3-2-1-27-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-27-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. aprill 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

K. O hagi L. A vastu laste elukoha määramiseks, elatise

saamiseks ja lastega suhtlemise korraldamiseks ning L. A

vastuhagi laste elukoha määramiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-06-32168

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L. A kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

15 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja K. O (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Siiri Schneider

Kostja L. A (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Kristi Sild

Asja läbivaatamise kuupäev

16. märts 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-32168 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada L. A kassatsioonkaebuselt 17. novembril 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. O (hageja) esitas 1. novembril 2006 Harju Maakohtule hagi L. A (kostja) vastu laste elukoha

määramiseks, elatise saamiseks ja lastega suhtlemise korraldamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust sündinud 11. oktoobril 1993 poeg C. A ja 17. juulil

1995 tütar C. A. Poolte abielu lahutati 7. septembril 2004. Omavahelise kokkuleppe kohaselt jäid

lapsed elama hageja juurde ja kostja lubas hakata tasuma elatist kahe lapse ülalpidamiseks

5000 krooni kuus. Pärast abielu lahutamist kohtus kostja lastega mõned korrad. Pärast seda ei võtnud

ta lastega ühendust kuni 2006. a suveni. Ka ei maksnud ta laste ülalpidamiseks elatist. Alates 2006. a

suvest hakkas kostja lastega uuesti suhtlema. Kostja ei pea kinni poolte kokkulepetest ning toob

lapsed koju hilinemisega. Esimest korda pärast abielusuhete lõppemist maksis kostja elatist alles

juulis 2006. Alates 2006. a juulist kostja makstud summasid käsitab hageja tagasiulatuvalt elatise

võla maksmisena alates 2004. a septembrist.

Et taastada stabiilsus perekonnas ja laste elus, soovis hageja, et kohus määraks kindlaks laste

elukohana hageja elukoha ja kehtestaks kostjale lastega suhtlemise korra. Samuti palus hageja

kindlaks määrata kostja makstava elatise suuruse. Hageja arvestuse kohaselt on poja kulud

5905 krooni kuus ja tütre kulud 6964 krooni kuus. Kuna elatise pealt tuleb hagejal tasuda ka

tulumaksu, palub hageja kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks 3500 krooni, kokku

7000 krooni.

Hageja palus määrata kindlaks kostjal lastega suhtlemise kord viisil, et kostjal on õigus võtta lapsed

nende elukohast iga kuu esimesel, kolmandal ja juhul, kui kalendrikuus on viis täisnädalavahetust,

siis ka viiendal nädalavahetusel reede õhtul ja kui ta on seda teinud, siis on ta kohustatud lapsed

tagasi tooma nende elukohta samal nädalavahetusel pühapäeva õhtul. Nimetatud kord ei rakendu

koolivaheaegadel. Laste suvevaheajal on kostjal õigus lastega veeta alates 1. juunist kolm nädalat ja

alates 1. augustist kolm nädalat. Koolivaheaegadel (v.a suvevaheaeg) on kostjal õigus lastega veeta

vaheldumisi ühel õppeaastal sügis- ja kevadvaheaeg, teisel õppeaastal talvevaheaeg, alustades

2008/2009 õppeaastal sügis- ja kevadvaheajast.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. 13. juulil 2006 kandis kostja hageja pangakontole elatusraha

5000 krooni, enne seda on kostja tasunud elatist sularahas ja on teinud lastele kalleid kingitusi. Kostja

ei nõustunud sellega, et laste elukohaks jääb hageja elukoht.

Kostja esitas 7. novembril 2007 vastuhagi, milles palus määrata laste elukohaks tema elukoht. Kostjal

on olemas normaalsed elamistingimused. Lastel on võimalik elada omaette tubades. Kohtuistungil

nõustus kostja maksma hagejale 1000 krooni elatist ja seda ka tagasiulatuvalt tütre ülalpidamiseks,

juhul kui poja elukohaks jääb kostja elukoht.

3. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on arvamusel, et põhimõtteliselt saaksid laste kasvatamisega hakkama

mõlemad vanemad, kuid leiab, et ei ole otstarbekas lõhkuda olemasolevat ühtset peremudelit ja

lahutada venda teistest pere lastest.

4. Pirita Linnaosa Valitsus on arvamusel, et poja elukohaks peaks jääma isa elukoht, kuna laps seda

ise soovib.

5. Harju Maakohus rahuldas 11. aprilli 2008. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus määras

poja elukohaks kostja elukoha ja tütre elukohaks hageja elukoha. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja tütre ülalpidamiseks elatusraha 1000 krooni kuus alates 1. novembrist 2005 kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Kostja suhtlemiskorra tütrega määras maakohus järgmiselt: 1) kostjal on õigus

võtta tütar tema elukohast iga kuu esimesel, kolmandal ja juhul, kui kalendrikuus on viis

täisnädalavahetust, siis ka viiendal nädalavahetusel reede õhtul ja kui ta on seda teinud, siis on ta

kohustatud lapse tagasi tooma nende elukohta samal nädalavahetusel pühapäeva õhtul. Nimetatud

kord ei rakendu koolivaheaegadel; 2) lapse suvevaheajal on kostjal õigus tütrega veeta alates

1. juunist kolm nädalat ja alates 1. augustist kolm nädalat; 3) koolivaheaegadel (v.a suvevaheaeg) on

kostjal õigus tütrega veeta vaheldumisi ühel õppeaastal sügis- ja kevadvaheaeg, teisel õppeaastal

talvevaheaeg, alustades 2008/2009 õppeaastal sügis- ja kevadvaheajast. Menetluskulud jättis

maakohus kummagi poole enda kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt tuleneb perekonnaseaduse (PKS) §-st 51, et kui vanemad elavad lahus,

lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse

vanema nõudel kohus. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et mõlemad vanemad on võimelised

oma lapsi kasvatama. Laste elukoha määramisel lähtub kohus eelkõige laste huvidest.

Eestkosteasutuse töötajad on vestelnud korduvalt lastega. Poeg on avaldanud Pirita lastekaitse

töötajale arvamust, et on nõus elama edaspidi koos isaga. Isaga ühendab poissi ühine huvi autospordi

(kardisõit) vastu. Tütre ja isa suhted on nõrgad ning tütar soovib elada koos emaga. Poeg ei osanud

kohtule täpselt öelda, kumma vanema juures ta kindlasti sooviks elada, kuid tema seletusest jäi mulje,

et talle meeldib väga viibida koos isaga. Pojal ja isal on ühine huvi autospordi vastu ning sellega

tegeletakse koos. Laste omavahelisi suhteid saab lugeda normaalseteks. Venna ütluse kohaselt saavad

nad õega omavahel kuidagi hakkama, vahel ka riidlevad. Sama kinnitas ka õde, kes avaldas kindlat

soovi jääda ema juurde, kuna isaga ta eriti ei suhtle. Vestlustest lastega võib järeldada, et nende eraldi

elama asumine ei tekita lastele hingelisi üleelamisi. Tütre elukohaks tuleb määrata ema elukoht, sest

see on lapse kindel soov. Tütre ja ema omavaheline suhe on väga hea ning kohtul puudub alus

otsustada teisiti.

Poja elukohaks tuleb määrata isa elukoht. Hageja arvamus, et isa juures elades võib kannatada lapse

moraalne ja kõlbeline kasvatus, on oletuslik. Ei ole tõendatud, et kostja toime pandud

õigusrikkumised 1986. ja 2001. aastal oleksid kuidagi halba mõju avaldanud poja kasvatamisele sel

ajal, kui pere elas koos ja laps suhtles igapäevaselt oma isaga. Hageja on hagiavalduses taotlenud isa

ja laste suhtlemise korraldamist. Seega on hageja ise leidnud, et lapsed peaksid isaga suhtlema. Ei ole

alust arvata, et isa juures elades oleks tema võimalik negatiivne mõju lapsele suurem kui lapsega

suhtlemisel selliselt, et laps veedab isaga nädalavahetused ja koolivaheajad. Maakohus arvestas ka

asjaoluga, et praegu on kostja elamistingimused paremad kui hagejal. Hageja juures kasutavad

erinevast soost lapsed ühte tuba, kostja juures on lapsel võimalik kasutada omaette tuba, mis on 14-

aastasele lapsele üsna oluline. Juhul kui lapse edaspidises kasvatuses isa juures ilmnevad

mingisugused negatiivsed asjaolud, on võimalik lapse elukohta muuta kas vanemate kokkuleppel või

kohtu kaudu.

Kuna poja elukohaks jääb kostja elukoht, ei ole põhjendatud kostjalt nõuda poja ülalpidamiseks ja

samuti tütre ülalpidamiseks elatist 3500 krooni. Kostja nõustus lisaks poja ülalpidamisele maksma

1000 krooni tütre ülalpidamiseks. Tuginedes PKS § 70 lg-le 2, tuleb kostjalt tütre ülalpidamiseks

elatis välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Isa ja tütre

suhtlemiskorra kindlaksmääramise üle pooled ei vaidle, mistõttu tuleb suhtlemiskord määrata Pirita

Linnaosa Valitsuses saavutatud poolte kokkuleppe kohaselt.

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse osaliselt

tühistada, määrata poja elukohaks hageja elukoht, määrata kindlaks isa pojaga suhtlemise kord ja

välja mõista kostjalt elatis 7000 krooni kuus.

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. oktoobri 2008. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega

määrati C elukohaks kostja elukoht, ja tegi selles osas uue otsuse, millega määras tema elukohaks

hageja elukoha. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse elatise väljamõistmise osas ja saatis selles

osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leidis, et poja elukoha määramine kostja juurde ei vasta lapse huvidele (PKS § 58),

arvestades, et poeg on poolte lahkuminekust alates elanud koos ema ja õega, mistõttu elukoha

määramine isa juurde tähendab senise elukorralduse ja peresuhtluse olulist muutust. Kohtus

ärakuulatuna ei ole ta avaldanud, et soovib edaspidi elada isa juures. Poja elukoha kostja juurde

määramise nõude esitas kostja alles vastuhagina ja asjaolu, et kostja on võimeline poega kasvatama ja

tal on lapsega ühine hobi, ei ole küllaldane lapse senise elukorralduse ja peresuhtluse muutmiseks.

Elatise väljamõistmise osas saatis ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, et teha

kindlaks laste vajadused ja mõlema vanema varanduslik seisukord, arvestades mõlema lapse elukohta

hageja juures, ja neid hinnates teha otsus elatise suuruse ja väljamõistmise kohta.

Pooled ei esitanud avaldust hagist loobumiseks tütre C suhtlemise korra määramise osas ja

apellatsioonkaebuses ei ole selles osas ka sisulisi vastuväiteid otsusele. Seetõttu ei ole alust maakohtu

otsust selles osas tühistada ega asja menetlust lõpetada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb läbi vaadata ka

taotlus määrata kindlaks isa suhtlemise kord pojaga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse

tühistada osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega

määras C elukohaks hageja elukoha ning saatis asja elatise väljamõistmise osas uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palub saata asi vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse normi, eelkõige

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 653 ja § 654 lg-t 5 ja vääralt kohaldanud PKS § 58, mis

on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.

Ringkonnakohus on oma järelduses, milles ta leiab, et poja elukoha määramine kostja juurde ei vasta

lapse huvidele, tuginenud üldsõnaliselt vaid lapse maakohtu istungil antud ütlustele. Sama tõend oli

ka üheks maakohtu seisukoha kujunemise aluseks samas küsimuses, kuid maakohus jõudis teisele

järeldusele. Poja ütlused on keskseks tõendiks, kuna PKS § 58 kohaselt lähtub eestkosteasutus või

kohus last puudutava vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt kümneaastase lapse

soovi. Juhul kui ringkonnakohus annab sellisele kaalukale tõendile teise hinnangu kui maakohus, on

ringkonnakohtul tulenevalt TsMS §-st 653 kohustus selgitada, milliseid vigu tegi maakohus tõendite

hindamisel ja miks jõudis maakohus ringkonnakohtu arvates valele järeldusele. Praegusel juhul

selline motivatsioon ringkonnakohtu otsuses puudub. TsMS § 654 lg 5 kohaselt peab ringkonnakohus

võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas

seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Ringkonnakohus ei

ole käsitlenud kõiki kostja argumente, miks on pojal parem elada kostja juures. Ringkonnakohtu

otsuses pole analüüsitud Pirita lastekaitse töötajate arvamust, millele tugines maakohus.

Ringkonnakohus ei ole toiminud kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8.

Leides, et poja elukoha määramine kostja juurde ei vastaks tema huvidele, kuna ta on poolte

lahkuminekust alates elanud koos ema ja õega, mistõttu elukoha määramine isa juurde tähendab

senise elukorralduse ja peresuhtluse olulist muutust, on ringkonnakohus kohaldanud vääralt PKS § 49

ja § 58. Mõlemal vanemal on võrdne õigus nõuda, et laps elaks tema juures, ning kohus ei tohiks

eelistada üht vanemat lihtsalt selle põhjendusega, milline on olnud lapse elukoht enne kohtusse

pöördumist. Vastasel juhul muutub lapse elukoha määramise vaidlus juba ette kaotatuks selle vanema

jaoks, kes ei ole saanud teise vanemaga kokkuleppe puudumise tõttu last enne kohtulahendit enda

juurde elama võtta. Sellise praktika juurdumine soosib lastega manipuleerimist. C avaldas Pirita

lastekaitse töötajale, et sooviks elada koos isaga. Ringkonnakohus on jätnud selle asjaolu

tähelepanuta. Ringkonnakohus on vääralt leidnud, et elukorralduse ja peresuhtluse säilitamine on

olulisem kui lapse soovi arvestamine. Selline arusaam ei lähe kokku PKS § 58 eesmärkidega. PKS

§ 58 eesmärgiks on tagada lapse arenguks parim võimalik olukord nii materiaalselt kui ka vaimselt.

Olukorras, kus mõlema vanema poolt lapsele pakutavad materiaalsed võimalused on peaaegu

võrdsed, tuleb kaaluda, kumma vanema juures elades on lapsel suurem vaimne rahulolu. Mõlema

vanema materiaalsete võimaluste võrdsuse korral tuleb PKS § 58 alusel teha otsus lapse elukoha

määramise kohta lapse soovist lähtudes, v.a juhul, kui selline otsus ilmselgelt kahjustaks lapse

vaimset tervist ja rahulolu või kui lapse otsust on ebamõistlikul määral mõjutanud vanemad.

PKS § 58 alusel tuleb poja elukohaks määrata kostja elukoht. Seda, et ringkonnakohtu otsus on

ebaõige, kinnitab ka asjaolu, et nüüdseks on poeg kolinud elama kostja juurde.

10. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu

otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.

12. Maakohus määras poolte poja elukohaks kostja elukoha. Ringkonnakohus tühistas maakohtu

otsuse ja tegi uue otsuse, millega määras poja elukohaks hageja elukoha. Ringkonnakohus leidis, et

tema elukoha määramine kostja juurde ei vasta lapse huvidele (PKS § 58), arvestades, et poeg on

poolte lahkuminekust alates elanud koos ema ja õega, mistõttu elukoha määramine isa juurde

tähendab senise elukorralduse ja peresuhtluse olulist muutust. Ringkonnakohus märkis, et kohtus

ärakuulatuna ei ole poeg avaldanud, et soovib edaspidi elada isa juures. Ringkonnakohtu otsuse

tegemise ajal sätestas TsMS § 654 lg 5, et ringkonnakohus peab võtma põhjendatud seisukoha poolte

kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine

asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Seda sätet on kolleegium varasemalt tõlgendanud

selliselt, et kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis peab ta

võtma seisukoha vastustaja maakohtu menetluses esitatud faktiliste väidete kohta (vt nt

Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 13). Kolleegium leiab, et

ringkonnakohus on seda sätet rikkunud.

PKS § 58 kohaselt lähtub eestkosteasutus või kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse

huvidest, arvestades vähemalt kümneaastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui

kümneaastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud

TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt

seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted

või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks.

Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära

vähemalt kümneaastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata

ka noorema lapse. Kohus kuulab lapse ära lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu arvates asja

huvides vajalik. Vajaduse korral kuulatakse laps ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja

juuresolekul. Kohus võib ärakuulamise juurde lubada ka muid isikuid, kui laps või tema esindaja

sellele vastu ei vaidle. Eelnimetatud sätete alusel peab kohus lapse elukoha määramisel lähtuma

seega lapse huvidest, arvestades seejuures ka lapse soovi.

Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus C soovi välja selgitanud. Ringkonnakohus on üksnes nentinud,

et kohtus ärakuulatuna ei ole ta avaldanud, et soovib edaspidi elada isa juures. Seega pole lapse

arvamust elukoha kohta tegelikult välja selgitatudki. Kolleegium märgib, et juhul, kui kohus leiab, et

lapse soov elukoha määramise kohta pole kindel või kui elukoha määramine lapse soovitud viisil

läheks vastuollu lapse huvidega, tuleb kohtul põhjalikult lapse huvisid otsuses kaaluda ja põhjendada,

miks on lapse huvides määrata tema elukohaks just selle vanema elukoht. Seejuures ei saa ainsaks

elukoha määramise põhjenduseks olla see, et elukoha määramine ühe vanema juurde tähendab senise

elukorralduse ja peresuhtluse olulist muutust, eriti arvestades asjaolu, kui laps on ise varsti täisealine.

Eelnevale tuginedes leiab kolleegium, et ringkonnakohtu otsus on jäetud olulises ulatuses

põhjendamata. Ringkonnakohtu otsuse olulises ulatuses põhjendamata jätmine kujutab endast

menetlusõiguse normi olulist rikkumist TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi, mistõttu tuleb ringkonnakohtu

otsus tühistada (sh osas, millega ringkonnakohus saatis asja läbivaatamiseks maakohtule) ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohtu otsust ei ole apellatsioonikohtus vaidlustatud osas, millega tütre elukohaks määrati hageja

elukoht. Riigikohtus ei ole vaidlustatud ringkonnakohtu otsust tütrega suhtlemiskorra määramise

osas.

13. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.

14. Seoses kassatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

kassatsioonikautsjon. Käesolevas asjas on kautsjoni tasunud kostja eest Osaühing Advokaadibüroo

Lextal. Alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiv TsMS § 149 lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit,

tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

Tulenevalt viidatud sättest tuleb kostjal kautsjoni tagastamiseks teatada Riigikohtule, kellele ja

millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik