3-2-1-26-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-26-09

Määruse kuupäev

Tartu, 21. aprill 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

OÜ Coreen Invest hagi JMRK PROJEKT OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 2-08-22464

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Coreen Invest määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Coreen Invest (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Marget Henriksen

Kostja JMRK PROJEKT OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Vahur Krinal

Asja läbivaatamise kuupäev

23. märts 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-22464.

2. OÜ Coreen Invest määruskaebus rahuldada.

3. Teha uus määrus, millega:

3.1. Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva jaoskonna registriossa nr 1757638

neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale OÜ Coreen Invest kasuks 43 991 krooni

suurune kohtulik hüpoteek;

3.2. Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru jaoskonna registriossa nr 91641

neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale OÜ Coreen Invest kasuks 43 991 krooni

suurune kohtulik hüpoteek;

3.3. Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru jaoskonna registriossa nr 2697641

neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale OÜ Coreen Invest kasuks 43 991 krooni

suurune kohtulik hüpoteek.

4. Saata määrus kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

5. Tagastada OÜ-le Coreen Invest määruskaebuselt 11. detsembril 2008. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Coreen Invest (hageja) esitas 4. juunil 2008. a Harju Maakohtule hagi JMRK PROJEKT OÜ

(kostja) vastu müügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse ja viivise saamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 14. oktoobri 2008. a otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise katteks 137 008 krooni

40 senti. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,5% päevas 28 000 krooni

suurusest põhivõlast alates 15. oktoobrist 2008. a kuni põhinõude täitmiseni. Kostja esitas maakohtu

otsuse peale apellatsioonkaebuse.

3. 21. novembril 2008. a esitas hageja ringkonnakohtu menetluses hagi tagamise taotluse, paludes

arestida kostja arvelduskontod kõikides Eesti krediidiasutustes haginõudes 131 973 krooni 20 senti.

Juhul kui kohtu hinnangul on arvelduskontode arestimine kostjat liigselt koormav, palus hageja seada

kostjale kuuluvatele kinnisasjadele kohtulik hüpoteek.

Hageja märgib taotluses, et AS Krediidiinfo maksehäireregistri 21. novembri 2008. a raporti järgi

võlgneb kostja Aktsiaseltsile INTRUM JUSTITIA 10 001!50 000 krooni, AS-ile Ramirent 50 001-

200 000 krooni, INFOWEBI AS-ile 1001-5000 krooni, Julianus Inkasso OÜ-le 50 001-

200 000 krooni ja KREEDIX OÜ-le 10 001-50 000 krooni. Samuti on kostja esindaja kinnitanud

hageja esindajale, et kostjal on praegu majanduslikud probleemid. Eeltoodu võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kostja on ka oma tegudega näidanud, et ta ei teosta

oma tsiviilõigusi heas usus ega täida oma kohustusi vabatahtlikult. Kostja võib kohustuste täitmisest

hoidumiseks asuda oma vara varjama.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Ringkonnakohus jättis 25. novembri 2008. a määrusega hageja taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 377 lg 1 järgi hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse

täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et hagi tagamise abinõuks on

kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine ning kostja

või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise

keelumärke tegemine vararegistrisse. TsMS § 378 lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb

arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja

õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb

arvestada hagi hinda.

Hagi tagamise eesmärgiks on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus juhul, kui hagi rahuldatakse.

Hageja väide kostja makseraskuste kohta on tõendamata ja paljasõnaline. AS Krediidiinfo

maksehäireregistri raportist nähtub, et kostja võlgneb viiele äriühingule 1001-200 000 krooni.

Registriandmetele tuginedes on kostjal piisavalt kinnisvara. Kostjal on rahalisi võimalusi hagejale

võimaliku soodsa kohtuotsuse täitmiseks. Ei ole tõendatud, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuses palub hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega hagi

tagamise taotlus rahuldada.

Ringkonnakohus on rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus

asus ekslikule seisukohale, et kostja makseraskused on tõendamata. Seisuga 11. detsember 2008. a

võlgneb kostja AS Krediidiinfo maksehäireregistri raporti kohaselt lisaks varem nimetatud

äriühingutele 50 001-200 000 krooni ka OSAÜHINGULE INCURE INKASSO AGENTUUR. Lisaks

sellele on kostjal maksuvõlg Maksu- ja Tolliametile. Samuti on põhjendamatu ringkonnakohtu

seisukoht, et registriandmete järgi on kostjal piisavalt kinnisvara, mistõttu hageja kasuks tehtava

kohtulahendi täitmine ei oleks raskendatud. Kostja on kolme kinnistu omanik. Kõik need kinnistud

on aga 15. märtsil 2007, 7. juulil 2008 ja 30. juulil 2008 koormatud hüpoteegiga, vastavalt

900 000 krooni, 400 000 krooni ja 400 000 krooni. Kõigepealt tuleb rahuldada nende võlausaldajate

nõuded, mis on tagatud hüpoteekidega. Kostja ei saa olla maksejõuline äriühing, kui tal on võlgnevus

kuuele äriühingule, maksuvõlg Maksu- ja Tolliametile ning kõik tema kinnistud on koormatud

hüpoteekidega.

6. Kostja ei ole hageja määruskaebusele vastust esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium saab teha TsMS § 701 lg 3 esimese lause

järgi uue määruse ja esitatud määruskaebuse rahuldada.

8. Kolleegium nõustub hageja määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus määruse tegemisel

oluliselt menetlusõiguse norme.

Hagi tagamise taotluse kohaselt leidis hageja, et kostjal on tõsised majanduslikud raskused, mis

võivad raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja põhistas oma seisukohta,

esitades väljavõtte AS Krediidiinfo maksehäireregistri raportist, millest nähtuvalt on kostja võlgu

viiele võlausaldajale, igaühele 1001-200 000 krooni. Samuti esitas hageja kinnistusraamatu

väljavõtted, millest nähtuvalt on kõigile kostja kinnistutele seatud erinevate isikute kasuks

hüpoteegid, mille suuruseks on 900 000, 400 000 ja 400 000 krooni.

Ringkonnakohus järeldas, et registriandmetele tuginedes on kostjal piisavalt kinnisvara ning seega on

kostjal varalised võimalused hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Ringkonnakohtu selline järeldus

on põhjendamata. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud, kas olukorras, kus kõik kolm kostja kinnistut

on koormatud hüpoteekidega, on tagatud võimalik hageja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmine.

Ringkonnakohus rikkus siinkohal TsMS § 654 lg-t 5 (koostoimes §-ga 659), mille kohaselt peab

kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu

hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kolleegium

märgib, et ainuüksi asjaolu, et kostjale kuulub kinnisvara, ei saa põhjendada rahalise nõude

tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmisest keeldumist, kuna kinnisvara puudumisel ei saagi

kohtulikku hüpoteeki seada.

9. Kolleegium märgib lisaks, et hagi tagamise eesmärki ja tähendust on Riigikohus käsitlenud

14. veebruaril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-127-06 tehtud määruse p-s 10, samuti 15. aprillil 2004. a

tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04 tehtud määruse p-s 11. Viimati nimetatud lahendi p-s 11 on kolleegium

selgitanud, et kuivõrd hagi tagamiseks valitud vahend ei tohi piirata kostjat rohkem, kui on vaja hagi

rahuldava kohtuotsuse täitmiseks, siis piisab rahalise nõude täitmise tagamiseks TsMS § 156 lg 1 p 1

(kehtiva TsMS § 378 lg 1 p 1) ja asjaõigusseaduse § 363 järgi seatavast kohtulikust hüpoteegist

nõudesumma ulatuses. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.

10. Kolleegium leiab, et hageja taotlus seada kostjale kuuluvatele kinnistutele kohtulik hüpoteek on

põhjendatud ja tuleb TsMS § 377 lg-te 1 ja 4 alusel rahuldada. Esitatud taotlus annab alust arvata, et

hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tsiviilasja

menetluses on maakohus taotleja kasuks välja mõistnud 137 008 krooni 40 senti, millele lisandub

viivis alates 15. oktoobrist 2008. a kuni põhinõude täitmiseni ning kohtukulud. Kolleegium leiab

kostja kinnistutele seatud hüpoteekide suurust arvestades, et juhul, kui ringkonnakohus jätab kostja

apellatsioonkaebuse rahuldamata, võib jääda selle kohtuotsuse täitmine tagamata.

11. Alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 387 lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt saadab

kohus hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja

taotlusel ning sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada

vaja ei ole. Hageja on esitanud määruskaebuse Riigikohtule 11. detsembril 2008. a, s.o vahetult enne

viidatud seadusemuudatuse jõustumist. Kolleegium peab seetõttu vajalikuks saata ise määrus selle

täitmiseks ka registripidajale.

12. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest MAQS Law Firm Advokaadibüroo

OÜ. Alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiv TsMS § 149 lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit,

tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

Tulenevalt viidatud sättest tuleb hagejal kautsjoni tagastamiseks teatada Riigikohtule, kellele ja

millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Villu Kõve