3-2-2-4-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-4-09

Määruse kuupäev

Tartu, 29. aprill 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Osaühingu Grove Invest hagi AS-i EESTI EHITUS vastu

nõude tunnustamiseks Baltic Panel Group OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-

65952

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Baltic Panel Group OÜ (pankrotis) teistmisavaldus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

200 592 549 krooni 60 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Baltic Panel Group OÜ (pankrotis, registrikood

xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Vastustajad AS EESTI EHITUS (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Arne Ots, ja osaühing Grove Invest

(registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Erki

Kergandberg

Asja läbivaatamise kuupäev

6. aprill 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Baltic Panel Group OÜ avaldus Pärnu Maakohtu 11. novembri 2008. a otsuse teistmiseks

tsiviilasjas nr 2-08-65952 rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus kuulutas 12. mail 2008 välja Baltic Panel Group OÜ (avaldaja) pankroti.

2. 8. oktoobril 2008 esitas OÜ Grove Invest (hageja, vastustaja I) Pärnu Maakohtule hagi AS-i EESTI

EHITUS (kostja, vastustaja II) vastu nõude tunnustamiseks avaldaja pankrotimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 23. mail 2008 avaldaja pankrotihalduritele nõudeavalduse ja

11. juunil 2008 selle täienduse. 9. septembril 2008 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul esitas

hageja kogu nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastuväite kostja.

Hageja palus kohtul tunnustada avaldaja pankrotimenetluses 200 592 549 krooni 60 sendi suurust

nõuet, millest 60 000 000 krooni pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 1 märgitud

rahuldamisjärgus, kuna nimetatud ulatuses on nõue pandiga tagatud.

3. Kostja esitas 31. oktoobril 2008 maakohtule hagi õigeksvõtmise avalduse. Kostja teatas, et võtab

hagi tervikuna õigeks ja palus selle rahuldada. Samuti palus ta jätta menetluskulud poolte

kokkuleppel nende endi kanda.

4. Pärnu Maakohus rahuldas 11. novembri 2008. a otsusega hagi, kuna hageja nõue on õiguslikult

põhjendatud ning kostja on selle õigeks võtnud. Maakohus tunnustas avaldaja pankrotimenetluses

hageja 200 592 549 krooni 60 sendi suurust nõuet, millest 60 000 000 krooni PankrS § 153 lg 1 p-s 1

märgitud rahuldamisjärgus ja 140 592 549 krooni 60 senti PankrS § 153 lg 1 p-s 2 märgitud

rahuldamisjärgus. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas 14. jaanuaril 2009 Riigikohtule teistmisavalduse Pärnu Maakohtu 11. novembri

2008. a otsuse peale. Avaldaja palub otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule.

Teistmisavalduse kohaselt esitasid hageja nõudele avaldaja pankrotimenetluses vastuväite ka avaldaja

pankrotihaldurid, seda 22 693 103 krooni 19 sendi osas. Hageja esitas Pärnu Maakohtule ka hagi

avaldaja vastu nõude tunnustamiseks pankrotihaldurite vaidlustatud ulatuses, paludes seda mitte liita

ühte menetlusse kostja vastu esitatud nõude tunnustamise hagiavaldusega.

Maakohus võttis avaldaja vastu esitatud hagi 10. oktoobri 2008. a määrusega eraldi menetlusse ega

liitnud seda kostja vastu esitatud hagi menetlusega vaatamata avaldaja sellekohasele taotlusele.

Samuti ei kaasanud maakohus avaldajat menetlusse. Hageja hagi avaldaja vastu on jätkuvalt

maakohtu menetluses.

Avaldaja leiab PankrS § 103 lg 2 põhjal, et võlausaldaja esitatud nõude tunnustamise hagi puhul on

tegemist sellise tuvastusnõudega, mille puudumist või olemasolu saab tuvastada üksnes kõigi nõuet

vaidlustanud isikute suhtes ühiselt. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-

89-08. Seega kehtib Pärnu Maakohtu lahend ka avaldaja suhtes. Samas ei ole avaldajat menetlusest

seaduse kohaselt teavitatud ega teda menetlusse kaasatud. Seega esineb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud alus maakohtu otsuse teistmiseks.

6. Hageja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata. Kostja nõustub hageja seisukohtadega

teistmisavalduse kohta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata.

8. Kolleegium peatub esmalt sellel, kas TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel esitatud teistmisavalduse korral on

vajalik teistmisavalduses märkida ka teistmise aluseks olev uus asjaolu TsMS § 702 lg 1 tähenduses.

TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi teistmise korras uuesti läbi vaadata uute

asjaolude ilmsikstulekul. Kolleegium leiab, et TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse korral

ei pea avaldaja esile tooma uut asjaolu. Kuna nimetatud punkt annab aluse teistmiseks juhul, kui

teistmisavalduse esitaja on jäetud tema kohta kehtiva lahendiga lõppenud menetlusse kaasamata

(enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 372 terminoloogia kohaselt kohtuviga), siis ei saa tema

jaoks olla olemas uusi asjaolusid § 702 lg 1 tähenduses, sest ta ei ole menetluses osalenud.

9. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb TsMS § 702 lg 3 alusel jätta rahuldamata.

Kolleegium on seisukohal, et pankrotimenetluses PankrS § 106 lg 1 kohaselt esitatud nõude

tunnustamise hagi kohta tehtud kohtulahend kehtib kõikide pankrotivõlausaldajate kohta, olenemata

sellest, kas võlausaldaja osales menetluses või mitte. Sellisele arvamusele jõuab kolleegium

TsMS § 457 lg-t 5 analoogia alusel kohaldades, et lahendada võimalike vastuoluliste kohtuotsuste

kehtivuse ulatus. Kui ühe võlausaldaja esitatud nõue jäetakse kohtulahendiga tunnustamata, suureneb

kõikide teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosus (ja väheneb pankrotivõlgniku

võlakoormus). Kui nõuet kohtulahendiga tunnustatakse, selline tõenäosus väheneb. Selline

kohtuotsus kehtib ka pankrotivõlgniku kohta, seda isegi juhul, kui nõudele on vastu vaielnud

pankrotihaldur PankrS § 103 lg 2 alusel ja pankrotivõlgniku vastu on (eraldi) esitatud nõude

tunnustamise hagi ning pankrotivõlgnikku ei ole kaasatud menetlusse, milles üks võlausaldaja esitas

nõude tunnustamise hagi teise võlausaldaja vastu.

Seega kehtib Pärnu Maakohtu 11. novembri 2008. a otsus, millega tunnustati hageja

200 592 549 krooni 60 sendi suurust nõuet, praegusel juhul ka avaldaja kohta (seda vähemalt

avaldaja vastu esitatud nõuet ehk 22 693 103 krooni 19 senti ületavas osas).

10. Kolleegium märgib, et PankrS § 103 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse nõue või selle

rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise

koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Kolleegium leiab olevat õige tõlgendada seda sätet

niimoodi, et kui haldur või kas või üks võlausaldaja on nõudele vastu vaielnud ning järgnevas

kohtuvaidluses jäetakse nõue kohtuotsusega tunnustamata, siis kehtib selline kohtuotsus samuti

kõikide võlausaldajate kohta. Selline kehtivus on otsusel ka juhul, mil mõne varasema kohtuotsusega

on (sama) nõuet mõne teise võlausaldaja nõude alusel (teistsuguses ulatuses) tunnustatud.

Praeguses vaidluses tähendaks see seda, et kui hageja loobub avaldaja vastu esitatud nõude

tunnustamise hagist või see hagi jäetakse (kas või osaliselt) rahuldamata, ei saa lugeda hageja nõuet

(kõige rohkem 22 693 103 krooni 19 sendi osas) avaldaja pankrotimenetluses tunnustatuks.

TsMS § 702 lg 3 kohaselt ei ole § 702 lg-s 2 nimetatud asjaolu (avaldaja kaasamata jätmine) teistmise

aluseks, kuna see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks.

Avaldajal on võimalik oma õigusi kaitsta pooleliolevas vaidluses, millele ta on viidanud

teistmisavalduses.

11. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu 5. novembri 2008. a otsusega tsiviilasjas

nr 3-2-1-89-08 lahendatud vaidluses oli nõude tunnustamise hagi juba menetluse alguses esitatud

kolme võlausaldaja vastu ning seetõttu luges Riigikohus ühe ringkonnakohtu otsust mittevaidlustanud

võlausaldaja nn vajalikuks menetlusosaliseks, kaaskassaatoriks TsMS § 680 lg 2 kolmanda lause

alusel. Kehtivad õigusaktid ei kohusta kohut nõude tunnustamise hagisid liitma, kuigi selguse

huvides oleks soovituslik sellised hagid liita ühte menetlusse.

12. Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149

lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve