3-3-1-9-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-9-09

Otsuse kuupäev

9. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Allan Viisitamme kaebus Põhja Politseiprefektuuri

politseiprefekti käskkirja tühistamiseks, teenistusse

ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-07-2427

Menetluse alus Riigikohtus

Põhja Politseiprefektuuri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Põhja Politseiprefektuuri kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2008. a otsus ja jätta jõusse Tallinna

Halduskohtu 7. aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-2427.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 29. oktoobri 2007. a käskkirja nr 1727p punktiga 1

määrati Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Allan

Viisitammele avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p 1 alusel teenistuskohustuste süülise

mittenõuetekohase täitmise eest distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine.

Käskkirja kohaselt seisnes distsiplinaarsüütegu selles, et 6. oktoobril 2007 lahkus A. Viisitamm oma

teenistusülesande (jalgsipatrull Tallinna Lennujaamas) täitmiselt 78 minutit ettenähtust varem. Seega

rikkus politseiametnik ATS § 59 lg-t 1, patrullteenistuse määrustiku punkte 24, 76.3 ja 77, Põhja

Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja punkte 4.1, 4.10, 5.1, 91, 13.3.1, 13.3.2 ja 13.3.7 ning

ametijuhendi punkte 3.2.1., 3.2.15 ja 3.3.1. Karistuse valikul arvestati A. Viisitammele 10. oktoobri

2007. a käskkirjaga nr 1655p 11. septembril 2007 toime pandud süüteo eest määratud karistuse

olemasolu.

2. Kaebuses halduskohtule taotles A. Viisitamm karistuse määramise käskkirja tühistamist,

teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu väljamõistmist. Kaebuse

esitaja leidis, et ta ei ole toime pannud talle süüks arvatud tegu. Teostatud teenistuslik järelevalve ei

olnud piisav ega korrektne, et kaebaja rikkumist oleks olnud võimalik välja selgitada.

3. Tallinna Halduskohus jättis 7. aprilli 2008. a otsusega asjas nr 3-07-2427 kaebuse rahuldamata.

Halduskohus leidis, et käskkiri vastab töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) §-st 11 ja

haldusmenetluse seadusest karistuse määramise käskkirjale tulenevatele nõuetele. Karistuse

määramine on ka sisuliselt õiguspärane. Teenistuskohustuse süülist mittenõuetekohast täitmist

(teenistuskohalt lahkumine enne vahetuse lõppu) kinnitavad tõendid kogumis (tunnistajate ütlused ja

turvakaamera salvestused). Kaebaja seletused selle kohta, miks tema teenistuskohal viibimist ei

tuvastanud kontrollivad ametnikud ning miks see ei nähtu turvakaamera lindistustest, ei ole veenvad.

4. Apellatsioonkaebuses palus A. Viisitamm tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada tema kaebus. Apellant leidis, et välja pole selgitatud etteheidetava teo toimepanemise

täpset asukohta ega aega. Ebaõige oli tuginemine turvakaamera lindistustele, sest kaamerad ei kata

kogu patrullitavat piirkonda. Asjaolu, et turvakaamera on fikseerinud kilekotti kandva apellandi

liikumise enne vahetuse lõppu tema auto suunas, ei tõenda veel, et ta siis ka teenistuskohalt lahkus.

On arusaamatu, miks kontrollijad ei võtnud kahtluse korral sidevahendeid kasutades

politseiametnikuga ühendust. Karistuse määramise käskkirjas on viidatud kustunud karistusele.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20. novembri 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tegi

uue otsuse, millega rahuldas kaebuse. Teenistusest vabastamine tunnistati ebaseaduslikuks ja

vaidlustatud käskkiri tühistati, A. Viisitamm ennistati teenistusse ning talle mõisteti välja tasu

teenistusest sunnitult puuudutud aja eest. Ringkonnakohus leidis järgmist:

1) teenistuskohast omavoliline varasem lahkumine, kui see leiab tõendamist, on olemuselt

distsiplinaarsüütegu;

2) vaidlustatud käskkirjast ei tulene, et karistus määratakse jämeda rikkumise eest. Seega tuleb kohtul

karistuse määramise õiguspärasuse hindamisel lähtuda eeldusest, et kaebajale süüks arvatud

teenistuskohustuse rikkumine polnud jäme. Sellisel juhul saab teenistuskohustuse rikkumise eest

karistusena teenistusest vabastamise kohaldamine olla õiguspärane vaid juhul, kui kaebajal on kehtiv

distsiplinaarkaristus;

3) kehtivale distsiplinaarkaristusele saab tugineda vaid siis, kui karistus eelmise teo eest on isikule

määratud ja teatavaks tehtud enne uue süüteo toimepanemist. Nõue, et enne kõige rangema karistuse

kohaldamist peab olema töötajat mõjutatud mõne muu distsiplinaarkaristusega, on sätestatud ATS

§ 118 lg 2 esimese lauses ega võimalda teistsugust tõlgendust;

4) kuna väidetava süüteo toimepanemise ajal (6. oktoobril 2007) polnud kaebajal kehtivat

distsiplinaarkaristust, on vaidlustatud käskkirjas varasemale karistusele tuginemine õigusvastane ning

kaebaja teenistusest vabastamine seetõttu ebaseaduslik.

Mõistes kaebaja kasuks välja tasu sunnitult teenistusest puudutud aja eest, arvutas ringkonnakohus

väljamõistetavast summast maha sel perioodil teiste tööandjate poolt makstud tasu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Põhja Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta

jõusse halduskohtu otsus.

Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu poolt ATS § 118 lg-le 2 antud tõlgendusega ning leiab, et

karistus oli õiguspäraselt määratud, kuna karistuse määramise hetkel oli ametnikul kehtiv

distsiplinaarkaristus. Seisukoht, et ATS § 118 lg 2 kohaldamiseks peab eelnev karistus olema

määratud juba süüteo toimepanemise ajaks, ei tulene kehtivast õigusest.

7. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele märgib A. Viisitamm, et kassatsioonkaebuse

rahuldamiseks puudub alus. Karistuse määramisel on ebaõigesti tuginetud kehtiva karistuse

olemasolule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Arvestades kehtivat distsiplinaarkaristust, määrati A. Viisitammele ATS § 118 lg 2 esimesele

lausele tuginedes rangeim võimalikest distsiplinaarkaristustest - teenistusest vabastamine.

ATS § 118 lg 2 esimene lause näeb ette, et teenistuskohustuste rikkumise (ATS § 84 p 1) eest võib

vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. TDVS § 13 kohaselt on

distsiplinaarkaristus kustunud, kui töötajale ei ole ühe aasta jooksul, arvates karistuse määramise

päevast, määratud uut distsiplinaarkaristust. Tulenevalt ATS § 89 lg-st 1 võib karistuse määranud

asutus või ametiisik karistuse ka ennetähtaegselt kustutada.

9. Kohtuvaidluse ajendanud distsiplinaarasjas süüks arvatud teo pani A. Viisitamm toime 6. oktoobril

2007. Distsiplinaarjuurdlust alustati 15. oktoobri 2007. a käskkirjaga nr 1226t ning karistus määrati

talle selle teo eest 29. oktoobril 2007. Karistus eelmise, 11. septembril 2007 toime pandud teo eest

määrati 10. oktoobri 2007. a käskkirjaga nr 1655p. Distsiplinaarjuurdlust viimati nimetatud rikkumise

väljaselgitamiseks alustati 20. septembri 2007. a käskkirjaga ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte

kinnitati 2. oktoobril 2007.

Seega määrati karistus varasema teo eest pärast seda, kui isik oli toime pannud teise

distsiplinaarüleastumisena kvalifitseeritava teo. Teise teo toimepanemise ajaks oli politseiprefektuur

juba läbi viinud distsiplinaarjuurdluse eelmise teo asjaolude väljaselgitamiseks.

10. Vaidlus kassatsiooniastmes on selle üle, kas korduvust ATS § 118 lg 2 esimese lause mõttes tuleb

arvestada teise teo toimepanemise või teise teo eest karistuse määramise aja järgi, st kas kehtiv

karistus pidi ATS § 118 lg 2 kohaldamiseks olema määratud juba enne teise teo toimepanemist või

saab sellele sättele tuginedes ametniku teenistusest vabastada ka siis, kui karistus esimese teo

toimepanemise eest on määratud pärast teise teo toimepanemist, kuid enne selle eest karistuse

määramist.

11. Vaidlusaluse sätte sõnastuse tõttu tuleb nõustuda politseiprefektuuri ja halduskohtu lähenemisega,

mille kohaselt on ATS § 118 lg 2 alusel distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine õiguspärane

ka siis, kui teise teo eest karistuse määramise ajaks on olemas kehtiv distsiplinaarkaristus.

12. Kolleegiumi hinnangul ei saa omistada määravat tähendust asjaolule, kas karistus, selleks et seda

pidada kehtivaks karistuseks ATS § 118 lg 2 esimese lause kohaldamise tähenduses, oli määratud

juba ajaks, kui isik pani toime talle süüks arvatud teise teo.

ATS § 118 lg 2 üks eesmärkidest on takistada tööandjat kergekäeliselt kohaldamast esmakordse

distsiplinaarüleastumise puhul rangeimat karistust. Distsiplinaarjuurdluse läbiviimise või

distsiplinaarüleastumise menetlemise ajal kuni karistuse määramiseni või menetluse lõppemiseni ilma

karistust määramata ei ole veel selge, kas süüks arvatud tegu leiab üldse tõendamist. Samuti pole

selgust, kas isegi siis, kui tegu siiski distsiplinaarsüüteona kvalifitseeritakse, päädib see karistuse

mõistmisega või millise võimalikest karistustest selle määraja valib.

Samas on sellel regulatsioonil ametniku jaoks hoiatav ja tema kohustuste paremale täitmisele suunav

tähendus. Distsiplinaarjuurdluse alustamine ja menetluse läbiviimine on ametnikule märguandeks, et

menetluse ajendanud tegu võidakse määratleda distsiplinaarsüüteona ning selle eest on võimalik

kohaldada karistust.

13. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et distsiplinaarmenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole alati

võimalik lõpptulemuseni jõuda väga kiiresti, kuna eelnevalt tuleb välja selgitada kõik teo, selle

toimepanemise ja toimepanija isikuga seonduvad asjaolud ning tagada isiku menetluslikud õigused,

sh võimaldada isikul anda asjas seletusi ja esitada vastuväiteid ning tutvuda teo kohta kogutud

materjaliga. ATS § 118 lg 2 esimese lause tõlgendamine selliselt, et kehtivat distsiplinaarkaristust

saab arvesse võtta vaid siis, kui see on määratud järgmise teo toimepanemise ajaks, ei võimaldaks

järgneva teo eest karistamisel arvesse võtta varasemat tegu, mille eest karistuse määraja, kes järgib

TDVS §-st 6 tulenevat ning seejuures küllaltki lühikest tähtaega, pole õiguspärase menetluse

tulemusena jõudnud veel karistust määrata.

14. Kehtiva karistuse olemasolu on ATS § 118 lg 2 alusel teenistusest vabastamise formaalseks

eelduseks, mis selle sätte sõnastusest tulenevalt peab olema täidetud isiku teenistusest vabastamise

hetkeks.

Samas tuleb märkida, et ATS § 118 lg 2 esimene lause võimaldab karistuse kohaldajale

diskretsiooniruumi karistuse valikul ka sellise isiku puhul, kellel on varasema teo eest kehtiv karistus.

Kehtiva karistuse olemasolu ei too igal juhul endaga kaasa teenistusest vabastamise kui rangeima

karistuse määramist. Arvestada tuleb TDVS § 8 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, et distsiplinaarkaristus

ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva

käitumisega.

15. Eeltoodud asjaoludel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ning jõusse jätta halduskohtu otsus.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 1 esimese lause alusel tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann