuleb otsustada ka menetluskulude jaotus. Kuna avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse

peale jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.

15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb puudutatud isikule TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada tasutud kautsjon.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik