3-3-1-19-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-19-09

Määruse kuupäev

29. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Füüsilisest isikust ettevõtja XXXXXXXX XXXX kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori

17. novembri 2004. a käskkirjade nr 1-3.11/7 ja 1-3.11/8 osaliseks

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas nr 3-08-

Menetluse alus Riigikohtus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti määruskaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2009. a määrus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu

5. mai 2008. a määrus asjas nr 3-08-275, täiendades selle põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Füüsilisest isikust ettevõtja J. J., ärinimega füüsilisest isikust ettevõtja XXXXXXXX XXXX (FIE

XXXXXXXX XXXX) volitatud esindaja K. J. esitas 30. juunil 2004 pindalatoetuse taotluse,

millega taotles ühtset pindalatoetust ja põllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori (PRIA) 17. novembri 2004. a

käskkirja nr 1-3.11/7 alapunktiga 39 jäeti FIE XXXXXXXX XXXX ühtse pindalatoetuse taotlus

rahuldamata.

PRIA 17. novembri 2004. a käskkirja nr 1-3.11/8 alapunktiga 41 jäeti FIE XXXXXXXX XXXX

põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlus rahuldamata.

2. FIE XXXXXXXX XXXX esitas 11. veebruaril 2008 halduskohtule kaebuse PRIA 17. novembri

2004. a käskkirja nr 1-3.11/7 alapunkti 39 ja 17. novembri 2004. a käskkirja nr 1-3.11/8 alapunkti 41

osaliseks tühistamiseks. Kaebaja märgib, et sai vaidlustatud käskkirjad kätte 15. jaanuaril 2008.

Kaebaja saatis PRIA-le avalduse 27. detsembril 2007, milles palus vaidlustatud käskkirjade koopiaid

ning kinnitust, et neid ei ole kaebajale isiklikult teatavaks tehtud. PRIA 14. jaanuari 2008. a

vastuskirjale nr 2-1/7730-1 olid lisatud vaidlustatud käskkirjad, mille kaebaja sai kätte 15. jaanuaril

2008. a. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. PRIA peab tõendama, et kaebaja sai käskkirjad kätte

2004. a lõpus. Kaebaja ei tegelenud 2005. ja 2006. a põllumajandusliku tootmisega, vaid sellega

tegeles tema vend. Kaebaja vend ei teadnud kaebaja ja PRIA vahelisi õigussuhteid. Tootmisega

alustati uuesti 2007. a. Kuna kaebaja ise ei tegelenud talu juhtimisega, siis ei kontrollitud talu arvele

laekunud rahalisi vahendeid. Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, siis tuleb

kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.

3. Tartu Halduskohtu 5. mai 2008. a määrusega asjas nr 3-08-275 jäeti FIE XXXXXXXX XXXX

taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes. Kaebaja kui asjast huvitatud isik oleks pidanud mõistliku aja jooksul pöörduma

vastustaja poole, et küsida teavet pindalatoetuse taotluse menetlemise käigu kohta.

Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrusega nr 50 vastu võetud "Ühtse pindalatoetuse ja

täiendava otsetoetuse saamise täpsemate nõuete ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

täpsema korra 2004. aastal" (põllumajandusministri määrus nr 50) §-ga 8 kehtestati vaidlustatud

käskkirjade väljaandmiseks tähtaeg, mis oli 17. november 2004. Kaebaja pöördus alles kolme aasta

pärast vastustaja poole teabe saamiseks. Seda ei saa lugeda mõistlikuks ajaks.

Mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebaja ei tegelenud 2005. ja 2006. a põllumajandusliku

tootmisega. Kaebaja kui FIE pidi oma tegevuses järgima hoolsuskohustust. Kuna kaebaja esitas

taotluse toetuse saamiseks, siis pidi talle olema üheselt selge, et antakse välja teda puudutav

haldusakt. Tähtaja ületamine ei ole vabandatav. Mida rohkem on kaebuse esitamisega hilinetud, seda

kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus. Ettevõtjate võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes

ei ole avalikes huvides kaebuse esitamise tähtaja ennistamine olukorras, kus haldusaktid anti üle

kolme aasta tagasi.

4. FIE XXXXXXXX XXXX esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu

määrus ning saata asi menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta sai

vaidlustatud käskkirjad kätte 15. jaanuaril 2008. Kaebus esitati 11. veebruaril 2008, mistõttu on see

esitatud tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul. PRIA ei ole kohtule postikviitungit esitanud, mistõttu ei ole

PRIA tähitud kirjaga käskkirju kaebajale saatnud. Kui PRIA saatis kirja tähitult 2. detsembril 2004,

siis see ei jõudnud kaebajani, kuna kaebaja viibis kinnipidamiskohas 23. maist 2004 kuni

21. novembrini 2005.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 2. jaanuari 2009. a määrusega asjas nr 3-08-275

määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 5. mai 2008. a määruse, luges FIE XXXXXXXX XXXX

kaebuse vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks tähtaegselt esitatuks ja saatis asja ettevalmistava

menetluse jätkamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et FIE XXXXXXXX XXXX oli

hiljemalt 27. detsembril 2007, kui ta pöördus avaldusega PRIA poole, vaidlustatud käskkirjadest

teadlik. FIE XXXXXXXX XXXX sai PRIA 14. jaanuari 2008. a vastuse koos käskkirjadega kätte

15. jaanuaril 2008. Kaebus esitati 11. veebruaril 2008, seega 30 päeva jooksul. Riigikohus on asjas

nr 3-3-1-12-08 märkinud, et juhul, kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud, ei saa tähtaeg

haldusakti vaidlustamiseks kulgema hakata enne, kui kaebajal oli pärast haldusaktist teadasaamist

võimalik tutvuda ka selle sisuga.

Riigikohus on asjas nr 3-3-1-28-05 märkinud, et kui tekib vaidlus selle üle, kas haldusakti adressaat

on koormava haldusakti kätte saanud, on tõendamiskohustus haldusorganil. PRIA on väitnud, et

vaidlustatud käskkirjad saadeti FIE XXXXXXXX XXXXle 2. detsembril 2004 tähitud kirjaga, kuid

FIE XXXXXXXX XXXX väitel ei ole tema neid käskkirju 2004. a kätte saanud. AS Eesti Post on

PRIA-le saadetud kirjas selgitanud, et dokumentatsiooni säilitamistähtaeg on üks kuni kolm aastat ja

2008. a ei ole enam võimalik kindlaks teha, kas 2004. a saadetud tähitud kiri adressaadini jõudis.

Asjas puuduvad ka tõendid selle kohta, et FIE XXXXXXXX XXXX oleks olnud teadlik

käskkirjadest enne 2007. a lõppu. FIE XXXXXXXX XXXX teadmine ei saanud tuleneda

põllumajandusministri määrusest nr 50. Kuna J. J. viibis 23. maist 2004 kuni 21. novembrini 2005

kinnipidamiskohas, siis ei jõudnud vaidlustatud käskkirjad temani. Seega ei ole FIE XXXXXXXX

XXXX ebamõistlikult viivitanud käskkirjade väljanõudmisega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. PRIA palub määruskaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2009. a määrus ja jätta

jõusse Tartu Halduskohtu 5. mai 2008. a määrus asjas nr 3-08-275. PRIA leiab, et kaudsete tõendite

alusel nähtub, et kaebetähtaeg on möödunud. PRIA-st saadeti vaidlustatud käskkirjad tähitult FIE

XXXXXXXX XXXXle 2. detsembril 2004. PRIA-l puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et FIE

XXXXXXXX XXXX on vaidlustatud käskkirjad kätte saanud, kuna AS Eesti Post säilitab

kättesaamist kinnitavaid dokumente kuni kolm aastat. Kui kiri saadeti tähitult, siis AS Eesti Post

väljastab kättesaamist tõendava dokumendi ainult PRIA nõudmisel. Kuna PRIA teeb palju otsustusi,

siis AS-lt Eesti Post alati ei küsita kinnitust selle kohta, kas tähitud kiri jõudis adressaadini.

J. J. vabastati kinnipidamiskohast 21. novembril 2005, mistõttu oli tal võimalus tegeleda

põllumajandustootmisega ka 2006. a. FIE XXXXXXXX XXXX ei järginud piisavalt

hoolsuskohustust. Ühtlasi pidi ta teadma, et tema arveldusarvele ei laekunud toetusraha.

Taotluse esitas FIE XXXXXXXX XXXX volitatud esindaja K. J., kes oli J. J. vend. FIE

XXXXXXXX XXXX volitatud esindaja K. J. pidi olema teadlik toetussummadest ja vaidlustatud

käskkirjadest. Kui volitatud esindaja ei teavitanud volitajat käskkirjadest, siis PRIA selle eest ei

vastuta.

7. FIE XXXXXXXX XXXX palub jätta PRIA määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Ringkonnakohtu määruse jõusse. Kuna AS Eesti Post väljastab iga tähitud kirja kohta kirja saatjale

vastava dokumendi, siis pidi PRIA-l vaidlustatud käskkirjade kättetoimetamist kinnitav dokument

olemas olema. Kui PRIA-l puudub tõend selle kohta, et FIE XXXXXXXX XXXX vaidlustatud

käskkirjad kätte sai ning FIE XXXXXXXX XXXX seda eitab, siis ei ole sellist käskkirja kätte

toimetatud.

FIE XXXXXXXX XXXX sai vaidlustatud käskkirjad jaanuaris 2008. Kohtusse pöörduti 30 päeva

jooksul. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-28-05 märkinud, et kui tekib vaidlus selle üle, kas haldusakti

adressaat on koormava haldusakti kätte saanud, siis seda peab tõendama haldusorgan. PRIA pole seda

teinud .

J. J. viibis maist 2004 kuni novembrini 2005 kinnipidamiskohas, mistõttu ei jõudnud kirjad temani.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu halduskolleegium analüüsib esmalt seda, kas Tartu Ringkonnakohtu määruse peale,

millega loeti kaebus tähtaegselt esitatuks, saab esitada määruskaebust (I). Seejärel annab kolleegium

hinnangu kaebuse tähtaegsuse küsimuse kohta (II).

I

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 741 lg 1 sätestab määruskaebuse esitamise õiguse

kohta järgmist: "Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui

määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite

kassatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti."

10. Tartu Halduskohus jättis FIE XXXXXXXX XXXX taotluse kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus luges FIE XXXXXXXX XXXX kaebuse

tähtaegselt esitatuks. Viimati mainitud määruse peale esitas PRIA määruskaebuse Riigikohtule.

Kolleegium märgib, et selleks, et PRIA saaks vastavalt HKMS § 741 lg-le 1 vaidlustada Tartu

Ringkonnakohtu määrust, millega loeti FIE XXXXXXXX XXXX kaebus tähtaegseks, peab selline

võimalus olema ette nähtud seaduses või peab see määrus takistama asja edasist menetlust.

11. HKMS § 12 lg 3 sätestab kaebuse tähtaja ja halduskohtu määrust puudutava osas järgmist:

"Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste

menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus

rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui

halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole

esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta

määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise

määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse

kättesaamisest."

Seega ei näe HKMS § 12 lg 3 ja halduskohtumenetluse seadustiku teised sätted ette võimalust esitada

ringkonnakohtu määruse peale, millega loeti kaebus tähtaegselt esitatuks, määruskaebust

Riigikohtule. Ühtlasi ei keela halduskohtumenetluse seadustik ringkonnakohtu määruse, millega loeti

kaebus tähtaegselt esitatuks, vaidlustamist Riigikohtus.

12. Kolleegium märgib, et kohus saab lahendada vaid tähtaegselt esitatud kaebust. Kui halduskohus

jätab kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja ringkonnakohus loeb kaebuse tähtaegselt esitatuks, siis

on kohtumenetluses tekkinud eraldiseisev vaidlus kaebuse tähtaegsuse üle. Kui menetlusosalisel ei

oleks võimalik vaidlustada ringkonnakohtu eelmainitud määrust, siis saaks ta sisuliselt alles

kassatsioonkaebuses esitada vastuväiteid kaebuse tähtaegsuse osas. Ühtlasi peaks Riigikohus

pöörduma tagasi tähtaja küsimuse juurde olukorras, kus juba on olemas haldus- ja ringkonnakohtu

otsused kaebuse kohta. Kui kassatsioonimenetluses selgub, et halduskohtule esitatud kaebus ei olnud

tähtaegne, siis peaks Riigikohus tühistama halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning lõpetama asja

menetluse. Selline olukord ei tagaks kohtuasja kiiret ja efektiivset lahendamist. Samuti koormataks

asjatult õigusemõistmist ja menetlusosalisi.

Eeltoodud põhjustest tingitult on kolleegiumi seisukohal, et HKMS § 741 lg-s 1 sätestatut "määrus

takistab asja edasist menetlust" tuleb tõlgendada laiendavalt. See säte hõlmab nii juhtumeid, kus

tegemist on kohtuasja menetluse edasise takistamisega kui ka juhtumeid, kus takistatud on kohtuasja

menetluse mõistliku aja jooksul lõpetamine.

II

13. Haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti

teatavakstegemisega. Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul

haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 9 lg 1). Kui haldusakti

ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud

kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks (HKMS § 9 lg 6).

14. Halduskohus jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata, kuna kaebus esitati tähtaega rikkudes,

kaebaja ei asunud mõistliku aja jooksul haldusakte välja nõudma ning mõjuvaks põhjuseks ei ole

asjaolu, et kaebaja ei tegelenud 2005. ja 2006. a põllumajandusliku tootmisega. Ringkonnakohus

luges kaebuse tähtaegselt esitatuks, sest kaebaja ei viivitanud ebamõistlikult haldusaktide

väljanõudmisega.

Vaidlust ei ole selles, et pärast käskkirjade väljanõudmist esitati kaebus halduskohtusse 30 päeva

jooksul. Vaidlus seisneb selles, kas käskkirjade väljanõudmine toimus mõistliku aja jooksul ning kui

ei toimunud, kas esinevad mõjuvad põhjused kaebuse tähtaja ennistamiseks.

15. FIE XXXXXXXX XXXX esitas PRIA-le pindalatoetuse taotluse 30. juunil 2004. Taotlused jäeti

rahuldamata PRIA 17. novembri 2004. a käskkirjadega. PRIA väidab, et vaidlustatud käskkirjad

saadeti FIE XXXXXXXX XXXXle tähitult 2. detsembril 2004, kuid PRIA-l puudub kinnitus

(väljastusteade, kinnitus, märge) selle kohta, et adressaat on need allkirja vastu kätte saanud. Seega

puudub PRIA-l tõend selle kohta, et FIE XXXXXXXX XXXXle on vaidlustatud käskkirjad 2004. a

teatavaks tehtud.

16. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks

tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul

on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab

ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks

(Riigikohtu halduskolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-82-07; 9. mai 2007. a määrus

asjas nr 3-3-1-23-07). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata

haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud (HKMS § 9 lg 6).

17. Kohtuasjas kogutud materjalidest nähtuvalt pöördus FIE XXXXXXXX XXXX PRIA poole

vaidlusaluste käskkirjade väljanõudmiseks 27. detsembril 2007 ehk rohkem kui kolm aastat pärast

käskkirjade andmist. FIE XXXXXXXX XXXX on seisukohal, et kuna J. J. viibis maist 2004 kuni

21. novembrini 2005 kinnipidamiskohas, siis ei saanud ta vaidlustatud käskkirjadest teada. Samuti

märgitakse, et 2005. ja 2006. a ei tegelenud ta põllumajandusliku tootmisega.

18. Käskkirjade andmise ajal kehtinud põllumajandusministri määruse nr 50 § 8 sätestas, et PRIA

peadirektor otsustab ühtse pindalatoetuse või täiendava otsetoetuse määramise või taotluse

rahuldamata jätmise taotluse esitamise aasta 17. novembriks. Ühtne pindalatoetus maksti välja

põllumajandusministri määruse nr 50 §-s 8 nimetatud otsuse alusel komisjoni 16. detsembri 2003. a

määruse nr 2199/2003, milles sätestati üleminekumeetmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1259/1999

kohaldamiseks 2004. a seoses ühtse pindalatoetuse kavaga Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis,

Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias (komisjoni määrus nr 2199/2003) art 8

kohaselt (põllumajandusministri määrus nr 50 § 14 lg 1). Toetusi maksti kord aastas ajavahemikus

1. detsember 2004 - 30. aprill 2005 (komisjoni määrus nr 2199/2003 art 8 punkt 1).

Põllumajandusministri määrusest nr 50 ja komisjoni määrusest nr 2199/2003 tulenevalt oli

käskkirjade väljaandmiseks kindlaks määratud konkreetne ajavahemik ning 2004. a toetus tuli

taotlejale maksta hiljemalt 30. aprilliks 2005. Vaidlust ei ole selles, et PRIA 17. detsembril 2004. a

vaidlustatud käskkirjad andis ning FIE XXXXXXXX XXXXle toetust ei maksnud.

19. FIE XXXXXXXX XXXX esitas PRIA-le taotluse soodustava haldusakti andmiseks. Soodustava

haldusakti taotleja ei saa ebamõistlikult kaua oodata taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsustust, vaid peab ka ise tundma huvi taotluse lahendamise vastu ning pöörduma haldusorgani

poole mõistliku aja jooksul pärast seda, kui on ilmne, et tema taotlus jäeti rahuldamata (vt analoogia

korras Riigikohtu halduskolleegiumi 9. mai 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-22-08, p 14). Praegusel

juhul nõudis soodustava haldusakti taotleja vaidlustatud käskkirjad välja alles rohkem kui kolm aastat

pärast haldusaktide andmist. J. J., viibides kinnipidamiskohas, volitas volikirja alusel oma venda

K. J.-d esitama PRIA-le pindalatoetuse taotluse (tl 45), mistõttu pidi J. J. olema teadlik ja huvitatud

sellest, et PRIA menetleb nimetatud taotlust. Kolleegium leiab, et antud juhtumil ei oma tähtsust

asjaolu, kas J. J.-l oli kinnipidamiskohas viibides võimalik nõuda vaidlustatud käskkirjad välja, kuna

pärast kinnipidamiskohast vabanemist (s.o 21. novembril 2005) pöördus FIE XXXXXXXX XXXX

PRIA poole vaidlustatud käskkirjade väljanõudmiseks alles 27. detsembril 2007, mis on rohkem kui

kaks aastat pärast kinnipidamiskohast vabanemist. Põllumajandustootmisega mittetegelemine ei ole

selliseks vabandatavaks asjaoluks, mis õigustaks huvi puudumist taotluse lahendamise käigu kohta.

Eeltoodust lähtuvalt nõustub kolleegium halduskohtuga, et antud juhtumil ei ole haldusaktide

väljanõudmine toimunud mõistliku aja jooksul. Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et kaebus

esitati tähtaegselt.

20. Kuna FIE XXXXXXXX XXXX on kohtumenetluse kestel jäänud seisukohale, et kaebus esitati

tähtaegselt ning ta ei ole tähtaja ennistamise taotluses välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid

kaebuse tähtaegset esitamist, siis ei pea kohus analüüsima seda, kas esineb mõjuv põhjus kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks või mitte.

21. Eeltoodust lähtudes tuleb Tartu Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-08-275

tühistada. Kolleegium jätab jõusse Tartu Halduskohtu 5. mai 2008. a määruse asjas nr 3-08-275,

täiendades seda käesoleva määruse põhjendustega.

22. Kuna kolleegium teeb ise uue lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb lahendada ka

menetluskulude jaotus (HKMS § 93 lg 4). Menetluskulud kaebuse läbivaatamata jätmise ja menetluse

lõpetamise korral kannab kaebaja (HKMS § 92 lg 4). Kuna PRIA menetluskulude väljamõistmist ei

taotle, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 90 lg 2).

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann