3-2-1-23-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-23-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. aprill 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

M. F hagi A. M vastu korteri hageja lahusvara hulka

kuulumise tuvastamiseks ja A. M vastuhagi M. F vastu

ühisvara jagamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-

06-21300

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. F kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

200 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja M. F (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Tatjana Massalina

Kostja A. M (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Kaido Kooga

Asja läbivaatamise kuupäev

9. märts 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-21300 ja Viru

Maakohtu 17. detsembri 2007. a otsus ühisvara jagamise ja menetluskulude jaotamise osas.

Saata asi A. M vastuhagis M. F vastu ühisvara jagamiseks Viru Maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Jätta muutmata ringkonnakohtu ja maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata M. F

hagi A. M vastu korteri hageja lausvara hulka kuulumise tuvastamiseks.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada M. F kassatsioonkaebuselt 10. detsembril 2008. a tasutud kautsjon 2150 (kaks

tuhat ükssada viiskümmend) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. F (hageja) esitas 10. augustil 2005 Ida-Viru Maakohtule hagiavalduse A. M (kostja) vastu,

milles palus tunnistada, et Narvas Xxxxxxx xx-xx asuv korteriomand ei ole poolte ühisvara.

Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 21. detsembril 1996. Enne abielu sõlmimist omas

hageja Narvas Xxxxxxx xx-xx asuvat kahe toalist korterit. Hageja erastas korteri 1998. aastal, kostja

erastamises ei osalenud. Poolte abielusuhted lõppesid 2001. aasta lõpus. Poolte abielu lahutati

13. oktoobril 2003. Hageja abiellus uuesti 24. märtsil 2005. Hageja ja tema uue abikaasa tehtud

remondi tulemusena on korteri väärtus oluliselt tõusnud. 2006. aastal soovis hageja korterit müüa,

kuid notar nõudis endise abikaasa (kostja) nõusolekut. 11. märtsil 2006 tegi hageja kostjale

ettepaneku nõustuda korteri müügiga, kuid kostja ei vastanud sellele. Suuliste läbirääkimiste ajal

teatas kostja, et annab nõusoleku korteri müügiks, kui hageja loobub elatise nõudest. Hageja leidis, et

kuna kinnistusraamatusse on korter kinnisasjana kantud pärast abielu lõppemist, s.o 9. detsembril

2005, siis ei ole tegemist poolte ühisvaraga.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et kuna korter kui vallasasi erastati

abielu kestel, kuulub see poolte ühisvara koosseisu.

3. Kostja esitas 30. mail 2007 hageja vastu vastuhagi, milles palus jätta korteri hageja omandisse ning

mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 200 000 krooni enam saadud ühisvara arvel.

Vastuhagiavalduse kohaselt soetasid pooled 1998. aastal, s.o abielu kestel Narvas Xxxxxxx xx-xx

asuva kahe toalise korteri. Poolte abielusuhted lõppesid 2001. aasta lõpus. 2005. aasta detsembris sai

korterist kinnisasi, mis on poolte ühisvara. Korteriomandi turuväärtus on 400 000 krooni.

4. Hageja ei tunnistanud vastuhagi, leides muu hulgas, et korteri omanikuks on perekonnaseaduse

(PKS) § 18 lg 2 alusel ka hageja abikaasa N. F.

5. Viru Maakohus jättis 17. detsembri 2007. a otsusega hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi.

Maakohus tunnistas poolte osad ühisvara jagamisel võrdseteks, jättis Narvas Xxxxxxx xx-xx asuva

korteriomandi väärtusega 400 000 krooni hageja omandisse ning mõistis hagejalt enam saadud

ühisvara arvel kostja kasuks välja 200 000 krooni hüvitist. Ühtlasi jättis maakohus menetluskulud

hageja kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt erastas hageja vaidlusaluse korteri 21. mail 1998, s.o poolte abielu ajal.

Korteri eest maksti erastamisväärtpaberitega 14 400 krooni. Erastamisväärtpaberid ostis hageja

11. mail 1998, makstes nende eest 5184 krooni. Hageja avaldas, et erastamisväärtpaberite ostmiseks

makstud 5200 krooni oli poolte ühisvara. Kuna vaidlusalune korter omandati poolte raha eest abielu

kestel, oli korter poolte abielusuhete lõppemise aja seisuga poolte ühisvaraks.

Pooled ei vaidle selle üle, et korteri väärtus on 400 000 krooni. Maakohus jättis PKS § 15 lg 1, § 18

lg-te 1, 2, 5 ja § 19 lg 2 p 3 alusel korteriomandi hageja ainuomandisse, kuna ta kasutab korterit

elamiseks. Korteriomandi hageja valdusesse jätmise tõttu tuleb hagejalt kostja kasuks PKS § 19 lg 4

alusel välja mõista enam saadud ühisvara arvel hüvitis 200 000 krooni (400 000 : 2).

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest ning rahuldada hagi.

Hageja arvates ei arvestanud maakohus sellega, et korteri erastamise õigus oli hagejal juba enne

poolte abielu registreerimist. Hageja emalt rahvakapitali obligatsioonide ostmiseks saadud raha oli

kingitus perele ja hageja on nõus maksma kostjale poole sellest summast. Kuna kostja ei osalenud

korteri erastamisel, ei saa rahvakapitali obligatsioonide ostmiseks saadud raha teha temast korteri

omanikku. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited ega analüüsinud tõendeid, et 1998. aastal

avaldas kostja oma tahet, et tema ei ole vaidlusaluse korteri omanik. Õige ei ole maakohtu seisukoht,

et pooled ei vaidle korteri väärtuse üle. Hageja ei ole kunagi nõustunud kostja nimetatud hinnaga.

Kohtuistungi protokolli on märgitud, et hageja arvates on korteri hind liiga kõrge. Ka 30. jaanuaril

2006 kostja allkirjastatud hüpoteegilepingus on korteri väärtuseks märgitud väiksem hind. Hagejal

puudus võimalus korteri hinda kindlaks määrata. Ka kostja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid,

mis kinnitaks korteri hinda. Kohus rikkus seadust, kui võttis vastuhagi vastu. Vaidlusalune korter on

omandatud hageja ja tema uue abikaasa abielu kestel ja on nende kui abikaasade ühisvara. Kohus

lahendas vaidluse ilma hageja abikaasat kaasamata, rikkudes sellega tema õigusi.

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Viru Ringkonnakohus jättis 19. novembri 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata, järgides

maakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad omandasid Narvas Xxxxxxx xx-xx

asuva korteri 21. mail 1998, s.o poolte abielu kestel 14 400 EVP eest. Asjaolu, et hageja võis korterit

kasutada kasutuslepingu alusel, ei anna alust PKS § 15 lg 1 kohaldamiseks ja korteri hageja

lahusvaraks lugemiseks. Selle sätte kohaldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et raha EVP-de ostmiseks

andis pooltele hageja ema perele korteri omandamise eesmärgil.

Ekslik on hageja väide, et kostja on alates 1998. aastast avaldanud tahet korteriomandist

loobumiseks. Selliseid tõendeid kohtule ei ole esitatud ja kostja eitab sellise tahte avaldamist. Hageja

ei ole esitanud kohtule tõendeid ka abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks PKS § 19 lg 2

alusel. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vaidlusaluse korteri väärtus oleks hageja ja/või

tema abikaasa N. F tegevuse tulemusena oluliselt suurenenud võrreldes korteri väärtusega poolte

abielusuhete lõppemise ajaga. Asjaolu, et kostja ei tasunud väidetavalt korteri majandamiskulusid, ei

lõpeta omandit või omandist loobumist. Kui hageja tegi ühisvara haldamise, hooldamise ja

säilitamisega seotud kulutusi ka kostja eest, on hagejal õigus nõuda kostjalt PKS § 17 lg 2 alusel

kulutuste proportsionaalset hüvitamist.

Paljasõnaline on hageja väide, et ta on vastu vaielnud kostja vastuhagis pakutud korteri hinnale.

Hageja ei ole vastuhagile esitatud vastuses ega kohtuistungil kostja pakutud korteriomandi hinda

vaidlustanud. Ekslik on hageja seisukoht, et korteriomandile kantud hüpoteegisumma on võrdne

korteriomandi hinnaga. Kuna hageja ei vaidlustanud sõnaselgelt kostja pakutud korteriomandi hinda,

puudus kostjal vajadus seda täiendavalt tõendada. Kuna vaidlusalune korter on hageja valduses, oli

hagejal võimalus vaidlustada kostja pakutud hind ja tõendada, et hind on teistsugune.

Tõendatud ei ole, et vaidlusalune korter on hageja ja N. F ühisvara ning maakohus pidanuks N. F

menetlusse kaasama. Vaidlusalune korteriomand on hageja ja kostja ühisvara.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu ja

maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Kaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige

otsuse. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja

väidetega. Ringkonnakohus seda nõuet ei järginud, jättes tähelepanuta hageja väited ja faktilised

asjaolud, et kostja ei saanud korteri kui vallasasja omanikuks, kuna hageja omandas selle enne

kostjaga abiellumist. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 348 lg-t 1, jättes välja selgitamata hageja

arvamuse korteri hinna kohta. Hageja leiab, et korteriomand kinnisasjana tekkis registrisse

kandmisega abielu ajal N. Fga. Kohus rikkus TsMS § 669 lg 1 p 2 ja hageja abikaasat kohtusse ei

kutsunud.

10. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 5 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu abikaasade ühisvara jagamise osas. Tühistatud

osas tuleb asi TsMS § 691 p 4 järgi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte abielu registreeriti 21. detsembril 1996, korter erastati 21. mail

1998, poolte abielulised suhted lõppesid 2001, poolte abielu lahutati 13. oktoobril 2003, hageja

sõlmis 24. märtsil 2005 uue abielu ja 2005. aasta detsembris kanti korteriomandi omanikuna

kinnistusraamatusse hageja.

13. Hagi rahuldamata jätmisel ei ole ringkonnakohus menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud.

Hageja nõude sisulisel lahendamisel ei oma tähendust ringkonnakohtu ekslik konstateering, et pooled

ei vaidle korteri soetamise asjaolude üle. Hageja palus kohtul tuvastada, et korter on tema lahusvara.

Abikaasa lahusvara on PKS § 15 lg 1 kohaselt tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti

tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on

omandanud pärast abielusuhete lõppemist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et omandas korteri

vallasasjana enne kostjaga abiellumist või et on selle omandanud abielu ajal kinke või pärimise teel

või on omandanud selle pärast abielusuhete lõppemist. Sellistele tõendite esitamisele ja kohtute poolt

nende hindamata jätmisele ei osuta hageja ka kassatsioonkaebuses.

PKS § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Poolte abielu

registreeriti 21. detsembril 1996, korter osteti (erastati) 21. mail 1998. Neid asjaolusid ei ole hageja

vaidlustanud. Abikaasade ühisvara tekkimise õigusliku aluse seisukohalt aga ei ole olulised hageja

esitatud asjaolud, et ta valdas korterit ning esitas erastamisavalduse enne kostjaga abielu sõlmimist, et

korteri erastamiseks ei olnud kostjaga kirjalikku kokkulepet ning et ta kanti korteriomandi

kinnistamisel sisse selle omanikuna pärast uuesti abiellumist.

Eluruumide erastamise seaduse § 211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi

vallasasjana omaval isikul. Kolleegium kordab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu

11. aprilli 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 antud selgitust, et korteriomandi seadmisel saab

(saavad) selle omanikuks isik(ud), kes oli(d) korteri kui vallasasja omanik(ud). Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06 avaldatud seisukoha järgi on

vallasasjana ühisvaraks olnud korter abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et

korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu.

14. Abikaasade ühisvara jagamise osas on kohtud oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, jättes

välja selgitamata ühisvara (korteri) väärtuse. Maakohus leidis, et korteri hinna üle pooled ei vaidle.

Ringkonnakohus märkis otsuses, et hageja ei ole kostja esitatud korteri hinda vaidlustanud vastuses

kostja vastuhagile ega kohtuistungil. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja on kostja vastuhagis

märgitud korteri väärtusega TsMS § 231 lg 2 kohaselt selgesõnaliselt nõustunud kohtule adresseeritud

kirjalikus avalduses või kohtuistungil. Sama paragrahvi 4. lõike järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poolte muudest avaldustest. Kohtul puudus alus eeldada käsitletava asjaolu osas hageja

omaksvõttu, sest Viru Maakohtu 4. detsembri 2007. a kohtuistungi protokolli kohaselt on hageja

leidnud, et praeguse seisuga ei ole vastuhagis pakutud hind kohaldatav, kuna hageja tegi pärast

2001. aasta detsembrit korteris remonti (tl 94).

15. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul abikaasade ühisvara hulka kuuluva korteriomandi väärtuse

kindlaksmääramisel silmas pidada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsil 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-

1-12-07 tehtud otsuse p-s 13 kajastatud seisukohta, et PKS § 18 lg-st 2 tuleneb küll, et abielusuhete

lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, mitte aga ühisvara hulka kuuluvate

esemete väärtus. Ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis.

Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määratakse kindlaks

võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. (Vt Riigikohtu 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-13-07, p 13; 12. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06 ja 8. märtsi 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07.) Abikaasade osade võrdsusest PKS § 19 lg 2 p-des 1-4 märgitud

asjaoludel kõrvalekaldumise korral määrab kohus omandist ilma jäänud abikaasale hüvitise

proportsionaalselt tema osa suurusega.

16. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonkautsjon. Käesolevas asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Svetlana

Dragunova. Alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiv TsMS § 149 lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse

avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti,

või tema korraldusel muule isikule. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta

kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon

tagastada. Tulenevalt viidatud sättest tuleb hagejal kautsjoni tagastamiseks teatada Riigikohtule,

kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik