3-3-1-1-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-1-09

Otsuse kuupäev

8. aprill 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Aleksandr Dorožko kaebus Tallinna Vangla toimingute

õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. novembri 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-08-769

Menetluse alus Riigikohtus

Aleksandr Dorožko kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Dorožko kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu

18. novembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-769 muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Dorožko esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks

järgmised Tallinna Vangla toimingud: valvur Valentin Semjonovi poolt 24. veebruaril 2008 kaebajale

arsti või meditsiiniõe kutsumisest keeldumine, mille tõttu jäi kaebajal arstiabi saamata; valvur

V. Semjonovi nõue, et kaebaja avaldaks temale informatsiooni, milleks on arsti või meditsiiniõde vaja

kutsuda. Kaebuse kohaselt palus kinnipeetav A. Dorožko 24. veebruaril 2008 Tallinna Vangla

valvuril kutsuda arst. Kuna kaebaja ei vastanud valvuri küsimusele, milleks tal arsti vaja on, arsti talle

ei kutsutud. Kaebaja leidis, et tulenevalt Isikuandmete kaitse (IKS) seaduse § 4 lg 3 p-st 3 on

informatsioon terviseseisundi kohta konfidentsiaalne ja seega polnud valvuril õigust nõuda

informatsiooni kaebaja tervise kohta ning kaebaja ei pidanud vajalikuks valvurile antud teemat

avalikustada. Vangla on rikkunud kaebaja PS §-st 28 tulenevat põhiõigust ning Vangistusseaduse

(VangS) § 52, 53 ja 133.

Justiitsministeerium jättis 31. märtsi 2008. a vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtu 30. septembri 2008. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Asja materjalidest

nähtuvalt palus kinnipeetav A. Dorožko 24. veebruaril 2008 kella 22.30 ajal järelevalveosakonna

valvuril V. Semjonovil kutsuda enda juurde koheselt peaarst. Valvuri küsimise peale, et mis tal

valutab ja milleks tal arsti läheb vaja, vastas A. Dorožko, et tema ei pea vajalikuks seda teemat

valvurile avalikustada. Meditsiiniõe abist kinnipeetav keeldus, väites, et see on ebakompetentne.

Kaebaja väited, et valvuril ei ole õigust nõuda informatsiooni, milleks tal peaarsti vaja on, ning et

valvur ei pea teadma, mis tal valutab ja ta ei pea vangivalvurile avaldama oma haigusi, mis on

kaitstud Isikuandmete kaitse seadusega, ei ole õiged. Samuti ei ole asjakohane kaebaja viide

Isikuandmete kaitse seaduse rikkumisele valvuri poolt. IKS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk

kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi- ja vabadusi, eelkõige õigust eraelu

puutumatusele. Käesolevas asjas ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega, sest valvur esitas

kaebajale vaid küsimuse, kus tal valutab. Kohtu arvates on valvuril õigus teada, mille jaoks on

kinnipeetavale vaja arst kutsuda, sest VangS § 53 lg 1 kohaselt peab kinnipeetavale olema tagatud

ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Seega tegutses Tallinna Vangla valvur õiguspäraselt. Asja

materjalidest ei nähtu ja kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et valvur V. Semjonov keeldus kaebajale

arsti või meditsiiniõde kutsumast. Asjaolu, et kaebaja keeldus meditsiiniõe abist, ei anna alust

tunnistada Tallinna Vangla valvuri tegevust õigusvastaseks.

3. A. Dorožko esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist ja uue

seadusliku otsuse tegemist.

4. Tartu Ringkonnakohtu 18. novembri 2008. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Asja

materjalidest nähtuvalt palus kinnipeetav A. Dorožko 24. veebruaril 2008 kella 22.30 paiku

järelevalveosakonna valvuril V. Semjonovil kutsuda endale koheselt peaarst, keda sel ajal vanglas ei

viibinud. Kui valvur küsis temalt, mille üle kinnipeetav kaebab, siis ütles kinnipeetav, et tal on nohu

ja peavalu. Kui valvur kinnitas kinnipeetavale, et peaarsti öösel vanglas ei viibi ning kohal on ainult

medõde, hakkas kinnipeetav kohtuga ähvardama ja keeldus medõe abist, väites, et tegemist on

ebakompetentsete isikuga. Kohal viibis ka valvur M. Tuberik, kes on oma allkirjaga kinnitanud

V. Semjonovi ettekande õigsust. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda ettekandes kirjapandu

tõesuses. Halduskohus on õigesti leidnud, et valvuril oli õigus teada, milleks on kinnipeetavale vaja

arsti kutsuda, kuna VangS § 53 lg 1 alusel peab kinnipeetavale olema tagatud ööpäevaringse

vältimatu abi kättesaadavus. Kuna antud momendil ei olnud vältimatu abi vajalik ja kinnipeetav

keeldus medõe poolt pakutavast arstiabist, siis on Tallinna Vangla käitunud õiguspäraselt.

Ringkonnakohus ei nõustunud apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et tuvastamata on jäänud

sündmuse toimumise kellaaeg. Vastavalt kohtuotsusele on sündmus toimunud 24. veebruaril 2008

kell 22.30.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus asus õigustatult seisukohale, et asja arutamine oli võimalik

läbi viia ilma tunnistaja V. Semjonovi ülekuulamiseta, kes vastustaja andmetel ei tööta enam Tallinna

Vanglas ega viibi ka üldse Eestis. Kohtuistungi protokolli kohaselt leidis apellant, et tema ei ole

tunnistaja ülekuulamist taotlenud ja lähtuda tuleb tunnistaja seletusest, mis toimikus on (tl 43).

Ringkonnakohus ei nõustunud apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kuna kohtuistungi protokollid

väljastati kaebajale hilinemisega, siis puudus tal võimalus taotleda protokolli paranduste tegemist

enne kohtuotsuse kuulutamist. Toimiku materjalide kohaselt väljastati kohtuistungi protokollid

apellandile 25. septembril 2008 (tl 45). Seadus ei nõua, et kohtuistungi protokolli oleks taotletud

parandused kantud enne kohtuotsuse kuulutamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Dorožko kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsus ja teha

uus otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtud arvesse võtnud ainult ühe poole väiteid. Ekslik on

ringkonnakohtu väide, et kaebaja sai kohtuistungi protokollid 25. septembril 2008. Kassaator sai

protokollid 29. septembril 2008, mis on ka vanglas registreeritud. Kassaatori taotlus esimese

kohtuastme istungiprotokolli parandamiseks jäeti läbi vaatamata, kuid samas tugineb ringkonnakohus

just istungiprotokollile, mida ei ole A. Dorožko taotlusel parandatud. Kohtuotsused on põhjendamata.

Kindlaks tegemata on vaidlusaluse sündmuse toimumise aeg. Ühe tunnistaja mitteilmumisel oleks

tulnud kutsuda teine tunnistaja. Valvur ei kutsunud kassaatorile arstiabi. Toimikus puudub

meditsiinitöötaja õiend, et kassaator keeldus meditsiiniõe abist. See kinnitab, et valvur ei kutsunudki

meditsiiniõde. Valvurite ettekande on kirjutanud üks valvur, alla kirjutanud aga teine, kes ei valda

eesti keelt.

6. Tallinna Vangla kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses

leitakse, et seadus ei nõua, et kohtuistungi protokolli oleks taotletud parandused kantud enne

kohtuotsuse kuulutamist. V. Dorožko nõustus halduskohtu istungil arutama haldusasja ilma tunnistaja

V. Semjonovit kohtusse kutsumata. See on fikseeritud ka istungi protokollis.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamiseks alust ei

ole. Kohtud on A. Dorožko kaebuse õigesti rahuldamata jätnud. Riigikohus nõustub halduskohtu ja

ringkonnakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

8. Kohtuistungi protokolli paranduste tegemisega seonduvalt märgib kolleegium järgmist.

TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli

parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kui menetlusosaline esitab

protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus TsMS § 53 lg 3 järgi selle kohta teiste

menetlusosaliste seisukoha, korraldades vajaduse korral taotluse lahendamiseks kohtuistungi.

A. Dorožko on kinnipeetav. Viimane kohtuistung haldusasjas oli 24. septembril 2008. Kohtuistungite

protokollid saatis Tartu Halduskohus A. Dorožkole 25. septembril. Otsus haldusasjas tehti teatavaks

30. septembril. A. Dorožko taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks jõudis Tartu

Halduskohtusse 3. oktoobril 2008.

9. A. Dorožko taotlus protokolli parandamiseks ei jõudnud kohtusse enne kohtuotsuse

teatavakstegemist ning otsuse tegemisel lähtuti esialgsest protokollist. Ka ringkonnakohus on

lähtunud esialgsest protokollist ning sealjuures just sellest protokolli osast, mille parandamist

A. Dorožko taotles.

Kolleegium leiab siiski, et kuigi kohtumenetluses esines eeltoodud puudusi, ei ole alust kohtuotsuste

tühistamiseks, kuna protokolli parandamise taotluse lahenduseta jäämine ja esialgsest protokollist

lähtumine ei saanud mõjutada asja lahendust. See ei ole sellise tähtsusega menetlusõigusnormi

rikkumine, mis tooks kaasa otsuste tühistamise. A. Dorožko taotles 24. septembri 2008. a

kohtuistungi protokollis talle omistatud sõnade "ja siis tuleb lähtuda ikka tema seletusest, mis

toimikus on" asendamist sõnadega "tuleb lähtuda minu seletustest". A. Dorožko väidab seega, et ta

ütles istungil, et kohus peab lähtuma tema seletustest, mitte ilmumata jäänud tunnistaja V. Semjonovi

seletustest.

Kolleegiumil ei ole alust kahelda, et kohus lähtus asja lahendamisel vajalikul määral nii A. Dorožko

enda seletustest kui ka teistest asjas kogutud tõenditest. Miski ei osuta sellele, et kui A. Dorožko

parandus oleks protokolli sisse viidud, oleksid kohtuotsused olnud teistsugused.

10. Seetõttu jääb A. Dorožko kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann