3-1-1-87-08 · Riigikohus

Eriarvamus

Jäin Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009. a otsuse nr 3-1-1-87-09 tegemisel eriarvamusele selle

tõttu, et minu arusaamise kohaselt on A.G. süüditunnistamisel ja karistamisel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 20.

augustil 2008. a toimepandud ühe pudeli õlle varguse katse eest rikutud PS § 23 lg-s 1 ja KarS § 5 lg-s 3

sätestatud nullum crimen sine lege põhimõtet.

Näen kohtuotsuse vastuolulisust järgnevas. Esmalt rõhutatakse otsuses süstemaatilisust moodustavate

üksiktegude seesmist seotust (otsuse p 10 ja p 12 esimene lause). Seejärel märgitakse otsuse p-s 12, et

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse A.G. mitte 8. ja 9. mail 2008 toime pandud tegude, vaid 20. augustil

2008 toime pandud varguse katse eest. Viimatimärgitust aga tehakse otsuse p-s 12 omakorda järeldus, et

A.G. poolt enne vaadeldava seadusemuudatuse jõustumist toime pandud vargused KarS § 218 järgi on

õiguslikult siduvad uue seaduse kehtimise ajal ja neid tuleb arvesse võtta ka 20. augustil 2008 toime pandud

teo õiguslikul hindamisel.

Kirjeldatud vastuolu on minu arvates võimalik kõrvaldada vaid tunnistades seda, et isiku karistamisel KaRS

§ 199 lg 2 p 9 järgi heidetaksegi talle (seadusandja poolt kehtestatud fiktsioonist lähtuvalt) sisuliselt ette

seda, et kolmas vargus ei erine varasematest vargustest enam mitte pelgalt kvantitatiivselt (sest muidu saaks

ju kestvalt rääkida korduvusest), vaid selles mõttes kvalitatiivselt (sisuliselt), et kohustab kõiki kolme vargust

käsitama seesmiselt seotud süsteemina.

Arvestades seda, et alles alates 28. juulist 2008. a (seega pärast KarS § 199 lg 2 täiendamist punktiga 9 ) on

võimalik rääkida kolme varguse süsteemist kui varguse iseseisvaks kvalifitseeritud koosseisust, ei ole minu

arvates õige arvata sellesse süsteemi neid vargusi, mis on pandud toime enne kõnealuse seadusemuudatuse

jõustumist.

Eerik Kergandberg