3-3-1-33-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-33-09

Määruse kuupäev

30. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Eesti Raudtee kaebus Raudteeinspektsiooni käskkirjade

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2008. a määrus

haldusasjas nr 3-05-384

Menetluse alus Riigikohtus

AS Eesti Raudtee määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Eesti Raudtee määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-05-384 ning

jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2008. a määrus samas asjas.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Raudtee esitas Tallinna Halduskohtule perioodil 25. mai 2005 - 11. juuli 2006 kaebused,

milles palus tühistada Raudteeinspektsiooni peadirektori 25. aprilli 2005. a käskkirja nr 51ü "AS

Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine 29. mail 2005 algavaks

liiklusgraafikuperioodiks", 25. juuli 2005. a käskkirja nr 81ü, 30. augusti 2005. a käskkirja nr 93ü,

21. septembri 2005. a käskkirja nr 104ü, 25. oktoobri 2005. a käskkirja nr 118ü, 24. novembri 2005. a

käskkirja nr 131ü, 27. detsembri 2005. a käskkirja nr 152ü, 23. jaanuari 2006. a käskkirja nr 15ü,

21. veebruari 2006. a käskkirja nr 32ü, 21. märtsi 2006. a käskkirja nr 43ü, 24. aprilli 2006. a

käskkirja nr 61ü, 24. mai 2006. a käskkirja nr 75ü ja 26. juuni 2006. a käskkirja nr 88ü p 1 AS Eesti

Raudtee raudteeinfrastruktuuri juuni 2005 kuni mai 2006 täpsustatud kasutustasude määramise kohta

29. mail 2005 alanud liiklusgraafikuperioodil. Kaebused liideti ühte menetlusse.

Tallinna Halduskohtu 10. juuni 2005. a määrusega kaasati Raudteeinspektsiooni taotlusel kolmandate

isikutena menetlusse kaubaveoteenust pakkuvad AS Spacecom ja Westgate Transport OÜ ning

reisijateveoteenust pakkuvad Edelaraudtee AS ja Elektriraudtee AS, kuna nad kasutavad 29. mail

2005 alanud liiklusgraafikuperioodil AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri ja tasuvad selle eest

AS-le Eesti Raudtee Raudteeinspektsiooni peadirektori 25. aprilli 2005. a käskkirjaga nr 51ü

määratud prognoositud kasutustasust lähtuvat igakuist kasutustasu.

AS Eesti Raudtee esitas 11. septembri 2008. a kohtuistungil taotluse muuta kaebuse eset, millega

loobus tühistamiskaebusest ja taotles vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamist. Kõik

menetlusosalised nõustusid kaebuse muutmisega.

2. Seoses kaebuse muutmisega taotlesid kolmandad isikud enda menetlusest väljaarvamist. Samuti

taotlesid kolmandad isikud Edelaraudtee AS, AS GoRail ja AS Spacecom menetluskulude

hüvitamist.

3. Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2008. a määrusega arvati menetlusest välja kolmandad isikud

AS Spacecom, Edelaraudtee AS, Westgate Transport OÜ, AS Elektriraudtee ja AS GoRail ning jäeti

rahuldamata Edelaraudtee AS, AS GoRail ja AS Spacecom taotlus menetluskulude väljamõistmiseks

kaebuse esitajalt järgmistel põhjendustel.

Kehtiv Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kohtul olukorras, kus kaebaja on HKMS § 19

lg 8 alusel taotlust enne kohtuvaidlusi muutnud ja kohus rahuldab kolmandate isikute taotluse nende

menetlusest väljaarvamiseks, kolmandate isikute menetluskulusid kaebajalt kolmandate isikute

kasuks välja mõista. Kaebaja ei ole hoolimata taotluse muutmisest kaebusest loobunud. Seega ei ole

kohus teinud kohtumäärust menetluse lõpetamise kohta HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel seoses kaebusest

loobumisega. HKMS § 92 lg-d 6 ja 7 võimaldavad kaebuse esitajalt kolmandate isikute kasuks

menetluskulusid välja mõista vaid kaebusest loobumise korral.

Kolmandate isikute ja vastustaja menetluskulud kuuluvad kohtu poolt ühiselt lahendamisele olenevalt

asjas tehtavast lahendist, nende eraldiseisev käsitlemine pole võimalik. Kolmandatele isikutele

menetluskulude väljamõistmine seoses tühistamistaotlusest loobumisega tekitaks olukorra, kus ka

vastustajal tekiks õigus samal alusel menetluskulude väljamõistmisele, ja seda hoolimata asjaolust, et

asjas on veel lõpplahend tegemata. Sellist olukorda ei saa lugeda mõistlikuks ega

menetlusseadustikuga kooskõlas olevaks.

11. septembri 2008. a kohtuistungil taotlesid kolmandad isikud enda menetlusest väljaarvamist, olles

valmis võtma riski, et kohus jätab nende menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Kuigi

muudetud kaebus enam kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi ei puuduta, võib

kolmanda isikute huvi menetluses jätkamiseks seisneda ka põhjendatud huvis saada menetluse

lõpplahendis tasutud senised menetluskulud. Sellist huvi tuleb aktsepteerida.

Kolmandatel isikutel tuleb pidada silmas, et Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse haldusasjas nr 3-3-

1-12-07 järgi peab kohus kolmandatele isikutele menetluskulude väljamõistmisel arvestama ka seda,

et kui kohtumenetlus algas enne 1. septembrit 2006, ei pidanud kaebuse esitaja kolmandate isikute

menetluskulu tasumise kohustuse tekkimist ette nägema. Nimetatud lahendi järgi tuleb taotluse

lahendamisel otsustavaks pidada sedagi, kas ja kui suur osa menetluskulusid on kantud enne

1. septembrit 2006.

Vastustaja pakutud lahendus, mille järgi kohus arvaks kolmandad isikud määrusega menetlusest välja,

kuid lõpplahendis siiski otsustaks menetluskulude väljamõistmise kolmandatele isikutele, ei ole

Halduskohtumenetluse seadustiku järgi võimalik. Menetluskulude väljamõistmist saab otsustada

menetlusosalistele, mitte isikutele, kes on kohtumäärusega menetlusest välja arvatud.

4. Kolmandad isikud Edelaraudtee AS, AS GoRail ja AS Spacecom esitasid määruskaebuse, milles

palusid tühistada halduskohtu määrus nende menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise

osas ja rahuldada uue määrusega menetluskulude hüvitamise taotlus.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2008. a määrusega rahuldati osaliselt kolmandate isikute

määruskaebus ja tühistati halduskohtu määrus osas, millega jäeti kolmandate isikute menetluskulude

hüvitamise taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on võtnud kaevatavas

kohtumääruses ennatlikult seisukoha kolmandate isikute menetluskulude hüvitamise taotluse suhtes.

Juhul, kui kolmandad isikud peaksid jätkama osalemist halduskohtumenetluses üksnes põhjendatud

huvist saada menetluse lõpplahendis tasutud senised menetluskulud, oleks see kolmandate isikute

jaoks ülemäära koormav ja tooks kaasa põhjendamatult suuri täiendavaid kulutusi õigusabile.

Tegemist oleks ebaökonoomse ja ebamõistliku lahendusega.

Ringkonnakohus leidis, et Halduskohtumenetluse seadustiku alates 1. septembrist 2006 kehtiva

redaktsiooni mõttega on kooskõlas halduskohtu poolt kolmandate isikute menetluskulude hüvitamise

taotluse lahendamine kohtuotsusega olukorras, kus kolmandad isikud on määrusega menetlusest välja

arvatud seoses kaebuse esitaja poolt taotluse muutmisega. Halduskohus saab kolmandate isikute

esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse lahendada kohtuotsuses HKMS § 92 lg-s 7 sätestatud

reeglite alusel - kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi

kui poolele; kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

Seega eeldab HKMS § 92 lg 7 kohaldamine lõpliku otsuse tegemist, nagu halduskohus õigesti

märkis. Halduskohus teeb kolmandatele isikutele teatavaks kohtuotsuse tegemise aja ja kohtuotsuse.

Kolmandad isikud, kes ei nõustu halduskohtu otsuses väljendatud seisukohadega nende

menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamise suhtes, saavad vaidlustada kohtuotsuse

menetluskulude jaotamise osas apellatsiooni korras.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. AS Eesti Raudtee määruskaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega

rahuldati kolmandate isikute määruskaebus. Määruskaebuses leitakse järgmist.

1) Tekkinud olukorras ei võimalda Halduskohtumenetluse seadustik menetluskulusid välja mõista.

HKMS § 92 lg 7 eeldab, et isik oleks menetluskulude väljamõistmise hetkel kolmanda isiku

staatuses. Sama tuleneb HKMS § 93 lg-st 2. Seetõttu ei tohi asjakohaseid sätteid laiendavalt

tõlgendada, kohus ei tohi endale võtta seadusandja pädevust. Kaebajale pannakse selliselt täiendavaid

rahalisi kohustusi, mida seadus ette ei näe.

2) Kui kohus leidis, et Halduskohtumenetluse seadustik on puudulik, siis ei ole kohtu pädevuses uue

normi loomine, vaid tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus. Tegemist ei olegi

normi puudulikkusega, vaid seadusandja teadliku valikuga sellises olukorras menetluskulude

väljamõistmata jätmiseks.

3) Kolmandatel isikutel oli võimalik jätkata menetlusosalisena ja samas mitte midagi teha, st mitte

teha kulutusi õigusabile. Nad valisid teadlikult menetlusest väljaarvamise. Sellega võtsid nad

teadlikult riski, et menetluskulusid nende kasuks välja ei mõisteta. Nende esindajad

(vandeadvokaadid) kinnitasid istungil, et on sellisest riskist teadlikud.

4) Kohtuotsus ei saa olla kohustuslik ega anda õigusi isikute suhtes, kes ei osale menetluses. Ka

menetluskulusid ei saa välja mõista isikule, kes ei ole menetlusosaline.

5) Enne 1. septembrit 2006 polnud kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmine üldse

võimalik.

6) Arusaamatu on ringkonnakohtu väide, et kui kolmandad isikud soovivad menetlusest

väljaarvamist, siis oleks nende menetlusse jätmine ebamõistlik ja ebaökonoomne.

7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjalikus vastuses määruskaebusele leitakse, et

Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kõnealusel juhul kolmandate isikute menetluskulude

väljamõistmist. Suurem osa kolmandate isikute menetluskulusid on tekkinud enne 1. septembrit

2006. Riigikohtu praktikast järeldub, et põhimõtteliselt ei saa kolmandal isikul tekkida õiguspärast

ootust enne 1. septembrit 2006 kantud menetluskulude hüvitamiseks. Riigikohtu praktikast nähtuvalt

tuleb menetluskulude väljamõistmisel lähtuda vaid rangelt seaduses sätestatust.

8. Tehnilise Järelevalve Ameti kirjalikus vastuses leitakse, et Halduskohtumenetluse seadustik ei

reguleeri otsesõnu praegust olukorda, ent mööndakse, et kolmandate isikute menetluskulude

hüvitamise nõude absoluutne eitamine oleks asjaolusid arvestades ebaõiglane.

9. AS Edelaraudtee, AS GoRail ja AS Spacecom kirjalikus vastuses palutakse jätta määruskaebus

rahuldamata. Vastuses leitakse, et menetluses jätkamine ainult menetluskulude hüvitamise pärast

oleks põhjendamatult koormav. Tekib küsimus, et kui kolmandad isikud on huvitatud menetluskulude

hüvitamisest ja seetõttu kaebuse rahuldamata jätmisest, siis kas nad peaksid esitama oma seisukohti,

tõendeid, taotlusi ja kasutama edasikaebevõimalusi. Nii võib juhtuda, et menetluses jätkamise tõttu

kantakse rohkem menetluskulusid, kui oli tekkinud kaebuse muutmise hetkeks. Kõige loogilisem

lahendus oleks hoopiski kaebuse eseme muutmise võrdsustamine kaebusest loobumisega, mille puhul

peab kaebaja kandma menetluskulud. Kui nende lahendustega mitte nõustuda, siis tuleb pidada

asjakohaseid regulatsioone Põhiseaduse vastaseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Vaidlus haldusasjas käib kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmise üle olukorras, kus

samad kolmandad isikud on menetlusest välja arvatud ning haldusasja sisuline menetlus jätkub.

11. HKMS § 93 lg 2 järgi esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab

menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. HKMS § 92 lg 7 järgi hüvitab

kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

Neist sätetest tuleneb, et menetluskulud saab kohus välja mõista vaid isikule, kes on

menetlusosaliseks menetluskulude väljamõistmise hetkel. Vastavalt on kolmanda isiku kasuks

menetluskulude väljamõistmise eelduseks see, et väljamõistmise hetkel on isikul kohtumenetluses

kolmanda isiku staatus.

12. Praeguses asjas arvati kolmandad isikud Edelaraudtee AS, AS GoRail ja AS Spacecom nende

endi taotlusel Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2008. a määrusega menetlusest välja ning sellega

lõppes nende staatus kolmanda isikuna haldusasja menetluses.

Kuna Edelaraudtee AS, AS GoRail ja AS Spacecom ei ole enam asjas kolmandad isikud, ei nõustu

Riigikohtu halduskolleegium Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et nende isikute kasuks saab

halduskohus menetluskulud välja mõista tulevikus tehtavas kohtuotsuses. See on vastuolus HKMS

§ 93 lg-st 2 ja § 92 lg-st 7 tuleneva regulatsiooniga, et menetluskulusid saab välja mõista vaid lahendi

tegemise ajal menetlusosalisteks olevate isikute kasuks.

13. Kolleegium möönab, et Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt küsimust, kuidas

tuleb lahendada kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmise küsimus olukorras, kus kaebuse

eset muudetakse ning kolmandate isikute õigusi menetluse lõpptulemus enam mõjutada ei saa. Samas

leiab kolleegium, et sellist olukorda ei saa ületada Halduskohtumenetluse seadustiku laiendava

tõlgendamisega kaebaja kahjuks. Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2007. a otsuses asjas nr 3-

3-1-12-07 leiti, et kui kohtumenetlus, mille kulude väljamõistmist nõutakse, algas enne 1. septembrit

2006 (st enne kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmist võimaldava regulatsiooni

jõustumist), siis ei pidanud kaebaja kaebuse esitamisel ette nägema võimalust kolmanda isiku

menetluskulude tasumise kohustuse tekkimiseks. Ka praeguses asjas algas kohtumenetlus enne

1. septembrit 2006, mistõttu ei pidanud kaebaja kaebuse esitamisel arvestama kolmandate isikute

menetluskulude hüvitamise võimalusega. Ning ehkki menetluse kestel jõustus kolmanda isiku kasuks

menetluskulude väljamõistmist võimaldav regulatsioon, on oluline see, et kolmandad isikud arvati

menetlusest välja ning menetlusest väljaarvatud isikute kasuks menetluskulude väljamõistmist kehtiv

Halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe. Kaebuse esitajalt selliste menetluskulude

väljamõistmine, mida Halduskohtumenetluse seadustik selgesõnaliselt ei võimalda ja millega kaebaja

seetõttu arvestama ei pidanud, oleks kolleegiumi hinnangul õigusvastane ning kaebaja suhtes

ebaõiglane.

14. Kolleegium ei nõustu AS Edelaraudtee, AS GoRail ja AS Spacecom kirjalikus vastuses

määruskaebusele esitatud seisukohaga, et kaebuse eseme muutmine tuleks võrdsustada kaebusest

loobumisega, mille puhul peab kaebaja kandma kolmandate isikute menetluskulud. Sellist võimalust

ei näe Halduskohtumenetluse seadustik ette ning kolleegiumi hinnangul ei ole seadustikku võimalik

ka selliselt tõlgendada.

15. Kolleegium märgib, et haldusasja materjalidest nähtuvalt oli 11. septembril 2008 halduskohtus

toimunud istungil, mil kolmandate isikute esindajad esitasid taotluse kolmandate isikute menetlusest

väljaarvamiseks, arutluse all ka küsimus kolmandate isikute menetluskulude hüvitamisest. Sellel

istungil kinnitas AS GoRail ja AS Edelaraudtee esindaja advokaat, et "oleme valmis võtma riski, et

kohus jätab taotluse rahuldamata" (9. köide, tl 290). Seega olid kolmandad isikud teadlikud sellest, et

menetluskulusid ei pruugita nende kasuks välja mõista, ent palusid sellest hoolimata end menetlusest

välja arvata.

16. Kolleegium leiab, et AS-l Edelaraudtee, AS-l GoRail ja AS-l Spacecom oli võimalus jätkata

menetluses osalemist kolmandate isikutena ka pärast seda, kui AS Eesti Raudtee kaebust muutis.

Halduskohtumenetluse seadustik ei välista võimalust, et pärast kaebuse muutmist jätkavad senised

kolmandad isikud menetlusosalistena menetluses osalemist üksnes menetluskulude väljamõistmise

eesmärgil. Kolmandatel isikutel ei ole kohustust menetluses aktiivselt osaleda ega teha selleks

kulutusi. Seda eriti siis, kui menetluses osalemist jätkatakse üksnes menetluskulude väljamõistmise

eesmärgil. Kolleegium ei leia, et selline menetluses jätkamise viis on kolmandatele isikutele

koormavam kui ringkonnakohtu lahendus, et kolmandad isikud arvatakse küll menetlusest välja, ent

halduskohus lahendab nende taotluse otsuses, tehes seejuures neile teatavaks kohtuotsuse tegemise

aja ja kohtuotsuse, ning et kunagistel kolmandatel isikutel on võimalik menetluskulude jaotust

vaidlustada apellatsiooni korras. Seetõttu ei pea halduskolleegium erinevalt Tallinna

Ringkonnakohtust sellist lahendust ebaökonoomseks ega ebamõistlikuks.

17. Samuti ei leia Riigikohtu halduskolleegium, et Halduskohtumenetluse seadustik oleks

Põhiseaduse vastane osas, milles see ei reguleeri menetlusest välja arvatud kolmandate isikute

menetluskulude hüvitamist. Kolleegium leidis eelnevalt, et kolmandatel isikutel on kaebuse

muutmise korral võimalik jätkata kohtumenetluses osalemist üksnes menetluskulude väljamõistmise

eesmärgil. Seega oli kolmandatel isikutel võimalus menetluskulude enda kasuks väljamõistmiseks

olemas. Asjaolu, et kolmandad isikud seda ei kasutanud, ei ole alus põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse algatamiseks.

18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab Riigikohtu halduskolleegium AS Eesti Raudtee määruskaebuse

ning tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2008. a määruse. Jõusse jääb Tallinna

Halduskohtu määrus.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann