3-1-1-87-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-87-08

Otsuse kuupäev

20. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg,

Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

A.G. süüdistusasjas KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-

10848

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.G. kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

18. märts 2009

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2008. a kohtuotsus A.G. süüdistusasjas KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2

järgi muutmata ning kassatsioon rahuldamata.

2. Mõista Eesti Vabariigilt Vanalinna Advokaadibüroo kasuks välja 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni,

sealhulgas käibemaks 162 (ükssada kuuskümmend kaks) krooni, vandeadvokaat Leelo Viili poolt A.G-le

kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks A.G-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 1062 (üks tuhat

kuuskümmend kaks) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 22. augusti 2008. a kohtuotsusega tunnistati A.G. lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2

järgi ja talle mõisteti karistuseks 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele

kuuluvaks loeti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 kuud ja 29 päeva vangistust.

A.G. tunnistati süüdi selles, et olles isikuks, kes on toime pannud vargusi ja keda on karistatud 3. ja 4. juunil 2008 8. ja 9. mail

2008 toime pandud varguste eest KarS § 218 lg 1 järgi, püüdis 20. augustil 2008 varastada Tallinnas R AS kauplusest pudeli

õlut maksumusega kaheksa krooni ja 50 senti, kuid kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni.

Kohus leidis, et A.G. tegevus on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja ebaseadusliku ära võtmise katsena isiku poolt, kes on

varem toime pannud vargusi. Karistuse mõistmisel võttis kohus kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist ja

puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistusliigi valikul arvestas kohus seda, et A.G. on

karistatud varavastaste kuritegude eest, kuid eelnevad karistused ei ole talle mõju avaldanud. Kohus rõhutas ka vajadust kaitsta

õiguskorda, sest A.G. viimane kuritegu oli toime pandud katseajal.

2. Apellatsioonis palus A.G. kergendada karistust ja asendada vangistus KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. Ta tunnistas oma

süüd ja avaldas soovi alustada õiguskuulekat elu. Karistuse kergendamise alusena palus A.G. arvestada ka asjaolu, et tal on

invaliidist eakas ema.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2008. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsusega mõistetud karistus on põhjendatud ja seaduslik. Varavastaste süütegude

süstemaatiline toimepanemine on muutunud süüdistatava eluviisiks ja varasemad karistused ei ole uusi kuritegusid ära

hoidnud. Ringkonnakohus selgitas, et A.G. isik ei võimalda temale kohaldada üldkasulikku tööd KarS § 69 alusel.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. A.G. kaitsja vandeadvokaat L. Viil esitas kassatsiooni, milles leiab, et tema kaitsealusele mõistetud karistus on

nõuetekohaselt põhjendamata. Kaitsja ei ole nõus ringkonnakohtu väitega, et A.G. vangistust ei saa asendada üldkasuliku

tööga seetõttu, et teda on korduvalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest ja tal pole seaduslikku sissetulekut. Kohtud ei ole

põhjendanud, miks ei võeta arvesse isiku valmisolekut teha üldkasulikku tööd ja muuta seeläbi oma elu. Kohtud pole

arvestanud ka karistuse kohaldamise üldpõhimõtet, et karistuse kohaldamise aluseks on eelkõige isiku süü. A.G. puhul on

kohtud lähtunud eelkõige tema isikut iseloomustavatest andmetest, jättes kõrvale konkreetse kuriteo asjaolud.

5. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioon tuleb jätta

rahuldamata, sest kohtud on arvestanud A.G-le karistusliigi ja -määra valikul KarS § 56 sätteid ja Riigikohtu praktikat ning

võtnud lisaks süüle arvesse ka teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium arutas käesolevat kriminaalasja kolmeliikmelises koosseisus 5. veebruaril 2009. Kuna selles

koosseisus tekkisid kohtunikel seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused, siis anti kriminaalasi läbivaatamiseks

kriminaalkolleegiumi täiskogule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. 28. juulil 2008. a jõustus karistusseadustiku muutmise seadus (RT I, 2008, 33, 299), millega täiendati KarS § 199 lõiget 2

punktiga 9, s.o kehtestati kriminaalkaristus süstemaatilise varguse eest. KarS § 218 esimesse lõikesse lisati tunnus

"süstemaatiline vargus", millega välistatakse süstemaatilise varguse subsumeerimine selle paragrahvi järgi väärteoks.

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (225 SE, Riigikogu XI koosseis) seletuskirjas märgiti, et väärteokaristused

korduvate pisivaraste suhtes ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Korduvate pisivarguste hulk on ohtlikult suurenenud ning

nende toimepanijatel on tekkinud kindlus, et pisivarguste toimepanemine ei too kaasa kriminaalkaristust. Samas tõdeti, et

suurimaks probleemiks on saanud isikud, kelle jaoks on varguste toimepanemine kujunenud tegevusalaks, millega hankida

vahendeid äraelamiseks. Oluliseks peeti seda, et korduvalt pisivargusi toime pannud isiku tegu vaadeldaks ühiskonnas

kuriteona, mitte väärteona ning sooviti anda kohtule võimalus kohaldada sellistele isikutele lisaks rahalise karistusele ka

ühiskonnast isoleerimise võimalust. Neid eesmärke silmas pidades sätestaski seadusandja karistuse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

süstemaatiliselt toime pandud varguse eest.

8. Kehtivas õiguses ei ole süstemaatilise varguse mõistet määratletud. Kõnesolevast seletuskirjast nähtub, et süstemaatilisusena

soovitakse käsitada vähemalt kolme süüteo toimepanemist, mida iseloomustab järjekindel, pidevalt korduv tegevus.

9. Riigikohus on kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal süstemaatilise süüteo mõistel peatunud kahes lahendis. Neist ajaliselt

esimeses lahendis asjas nr 3-1-1-22-97 (RT III 1997, 12, 128), mis käsitles süstemaatilist valeraha valmistamist, märgiti, et

kuriteo süstemaatiline toimepanemine ei iseloomusta kriminaalkoodeksi eriosa samas paragrahvis ettenähtud kuriteo

toimepanemise kordi, vaid osutab samaliigilise kuriteo jätkuvale toimepanemisele. Samuti lisati, et süstemaatilisuse kui

vastutust raskendava koosseisulise asjaolu kehtestamisega on seadusandja osutanud sellele, et mõnda liiki kuriteo jätkuva, kuid

samas süstemaatilise iseloomuga toimepanek on sedavõrd ohtlikum, et seda tuleb käsitleda kriminaalkoodeksi eriosa vastava

paragrahvi erinevas lõikes, kehtestades sellise tegevuse eest rangema karistuse. Leiti, et kuriteo süstemaatiline toimepanek on

rangelt järjekindel, pidevalt korduv tegevus. See osutab mingit liiki kuriteo jätkuvale toimepanemisele, püstitatud kuritegeliku

eesmärgi etapiviisilisele realiseerimisele, kusjuures neid etappe seovad teatavad ühised sisemised tunnused. Teises lahendis

asjas nr 3-1-3-9-00 (RT III 2000, 2000, 20, 220) asus kriminaalkolleegium seisukohale, et süstemaatiliselt toimepanduks saab

pidada sellist kuritegu, mis koosneb vähemalt kolmest episoodist, kuna kaks episoodi annavad üksnes korduvuse. Eelnimetatud

otsustes kirjeldatud tunnused ei võimalda üheselt jätkuva ja süstemaatilise süüteo vahel vahet teha ja seetõttu peab Riigikohtu

kriminaalkolleegium käsitletavas kriminaalasjas vajalikuks peatuda süstemaatilise varguse mõistel KarS § 199 lg 2 p 9

tähenduses.

10. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks

üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on

omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul,

kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise

sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Samas ei tohi süstemaatilist vargust segi

ajada jätkuva vargusega, mil isik paneb toime vähemalt kaks tegu, mis on suunatud ühe ja sama objekti vastu, toime pandud

ühise tahtlusega, suunatud ühtse kuritegeliku tagajärje põhjustamisele või eesmärgi saavutamisele ning teod on eraldatud

üksteisest lühikese ajavahemikuga. Jätkuva teo puhul on tegemist õiguslikult ühe süüteoga ja see kvalifitseeritakse

põhikoosseisu järgi. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik

retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise

varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse

moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise

varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu

kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

11. A.G. on varem karistatud 8. ja 9. mail 2008 toime pandud toiduainete ja esmatarbekaupade varguste eest kauplusest KarS §

218 lg 1 järgi. 20. augustil 2008 püüdis ta jälle varastada kauplusest pudelit õlut. Sellest järeldub, et 20. augustil 2008

toimepandud teos ilmneb ilmselge seos eelmärgitud süütegudega, mis väljendub A.G. elustiilis hankida endale igapäevaseid

toiduaineid kauplusest varastamise teel.

12. Eeltoodust nähtuvalt on süstemaatilise varguse mõiste seotud varem toimepandud vargustega. Seetõttu on vajalik peatuda

ka küsimusel, kas juhul, kui isik on kolmanda teo toime pannud pärast KarS § 199 lg 2 p 9 kehtestamist ja tema varasemad

teod on toime pandud enne selle sätte jõustumist, on tegemist nullum crimen sine lege põhimõtte rikkumisega KarS § 5 lg 3

tähenduses. A.G. on varem karistatud 8. ja 9. mail 2008 toime pandud varguste eest KarS § 218 lg 1 järgi. 28. juulil 2008. a

jõustus KarS § 199 lg 2 p 9, millega sätestati varguse eest kriminaalvastutus isikule, kes on ka varem toime pannud vargusi,

sõltumata sellest kas need teod on üksikult käsitatavad kuriteona või väärteona. Kolmanda teo pani A.G. toime 20. augustil

2008, seega ajal, mil KarS § 199 lg 2 p 9 oli jõustunud. Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu sellele, et KarS § 199 lg 2 p 9

järgi karistatakse A.G. mitte 8. ja 9. mail 2008 toime pandud tegude, vaid 20. augustil 2008 toime pandud varguse katse eest.

Eeltoodut arvestades leiab kriminaalkolleegium, et A.G. poolt enne vaadeldava seadusemuudatuse jõustumist toime pandud

vargused KarS § 218 järgi on õiguslikult siduvad uue seaduse kehtimise ajal ja neid tuleb arvesse võtta ka 20. augustil 2008

toime pandud teo õiguslikul hindamisel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-23-00 - RT

III 2003, 8, 79 ja 3-1-1-90-03 - RT 2003, 28, 290).

13. Kassatsioonis märgitu ei anna alust A.G-le mõistetud karistuse muutmiseks. Kohtud on A.G-le vangistuse mõistmist

piisavalt põhjendanud. Arvesse on võetud seda, et A.G. pani uue kuriteo toime katseajal. KarS § 69 lg 1 annab kohtule õiguse

asendada isiku nõusolekul kuni kaheaastane vangistus üldkasuliku tööga. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö

kohaldamist, peab aga kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks sobiv. Isikuga

seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Seda arvestades ei pea

kriminaalkolleegium vajalikuks muuta ringkonnakohtu järeldust A.G. suhtes KarS § 69 sätete kohaldamata jätmise kohta.

Kolleegium nõustub seisukohaga, et isiku probleem alkoholiga võib takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist.

14. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt soovib kaitsja 900

krooni väljamõistmist, millele lisandub 18% käibemaksu. Esitatud taotlus vastab justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse

nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg-tes 1 ja 2, § 2 lg 1 ning § 8 lg-s 1 kehtestatud tasumääradele ja tuleb rahuldada summas 1062

krooni. KrMS § 186 lg 2 alusel tuleb see summa kanda A.G-l.

15. Lähtudes eeltoodust põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2008. a otsuse A.G. süüdistusasja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe