3-3-1-59-07 · Riigikohus

Riigikohtu liikme Lea Kivi eriarvamus Riigikohtu üldkogu 14. aprilli 2009 otsusele asjas nr 3-

3-1-59-07

1. Nõustudes üldkogu otsustusega tunnistada sellise õigustloova akti andmata jätmine, mis

võimaldaks maksta palka või muud samaväärset hüvitust kohtunikele, kelle teenistussuhe on

kriminaalmenetluse ajaks peatunud, vastuolus olevaks põhiseaduse § 147 lg-ga 4 koosmõjus

põhiseaduse §-dega 146 ja 15, jään ma eriarvamusele otsuse resolutsiooni punkti 3 suhtes. Ma ei

nõustu üldkogu seisukohaga, millega rahuldati A. Šuvalovi kaebus osaliselt ja kohustati

Justiitsministeeriumi maksma A. Šuvalovile 50% tema ametipalgast ning lisatasudest kogu aja eest,

mil tema ametikohustused kohtunikuna olid kriminaalmenetluse tõttu peatunud. Oma eriarvamust

põhjendan ma järgmiselt.

2. Kui Riigikohus tunnistab põhiseaduse vastaseks seadusandja tegevusetuse, mis seisneb vajaliku

õigusliku regulatsiooni puudumises, siis ei saa Riigikohtu üldkogu asuda seadusandja rolli ega teha

parlamendi eest valikut võimalike lahendusvariantide vahel ning välja töötada vastavaid õiguslikke

regulatsioone. Otsustamaks, kui suures osas ja millistel tingimustel tuleb kriminaalmenetluse ajaks

teenistusest kõrvaldatud kohtunikule palka või hüvitist maksta, on seadusandjal suur valikuvabadus ja

seetõttu tuleb Riigikogule anda mõistlik aeg nende küsimuste lahendamiseks. Sellist põhimõtet on

Riigikohtu üldkogu väljendanud oma 12. aprilli 2006. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-05 ja seda oleks

tulnud järjepidevalt järgida ka käesoleva asja lahendamisel - st üldkogu oleks pidanud tegema PSJKS

§ 58 lg-s 3 alusel osaotsuse ja jätkama A. Šuvalovi kassatsiooni lahendamist pärast Riigikogu poolt

vastava õigusliku regulatsiooni kehtestamist.

3. Lahendades ise A. Šuvalovi kasssatsiooni ja kohustades Justiitsministeeriumi maksma

A. Šuvalovile 50% tema ametipalgast ja lisatasudest kogu aja eest, mil A. Šuvalovi ametikohustused

kohtunikuna olid kriminaalmenetluse tõttu peatunud, kohaldas üldkogu analoogia alusel kohtute

seaduse § 95 lg-t 4. Seega üldkogu ikkagi leidis vajaliku õigusliku regulatsiooni ja rahuldas

A. Šuvalovi kassatsiooni. Minu arvates on selline otsustus aga vastuolus üldkogu eelneva tõdemusega

(resolutsiooni p 1), et vastav õiguslik regulatsioon puudub ja selline olukord on põhiseaduse vastane.

Riigikohtu liige Lea Kivi