3-1-1-30-09 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedPõhja Politseiprefektuuri 17. juuni 2008. a otsusega karistati P. K.-d liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut (2700 krooni) selle eest, et ta juhtis 22. mail 2008. a kell 19.16 P. tee 26A juures Tallinnas mootorsõidukit
Legislator headnote
AI generated3-1-1-30-09 · Riigikohus: p 7). Väärteoasja täies ulatuses arutamata jätmine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-30-09
Otsuse kuupäev
2. aprill 2009
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Priit Pikamäe
Kohtuasi
P. K. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. novembri 2008. a kohtuotsus väärteoasjas
nr 4-08-6870
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
P. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev
25. märts 2009
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 7. novembri 2008. a kohtuotsus P. K. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja saata
väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
2. Kassatsioon rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Põhja Politseiprefektuuri 17. juuni 2008. a otsusega karistati P. K.-d liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 45
trahviühikut (2700 krooni) selle eest, et ta juhtis 22. mail 2008. a kell 19.16 P. tee 26A juures Tallinnas mootorsõidukit
asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 78 km/h +/- 3 km/h. Sellise
tegevusega rikkus P. K. liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid.
2. Selle otsuse peale esitas P. K. kaebuse, milles tõi välja, et kaks politseiametnikku viibisid erinevates kohtades - neist üks
mõõtis kiirust ja teine peatas mõnevõrra hiljem sõiduki ning vormistas protokolli. Kiirusemõõtja näitu kaebajale ei näidatud,
kuna see oli fikseeritud esimese, kilomeeter eemale jäänud politseiametniku poolt. Kaebaja ei ole kindel, et mõõdeti üldse tema
sõiduki kiirust ja samuti ei olevat selge, kas aadress P. tee 26a oli kiiruse mõõtmise koht või protokolli koostamise koht.
Kaebaja palus kohtul kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Samuti palus P. K. kohtul kutsuda istungile mõlemad kiirust
mõõtnud politseinikud ning väärteootsuse teinud politseikomissari. Lisaks sellele taotles kaebaja tõlgi osavõttu menetlusest,
kuna ta ei valda eesti keelt.
3. Harju Maakohus jättis 7. novembri 2008. a kohtuotsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.
Kohus leidis, et P. K. sõiduki kiiruse mõõtmine toimus õiguspäraselt. Kohus märkis, et kiirust mõõdeti vastavalt
mõõteseadusele, et politseinike poolt fikseeritud andmete õigsuses ei ole mingit alust kahelda ning et kohtuvälise menetleja
otsusest ilmneb üheselt, et P. tee 26A on teo toimepanemise koht.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Harju Maakohtu 7. novembri 2008. a kohtuotsuse peale esitas kassatsiooni P. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano
Saareväli, kes leiab, et oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust ning taotleb sellest lähtuvalt maakohtu otsuse tühistamist ja
väärteoasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Kassaatori põhiväited on järgmised.
4.1. Kohus rikkus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 150 lg 1 p 9 ja arutas väärteoasja tõlgi osavõtuta keeles, mida
menetlusalune isik ei valda. Nimelt märkis suurema osa oma elust Kanadas elanud väliseestlane P. K. maakohtule esitatud
kaebuses, et vajab kohtuistungil tõlki, sest ei valda eesti keelt.
4.2. Kohus ei arutanud väärteoasja täies ulatuses ja rikkus sellega VTMS § 123 lg-s 2 sätestatut. Lähtuvalt tõendite vahetu ja
suulise uurimise põhimõttest oleks kohus pidanud kohtuistungil tunnistajatena üle kuulama väärteoasjas tunnistajatena
figureerivad isikud. Hoolimata menetlusaluse isiku selgest taotlusest kutsuda kohtusse tema sõidukiirust mõõtnud
politseiametnikud, ei ole maakohus seda teinud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Õige on kassaatori väide, et kohus ei arutanud väärteoasja täies ulatuses. Menetlusalune isik taotles tema juhitud
mootorsõiduki kiirust mõõtnud politseiametnike kutsumist kohtuistungile, et neid oleks võimalik asjaolude täpsustamiseks üle
kuulata. Kohus selle taotluse osas seisukohta ei võtnud ja politseiametnikke istungile ei kutsunud. Sellest lähtuvalt rikkus
kohus VTMS § 123 lg-s 2 sisalduvat nõuet, millest tulenevalt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides
kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §-
s 133 loetletud küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-8-09 - RT III 2009, 12, 86,
p 5; nr 3-1-1-82-08 - RT III 2009, 6, 35, p 6; nr 3-1-1-79-08 - RT III 2009, 6, 37, p 7; nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362,
p 7). Väärteoasja täies ulatuses arutamata jätmine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes.
6. Samuti rikkus kohus väärteomenetlusõigust seeläbi, et tugines otsuse tegemisel uurimata tõenditele. Kohtuistungi
protokollist nähtub, et istungil kanti ette vaid kohtuvälise menetleja otsuse kaevatav osa, kaebuses esitatud taotluse sisu ja selle
põhjendus ning kaebusega esitatud muude dokumentide sisu (tl 18). Seevastu kohtuotsuses märgitakse, et kohus rajas otsuse
muuhulgas ka väärteoasja materjalidele (tl 19 pöördel). Seega tugines kohus tõenditele, mida ei avaldatud ja mida vahetult ei
uuritud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem korduvalt märkinud, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse
läbivaatamisel saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on
kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
otsused väärteoasjades nr 3-1-1-84-08 - RT III 2009, 9, 59, p 10; nr 3-1-1-16-06 - RT III 2006, 18, 165, p 14.2). Kui kohus
tugineb otsust tehes nimetatud nõuetele mittevastavatele tõenditele, on tegu väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS
§ 150 lg 2 mõttes.
7. P. K. taotles Harju Maakohtule esitatud kaebuses tõlgi osavõttu kohtuistungist, sest ta ei valda eesti keelt. Väärteoasja
materjalidest ei nähtu, et kohus oleks taotluse suhtes seisukoha võtnud, ent kohtuistung viidi läbi ilma tõlgi osaluseta.
Kriminaalkolleegium märgib, et kohus oleks pidanud selle taotluse lahendama ning otsustama, kas P. K. valdab küllaldaselt
eesti keelt, et saada piisavalt adekvaatselt aru kohtumenetluse käigust. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb kohtul ka see taotlus
lahendada.
8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu
otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe