3-2-1-31-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-31-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. aprill 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

O. S hagi K. S vastu lapsele väljamõistetud elatise

vähendamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-

08-7633

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O. S kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

18 225 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja O. S (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Karl Saavo

Kostja K. S (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

9. märts 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-7633.

2. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

4. Tagastada O. S kassatsioonkaebuselt 2. detsembril 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O. S (hageja) esitas 26. veebruaril 2008. a Tartu Maakohtule hagi K. S (kostja) vastu lapsele

väljamõistetud elatise vähendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kinnitas Tartu Maakohus 14. aprilli 2005. a määrusega hageja ja kostja

kokkuleppe nende ühiste laste B-M. S, L. S ja M. S ülalpidamiseks hageja makstava elatisraha

suuruse kohta. Kokkuleppe kohaselt ei või elatisraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära lapse kohta. Hageja taotles enda makstava elatise vähendamist kuni

1500 kroonini kuus lapse kohta. Elatise suuruse vähendamise nõuet põhjendas hageja asjaoluga, et

tema doktorantuuriõpingud Eesti Maaülikoolis ei ole võimaldanud leida haridusele vastavat sobivat

tööd, mida oleks võimalik teha päevase õppetöö kõrvalt. Hageja on olnud doktoriõppes kolm aastat.

Hageja püüab leida sobivat tööd hariduse valdkonnas. Alates 2007. a oktoobrist on hageja

registreeritud töötuna. Lisaks sündis 2007. a hageja teisest kooselust laps, keda hageja peab ülal

pidama, kuid kes on tegelikult hageja uue elukaaslase ülalpidamisel. Hageja varaline seisund on

halvem kui kostjal, kes töötab ja on füüsilisest isikust ettevõtja. Hageja kanda jäi kostjaga ühiselt

võetud laen. Kostjale kuulub korteriomand, maal asuv kinnistu ja uus sõiduauto. Hageja

korteriomand on koormatud hüpoteegiga ja ta kasutab seda elukohana. Korteriomandit ei ole

võimalik võõrandada, sest kinnisvaraturul on madalseis. Kinnistul asub nõukogude ajal ehitatud

suvila. Hageja kasutab Tallinnas elamisel elukaaslasele kuuluvat korterit, millelt tuleb maksta

kommunaal- ja muid makseid. Sellele lisanduvad uue elukaaslasega ühise lapse ülalpidamiseks

vajalikud kulutused. See laps on vähem kindlustatud, kuivõrd talle kui vastsündinule tuleb iga kuu

osta uusi riideid ja teha suuremaid kulutusi uute asjade soetamiseks. Lapsele vajalikud asjad tuleb

muretseda kahekordselt, kuna hageja on sunnitud viibima igal nädalavahetusel erineval päeval (teiste

lastega kohtumiseks) Tartus. Lisaks kaasnevad Tartu-Tallinna vahel sõitmisega sõidukulud. Kuna

kostja pole võimaldanud hagejal kasutada poolte ühisvara eest muretsetud asju, on hageja pidanud

lisaks muretsema asju ka poolte ühistele lastele. Seni on hageja saanud raha Töötukassast, kuid see

lõpeb kohe. Töötu abiraha on 6525 krooni kuus. Seni on hagejal olnud mingi sissetulek ja ta on tänu

sellele ka hakkama saanud. Hageja vaidleb vastu sellele, et tütar vajab lisakulutusi, kuna kahtleb

lapsel puude olemasolus.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Hagejal on võimalik saada piisavalt sissetulekut

laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks kas töötasuna või vara võõrandamisest ja seda ka doktoriõppe

kõrvalt. Hageja kohtule esitatud 23. novembri 2007. a individuaalne tööotsimiskava ei tõenda hageja

töötu staatust praegu. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, miks ta kui noor ja terve

meesterahvas ei leia tööd. Kui hageja ei ole nii pika aja vältel teinud midagi selleks, et tööd leida ning

töökohta hoida, siis järelikult on tal teisi vahendeid enda ja oma ülalpeetavate ülalpidamiseks.

Doktorantuuris õppimine pole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mille pärast hageja lapsed peavad ilma

jääma alammääras makstavast elatusrahast, seda enam, et doktorantuuriõpingud Eesti Maaülikoolis

on võimalikud ka kaugõppe korras töö kõrvalt. Hageja varaline seisund on oluliselt parem kui kostjal.

Kostjal pole võimalik kolme koolieelses eas lapse kõrvalt töötada täiskoormusega. Kostja on võtnud

Hansapangast eluasemelaenu. Hagejale kuulub Tartus asuv hüpoteegiga koormatud korteriomand

ning aastaringse elamisvõimalusega kinnistu. Samuti omab hageja sõiduautot. Hageja senine elustiil,

st et ta töötuna jõuab üleval pidada sõiduautot, tasuda laenumaksetega kinnisvara eest ja maksta

mitme kinnistu ülalpidamiskulusid, ei ole omane vähekindlustatud inimesele. Kuivõrd hageja

vanemad elavad Tartus, ei ole hagejal vaja ööbimiseks omada Tartus lisaks kahte sisustatud elukohta.

Samuti ei ole hageja üksinda oma teisest kooselust sündinud lapse ülalpidaja, lapsel on ka ema.

Kaksikutele poegadele tuleb osa kulutusi dubleerida. Tütrel on diagnoositud raske puue, mis

põhjustab lisakulutusi. Kaksikud on enneaegsusest tingitult oma eakohasest arengust maha jäänud,

mistõttu nad vajavad regulaarset arendamist, mis omakorda tähendab lisakulutusi.

3. Tartu Maakohus rahuldas 13. mai 2008. a otsusega hagi osaliselt, muutis Tartu Maakohtu 14. aprilli

2005. a määrusega kinnitatud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja elatise poolte

ühiste laste ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni 1800 krooni kuus lapse kohta.

Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-te 2 ja 3 kohaselt lähtub kohus lapsele elatise määramisel ja selle

suuruse muutmisel vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lapse ülalpidamine peab katma

lapse igapäevased vajadused. Laste vajaduste hindamisel lähtus maakohus Sotsiaalministeeriumi

tellimusena 2004. aastal valminud uurimuses !Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"

toodud andmetest. Uurimuse järgi on terve linnalapse ülalpidamiskulud 2006. aastal ühes kuus kuni

6-aastaste vanusegrupis 1993 krooni, millele lisandub lisatoetus erivajadusega kuni 6-aastasele

lapsele 47-84 krooni sõltuvalt abivajadusest. Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus

2007. aastal võrreldes eelmise aastaga 6,6%, seega suurenesid statistiliste arvutuste kohaselt lapsele

tehtud kulutused 132 krooni võrra. Arvestades tarbijahinnaindeksi muutust, on uurimuses toodud

ülalpidamiskulu enam-vähem võrdne PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud elatise miinimummääraga. Seega ei

ole lapsele seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäär üleliia suur.

Hagejal (sobiva) töökoha ja sealt saadava sissetuleku puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks

PKS § 61 lg 6 p 3 järgi kostja kasuks väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks alla

miinimummäära. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Tema

väide õpingute kõrvalt töötamise võimatuse kohta ei ole tõsiselt võetav. Elatise kohase suuruse üle

otsustamisel tuleb ühtlasi arvestada hagejal Tartus asuvate kinnistute olemasolu, mille arvel on

võimalik ülalpidamiskohustust täita.

PKS § 61 lg 5 annab aluse elatise suurust vähendada, kui vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PKS § 61 lg-s 4 märgitud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps. Lähtudes hageja ülalpeetavate laste arvust ja PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud elatise

miinimummäärast, on hagejalt seaduse järgi nõutav elatis lastele kokku 8700 krooni. Uue ülalpeetava

lisandumine mõjutab hageja varalist seisundit ja võib olla aluseks juba väljamõistetud elatise suuruse

vähendamiseks. Kostjal on esinenud lisakulutusi, mis on seotud tütre puudega ja vajadusega toetada

tema arengut.

Väljamõistetud elatise suuruse muutmise üle otsustamisel tuleb lähtuda keskmisest netokuupalgast

(2007. a lõpus 9570 krooni 60 senti), kuna kohtu hinnangul on hageja tulenevalt oma

haridustasemest, tegevusalast ja elukohast võimeline teenima sissetulekut vähemalt selles suuruses.

Keskmise netopalga juures jääks hageja elamiskuludeks 870 krooni 60 senti (9570,60-8700), mis

ainsa sissetulekuna ei võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalset toimetulekut ja

minimaalselt vajalikku elustandardit ning ilmselgelt kannataks selle tõttu esmajoones neljanda lapse

heaolu. Lisaks võimalikele töistele sissetulekutele tuleb praegusel juhul arvestada ka seda, et hagejal

on kinnisvara, kuigi seda on raske müüa või sellelt muud tulu teenida. Laste vajadustest ja kummagi

vanema varalisest seisundist lähtudes on põhjendatud vähendada hageja seni tasutud elatist, mis on

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ja määrata elatiseks 1800 krooni kuus iga

ülalpeetava lapse kohta.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ning jätta jõusse Tartu Maakohtu 14. aprilli 2005. a määrusega kinnitatud kokkulepe elatise maksmise

kohta.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 7. novembri 2008. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis elatise vähendamise hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja

kanda.

Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole esitanud põhjendusi ega asjaolusid, mis annaksid alust elatist

vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud alammäära. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on lisaks

kolmele lapsele kostjaga veel üks lapseealine ülalpeetav, kuid ainuüksi hagejal veel ühe lapse

olemasolu ei ole piisav elatise vähendamiseks alla miinimummäära. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib

kohus elatise suurust vähendada alla selle paragrahvi neljandas lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Hageja ei ole esitanud hagiavalduses ega maakohtu menetluses asjaolusid, millest

saaks järeldada, et hagejaga koos elav laps on kehtiva elatise määra juures vähem kindlustatud.

Hageja väited ja esitatud asjaolud ei ole omavahel kooskõlas. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma

sissetulekute kohta ega lapsele tehtavate kulutuste kohta. Hageja väitel otsib ta tööd, kuid nõustub

maksma igale lapsele elatist 1500 krooni kuus. Ka apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väited

kinnisvara koormatiste ja käsutamise piirangute kohta pole sellised, mis annaksid alust elatist

vähendada, kuna kohtule ei ole esitatud andmeid hageja tegelike sissetulekute ja väljaminekute kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu

otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Hageja leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654

lg-t 4 ja lg-t 5, ringkonnakohus on jätnud oma otsuse olulises osas põhjendamata. Kuna

ringkonnakohus tegi uue otsuse, pidi ta tulenevalt TsMS § 654 lg-st 5 võtma põhjendatud seisukoha

poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või

teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust.

Ringkonnakohus ühtegi tõendit ei analüüsinud ja piirdus vaid märkusega, et hagejal on lisaks kolmele

lapsele kostjaga uuest kooselust veel üks lapseealine ülalpeetav, kuid ainuüksi hagejal veel ühe lapse

olemasolu ei ole piisav elatise vähendamiseks alla miinimummäära. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab

kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu otsus ei ole põhjendatud, kuna kohus on

jätnud tuvastamata neljanda ülalpeetava lapse vajadused.

Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07 tehtud Riigikohtu otsuse kohaselt pidid kohtud olukorras, kui nad leiavad,

et esitatud tõend ei ole piisav laste vajaduse tõendamiseks, tegema hagejale ettepaneku esitada

täiendavaid tõendeid laste vajaduste tõendamiseks. Kohtul on kohustus TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 järgi

koguda tõendeid lapse huvides, mitte lapsele elatist maksva poole huvide tagamiseks. Kui

ringkonnakohus leidis, et ei ole piisavalt tõendeid neljandale lapsele tehtavate kulutuste kohta,

tulnuks neid tõendeid püüda hankida, mitte teha otsust tõenditele tuginemata.

Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud PKS § 61 lg-t 5. Lapsi tuleb kohelda võrdselt.

Ringkonnakohus ei ole nimetatud printsiipi järginud. Ringkonnakohus ei ole otsuses ümber lükanud

maakohtu tehtud arvutusi hageja maksevõime ja sellest tuleneva elatise suuruse kohta, mille puhul

maakohus arvestas ka neljanda lapse vajadusi.

8. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.

10. Ringkonnakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole esitanud tõendeid oma

sissetulekute ega lapsele tehtavate kulutuste kohta. Samas oli maakohus võtnud seisukoha nendes

küsimustes. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal sätestas TsMS § 654 lg 5, et ringkonnakohus peab

võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas

seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Seda sätet on

kolleegium varasemalt tõlgendanud selliselt, et kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu

otsuse ja teeb uue otsuse, siis peab ta võtma seisukoha vastustaja maakohtu menetluses esitatud

faktiliste väidete kohta (vt nt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 13).

TsMS § 654 lg 5 rikkumise tõttu on ringkonnakohtu otsus jäänud olulises ulatuses põhjendamata.

Ringkonnakohtu otsuse olulises ulatuses põhjendamata jätmine kujutab endast menetlusõiguse normi

olulist rikkumist TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi.

11. PKS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes

nimetatud suuruse (s.o alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast), kui vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

PKS § 61 lg 5 eesmärgiks on tagada, et PKS § 61 lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema

teise isikuga ühine laps (teine laps) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lastega, kellele ta elatist

maksab või kellele elatis välja mõistetakse. Lapsele elatise väljamõistmine on PKS § 61 lg 2 järgi

suunatud lapse vajaduste rahuldamisele. Seega oleks kolleegiumi arvates PKS § 61 lg 5 rakendamine

põhjendamatu, kui teise lapse vajaduste rahuldamine ei satu ohtu, kui vanem maksab lastele elatist

PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud miinimummääras. Selle tõttu on käesolevas asjas oluline selgitada,

missugune on teise lapse vanemate varaline seisund. Hagi rahuldamise esmase eeldusena peab hageja

tõendama, et tema ja teise lapse teine vanem ei suuda olukorras, kus hageja maksab kostjaga ühistele

lastele elatist PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud minimaalmääras, rahuldada teise lapse vajadusi.

12. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 230 lg-ga 3, mille kohaselt

lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei

tulene teisiti. TsMS § 230 lg 5 järgi võib kohus ülalpidamisasjades nõuda ise asjakohast teavet selles

sättes nimetatud isikutelt ja asutustelt. Kolleegium jääb 28. märtsil 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07

tehtud otsuse p-s 14 toodud seisukoha juurde, et lapse ülalpidamise asjas peab ringkonnakohus

vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või neid ise koguma.

13. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

14. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu