3-3-1-35-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-35-09

Määruse kuupäev

27. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Merko Ehitus vaidlustus Maanteeameti riigihankes "E263

Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus"

(registreerimisnumber 108402) hanketeate peale. Riigihangete

Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 30. oktoobri 2008. a

otsus nr 134-08/108402

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2008. a otsus

haldusasjas nr 3-08-2222

Menetluse alus Riigikohtus

AS Merko Ehitus kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-08-2222,

millega kohaldati esialgset õiguskaitset ja peatati riigihanke "E263 Aruvalla-Kose teelõigu

projekteerimine ja ehitus" (registreerimisnumber 108402) menetlus. Tühistamine jõustub

teatavakstegemise hetkest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet avaldas 25. septembril 2008 riiklikus riigihangete registris hanketeate nr 108402,

millega kuulutati välja riigihange "E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus".

Hanketeate kohaselt oli hankemenetluse liigiks väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus.

Taotluste esitamise tähtaeg oli 4. november 2008 ja pakkumuste avamise aeg 17. märts 2009. Teade

saadeti ka Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele.

2. AS Merko Ehitus esitas Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile

(vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles palus kohustada Maanteeametit viima nimetatud riigihankes

avaldatud hanketeade vastavusse õigusaktidega ette nähtud nõuetega. Vaidlustuses leiti, et puuduvad

Riigihangete seaduse (RHS) § 27 lg-tes 2 ja 3 nimetatud alused väljakuulutamisega läbirääkimistega

hankemenetluse korraldamiseks. Hankija ei ole määranud ka riigihanke eeldatavat maksumust.

Hankija on hinnanud hanke eeldatavaks maksumuseks umbes 1 miljard krooni. Hankija tegelikuks

eesmärgiks on soov pidada pakkujatega läbirääkimisi hinna üle, mitte ehitustööde teostamise

tingimuste üle. Hinna üle läbirääkimiste pidamine ei ole Riigihangete seaduse alusel lubatud. Hankija

ei ole märkinud taotlejate, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek, väljavalimise

kriteeriumeid. Õigusvastane ja ebaproportsionaalne on tingimus, mille kohaselt peab taotleja viimase

kolme majandusaasta keskmine netokäive olema vähemalt 500 miljonit krooni, mõistlik on 300

miljonit krooni. Selline tingimus muudab konkurentsi praktiliselt olematuks. See tingimus ei ole ka

proportsioonis taotlejale kehtestatud tehnilise ja kutsealase pädevuse tingimusega. Põhjendamatu on

kontrollida taotleja majanduslikku ja finantsvõimekust üksnes RHS § 40 lg 1 p 3 alusel.

3. Vaidlustuskomisjoni 9. oktoobri 2008. a otsusega rahuldati AS Merko Ehitus taotlus

hankemenetluse peatamiseks.

4. Vaidlustuskomisjoni 30. oktoobri 2008. a otsusega jäeti AS Merko Ehitus vaidlustus

rahuldamata.

5. AS Merko Ehitus esitas 6. novembril 2008 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja

esialgse õiguskaitse taotluse. Apellatsioonkaebuses paluti vaidlustuskomisjoni otsus tühistada.

Esialgse õiguskaitse taotluses paluti peatada väljakuulutatud hankemenetlus kuni asjas tehtava

ringkonnakohtu lahendi jõustumiseni või keelata hanketeate avaldamine kuni asjas tehtava

ringkonnakohtu lahendi jõustumiseni. Põhjendused olid järgmised:

1) taotluste esitamise tähtaeg on 4. november 2008. Kuna vaidlustuskomisjon peatas hankemenetluse,

saab Maanteeamet jätkata hankemenetlust alates 13. novembrist 2008. Maanteeameti selgituste

kohaselt on kavas jätkata hankemenetlust uue hanketeate avaldamisega. Hankemenetluse jätkamisel

muutub kohtulahendi täitmine kui mitte võimatuks, siis raskendatuks. Ei saa välistada olukorda, kus

kaebuse läbivaatamise järel on hankemenetlus juba lõppenud. Hankemenetluse peatamata jätmisel

esineb tõenäosus, et nii kaebaja kui teised pakkujad peavad asjata kandma märkimisväärseid rahalisi

kulutusi. Peatamine on kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega;

2) esialgse õiguskaitse kohaldamine pole avalike huvidega vastuolus, sest pakkumuste avamise aeg

on alles 17. märtsil 2009. Hankemenetluse peatamine ei kahjusta Maanteeameti ja avalikkuse huve.

Peatamata jätmine võib tuua kaasa pöördumatud kahjulikud tagajärjed kaebajale ja teistele

hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele. Peatamine on oluline ka õigusselguse ja

õiguskindluse põhimõtte tagamise seisukohalt. Hankemenetluse peatamine on kooskõlas avalike

huvidega, sest RHS § 1 kohaselt on hanke eesmärgiks tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev,

otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate

konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Avalikes huvides on, et riigihange eeldatava

maksumusega 1 miljard krooni viidaks läbi õiguspäraselt, kuna Maanteeamet tellib avalikkuselt

kogutud raha eest riigihanke objektiks olevaid ehitustöid;

3) vaidlustuskomisjon kohaldas materiaalõigust vääralt, leides, et Maanteeametil oli õigus korraldada

väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus. Seetõttu ei saa pidada apellatsioonkaebust ka

perspektiivituks.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2008. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2222 rahuldati

esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati riigihanke menetlus. Põhjendused olid järgmised:

1) esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste vahetut pöördumatut

kahjustamist, sest tal on võimalik väljakuulutatud läbirääkimistega hankemenetluses osaleda;

2) olukorras, kus käib vaidlus hankemenetluse liigi valiku õiguspärasuse üle, on tegemist

perspektiivika kaebusega ja ei esine olulist avalikku või kolmandate isikute huvi hankemenetluse

viivitamatuks jätkamiseks;

3) esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib tekkida mitmeid uusi, hankemenetluse liigi valest

valikust ajendatud vaidlusi hankemenetluses tehtavate muude otsuste üle ja nende vaidluste tekkimist

tuleb võimalusel vältida;

4) tegemist on pigem perspektiivika kaebusega, sest Maanteeameti esitatud põhjendused on

ebaselged ja nõustuda ei saa vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et vastavas osas on tõendamiskoormus

AS-l Merko Ehitus;

5) kolmandate isikute õigustele ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaebaja õigustega

võrreldes ebaproportsionaalset riivet, kuna taotluste esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud;

6) ringkonnakohtule ei ole ka teada selliseid avalikke huvisid, mis võiksid esialgse õiguskaitse

kohaldamist takistada;

7) kuna pakkumuste avamine oli planeeritud alles märtsis 2009, siis ei ole ajafaktor ilmselt asjaolu,

mis välistab hankemenetluse peatamise kohtumenetluse ajaks.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2008. a otsusega jäeti AS Merko Ehitus

apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. AS Merko Ehitus esitas kassatsioonkaebuse, milles palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja

teha uus otsus või kui see ei ole võimalik, saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule.

9. Kassatsioonkaebuse menetlemisel Riigikohtus kerkis küsimus esialgse õiguskaitse tühistamisest

või muutmisest. Sellega seoses saatis Riigikohtu halduskolleegium 3. aprillil 2009 AS-le Merko

Ehitus ja Maanteeametile kirja, milles palus esitada oma seisukohad esialgse õiguskaitse jätkuva

vajalikkuse ning põhjendatuse kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Maanteeameti 9. aprilli 2009. a vastuses märgitakse, et esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise

üle otsustamisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmandate isiku õigusi, mida esialgse õiguskaitse

jätkuv kohaldamine võib kahjustada. Käesoleva hankemenetluse viivitamatu jätkamine on ilmselgelt

avalikes huvides. Selles riigihankes on töövõtja ülesandeks koostada eelprojekt ja tellija tingimuste

alusel teeprojekt ning ehitada 13,05 km pikkune teelõik 2+2 sõidurajaga ja eraldusribaga

eritasandiliste ristmikega liiklussõlmedega, koguja- ja kergliiklusteedega I klassi maanteeks. Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa maantee on riigi põhimaantee, mille ehitamise osas esineb suur avalik huvi.

Huviks on ka liiklusohutuse tagamine. Teede ehitamisel tuleb arvestada tööde hooajalist iseloomu.

Hankemenetluse põhjendamatu venitamine lükkab ehitustööde alguse teadmata ajaks edasi.

Ülekaalukas avalik huvi riigi põhimaantee õigeaegse ja kiire ehitamise vastu ning seal liiklusohutuse

tagamine prevaleerib AS Merko Ehitus tulu teenimisele suunatud huvi üle. Kuna pakkumuste

avamine oli kavandatud märtsis 2009, on hankemenetluse viivitamatu jätkamine seotud ehitustööde

planeeritud ajagraafiku täitmisega ning riigi jaoks olulise ehitusobjekti õigeaegse valmimisega.

Esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine ei ole vajalik ja põhjendatud ning seetõttu tuleks see

tühistada.

11. AS Merko Ehitus 13. aprilli 2009. a vastuses palutakse jätta Tallinna Ringkonnakohtu

13. novembri 2008. a määrus jõusse. Ringkonnakohus kohaldas esialgset õiguskaitset põhjendatult,

selle alused ei ole lõppenud ega muutunud ja seetõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamine jätkuvalt

vajalik. Õiguskindluse tagamiseks on vaja keelata Maanteeametil hanketeate avaldamine selle

riigihanke korraldamiseks kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Paljasõnaline on

Maanteeameti väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus avalike huvidega. See teelõik

on sõitmiseks piisavalt ohutu. Liiklusohutuse seisukohalt ei ole maantee esmatähtis. Tööde

põhjendamatu venimise ja sellest tingitud negatiivsete tagajärgede eest vastutab Maanteeamet, kes

valis seadusega mittekooskõlas oleva hankemenetluse liigi. Hankemenetluse jätkumisel kulub nii

palju aega, et enne sügist või talve ei jõuta lepingu sõlmimiseni. Reaalselt saavad tööd alata alles

järgmisel aastal. Käesolev kaebus ei ole ka ilmselt perspektiivitu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. HKMS § 122 lg 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel esialgse

õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. See säte annab Riigikohtule

õigusliku aluse Tallinna Ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määruse omal algatusel tühistada või

muuta.

13. Riigikohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise alustes

märgituga võrreldes on käesolevaks ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamise alused ja asjaolud

oluliselt muutunud. See tingib ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määruse tühistamise.

Ringkonnakohus põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamist sellega, et kolmandate isikute õigustele

ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaebaja õigustega võrreldes ebaproportsionaalset riivet,

kuna hankijale taotluste esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Riigikohus märgib, et taotluste

esitamise tähtaeg oli hanketeate kohaselt 4. november 2008. Tänaseks on nimetatud taotluste

esitamise tähtaeg möödunud.

Ringkonnakohus põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamist sellegagi, et pakkumuste avamine oli

planeeritud alles 2009. a märtsikuuks ja seepärast ei ole ajafaktor asjaoluks, mis välistab

hankemenetluse peatamise kohtumenetluse ajaks. Riigikohus märgib, et hanketeate kohaselt oli

pakkumuste avamise tähtaeg 17. märts 2009 ja seegi tähtaeg on tänaseks möödunud. Tegemist on

mahuka riigihankega, mille toimumise teade avaldati ka Euroopa Ühenduse Ametlikes Väljaannetes,

et Euroopa Liidu teiste riikide isikutel oleks samuti võimalik sellel riigihankel osaleda. Seega on

ajafaktor muutunud käesoleval ajal asjaoluks, mis sunnib kaaluma esialgse õiguskaitse tühistamist.

14. Riigikohus nendib, et esialgse õiguskaitse määruse tühistamine ei too kaasa AS Merko Ehitus

õiguste vahetut pöördumatut kahjustamist, sest tal on võimalik hankemenetluse jätkumisel sellel

riigihankel osaleda, sh ühispakkumisega.

15. Lähtudes eeltoodust tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2008. a määruse,

millega kohaldati esialgset õiguskaitset ja peatati antud riigihanke menetlus. Käesolev määrus jõustub

teatavakstegemise hetkest (HKMS § 122 lg 2).

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann